2-08-20243/6

2-08-20243 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus HMaakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008.a Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-08-20243 Tsiviilasi MT hagi I R vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MT (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja I R (isikukood xxx, elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 12.11.2008.a., avalik istung RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista I R MT kasuks lapse K R(isikukood xxx) ülalpidamiseks elatusraha summas 3 025 (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni kuus alates 10.02.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a.
4. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus
5. Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv summas 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue 22.05.2008.a. esitas MT kohtule hagi I R vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida vabatahtlikult poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust. Hageja igakuised kulutused lapsele moodustavad keskmiselt 4 185 krooni kuus (eluasemekulud 500 krooni; kulutused toidule 1 500 krooni; kulutused transpordile 85 krooni; sidekulud 150 krooni; kulutused tervishoiule 200 krooni; kulutused hügieenitarvetele 300 krooni; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 200 krooni; 1 2-08-20243 kulutused riietele ja jalanõudele 1 000 krooni; muud püsikulutused, milleks on treeningu kulud 250 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista 3 025 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 10.02.2008.a. Menetluse käik maakohtus Kostja kohtu määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on kohtustungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kohtukutse on kostjale 27.08.2008.a. kooskõlas TsMS § 307 lg 1, 313 lg 1 ja 322 lg 1 kätte toimetatud. Kostjat on hoiatatud, et tema puudumisel kohtuistungilt võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Kohtuistungile ilmunud hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära mis käesoleval ajal on 2 175 krooni.Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele PkS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt alates 10.02.2008.a. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt. RLS § 56 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagihinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on käesoleval juhul hagihinnaks 27 225 krooni (9 x 3 025) ning RLS § 56 ja seaduse lisa 1 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1 750 krooni. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv summas 1 750 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 01.12.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik 2