MS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A. R. ja J. A. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. R. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja J. A. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas üheksakümmend üks tuhat viissada kuuskümmend kuus (91 566 ) krooni 62 senti ja alates 31.07.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,9% tagastamata krediidisummalt aastas X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.09.2008.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 21.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx kt, mille alusel hageja andis kostja A. R. 30 000 krooni krediiti. Lepingu kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 25,02 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 75 526,54 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Pooled sõlmisid lepingu raames 2 kokkulepet, mille kohaselt suurendati põhivõlgniku A. R. kasutuses olevat krediidisummat 65 544,71 krooni. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 160 547,39 krooni ja intressimääraks alates 12.12.2007.a. 24,9% aastas. Laenu tagamine oli tagatud J. A. 21.09.2007.a. sõlmitud käenduslepinguga, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 135 527 krooni ning käenduse tähtajaks 01.11.2019.a. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 91 566,62 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostjad kohustusid laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval. Asja materjalidega on 3
ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest, saades intressivõla suuruseks 6 462,44 krooni.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks 5 287,73 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kuna lepingu ülesütlemise hetkel oli tagastamata 65 472,04 krooni, on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 13 094,41 krooni.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda kohutuse rikkumise eest tekitatud kahju hüvitamist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud. Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata sissenõudmisega seotud kulud kokku 1 100 krooni ja kostjate poolt on tasumata lepingu sõlmimise tasu 150 krooni.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 91 566,62 krooni. Käendus
lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.25-26/ on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (A.R.) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 21.09.2007.a. hageja ja kostja J. A. vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad kohustused, juhul kui A. R. jätab need täitmata. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 135 527 krooni. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud.
lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.