) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud.
lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja 2 on hagimaterjalid oma elukohas 30.09.2008 isiklikult kätte saanud. Kuna kostja 2 on ühtlasi ka kostja 1 seaduslik esindaja ning on mainitud kuupäeval dokumendid kostja 1 nimel vastu võtnud, loeb kohus kõik dokumendid kostjatele kättetoimetatuks. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui nad 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud kostjaga 1 ja kostjaga 2 sõlmitud stipendiumilepingutega ning käenduslepingutega, ja kostja 1 registrikaardi väljatrükiga ja põhikirja koopiaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 järgi võib käendus olla piiratud rahasummaga. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt 1 ja kostjalt 2 hageja 1 kasuks solidaarselt välja 70 000 krooni ning lisaks kostjalt 1 17 000 krooni, ja hageja 2 kasuks kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt välja 70 000 krooni ning lisaks kostjalt 1 4000 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja 1 menetluskulud solidaarselt kanda kostjatel 1 ja 2 proportsionaalselt hagi solidaarse rahuldamise osaga, s.o 80% ulatuses. Ülejäänud 20% osas tuleb menetluskulud jätta kostja 1 kanda. Hageja 2 menetluskulud tuleb 3 jätta solidaarselt kostjate 1 ja 2 kanda 95% ulatuses, 5% osas jäävad menetluskulud kostja 1 kanda.
lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.