KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-12958 Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2009, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi V T hagi Y C vastu lapse sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
- detsember 2008 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: V T (IK xxx) Hageja esindaja: D M (volikirja alusel) Kostja: Y C (IK xxx) Kostja esindaja: J T (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Tunnistada lapse A C (IK xxx) sünniaktis (sünniakti koostanud Tartu Maavalitsus xxx, akt nr xxx) isa Y C (IK xxx, endine nimi J T) kohta tehtud kanne ebaõigeks.
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Hagi hind 15 000 krooni. Hagiavaldus Kohtule
- aprillil 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis hagejal xxx tütar A C, kelle sünniakti kanti isana kostja. Hageja ja kostja olid abielus
- maist 2002 kuni
- juuli
- Hagejale on saanud teatavaks, et kostja ei ole lapse isa. Hageja palub tunnistada lapse A C sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks. 1
(4)Nõude aegumise osas esitas hageja vastuväite, et hageja sai teada seda, et kostja ei ole lapse isa, alles oma ema
- detsembri 2007 kirjast. Hageja ema elab Ameerika Ühendriikides. Hageja ema teatas kirjas, et tema käes on foto noormehest, kellega hageja kohtus ülikoolis õppides. Hageja ema viitas kirjas, et hageja laps on väga sarnane fotol kujutatud noormehega ning oletas, et laps ei põlvne kostjast. Seega sai hageja teada, et laps ei põlvne kostjast, alles oma ema kirjast 29.-
- detsembril
- Selle ajani oli hagejal teadmine, et laps põlvneb kostjast. Kostja nimi on märgitud ka lapse sünnitusloole, vastsündinu arenguloole ja raseda kaardile. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: kohtuotsus ts asjas nr 2-326/04 (t.l.-3-5); lapse sünnitunnistus (t.l.-6); nime muutmise tunnistus (t.l.-7); hageja ema kiri koos ümbrikuga (t.l.-9196, tõlge t.l.-97); sünnituslugu nr 800 (t.l.-98-113); vastsündinu arengulugu nr 800 (t.l.-114-119); rasedakaart (t.l.-120-126). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud hagi aegumise aluseks olevat asjaolu, s.o millal sai hageja teada, et kostja ei ole lapse isa. Kostja on seisukohal, et ta on lapse isa. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil
- augustil 2008 selgitas hageja esindaja, et kuni lapse eostamiseni kohtus hageja mitte ainult kostjaga, vaid ka ühe teise noormehega. Aasta tagasi saatis hageja ema, kes elab Ameerika Ühendriikides, hagejale kirja, milles teatas, et enne lapse sündi Ameerikasse sõites, võttis ta kaasa fotod, millele oli jäädvustatud noormees, kellega hageja kohtus ning see noormees on väga sarnane lapsega. Hagejal endal puudus võimalus fotosid võrrelda, kuna fotod olid Ameerikas juba enne lapse sündi. Kostja väitel oleks hageja pidanud mäletama noormehe välimust ka ilma fotota ning mälu järgi oleks saanud võrrelda lapse sarnasust noormehega. Pooled leppisid kokku, et teostavad lapse suhtes DNA ekspertiisi. Kohtuistungil
- novembril 2008 esitasid pooled DNA ekspertiisi akti (t.l.-81-82). Hageja palus hagi rahuldada ja tunnistada lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks. Hageja väitel sai ta alles
- aastal ema kirjast teada, et kostja ei ole lapse isa. Kostja esitas vastuväite, et hageja nõue on lähtuvalt PKS § 44 lg 3 aegunud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtuistungile
- detsembril 2008 kostja ei ilmunud. Kostja ei teatanud ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tunnistada lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks, kuna laps ei põlvne kostjast. 2
(4)Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on hageja nõue aegunud. Hageja esitas vastuväite, et asjaoludest, mis seadsid kahtluse alla lapse põlvnemise kostjast, sai ta teada alles
- detsembril 2007 ning seetõttu ei saa nõude osas aegumist kohaldada. Kohus nõustub hageja vastuväitega. Perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 3 kohaselt, kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. /---/. Hageja laps sündis
- aprillil 2000 (t.l.-6). Pooled sel ajal abielus ei olnud – abielu sõlmiti
- mail 2002 ja lahutati
- juunil 2005 (t.l.-3-5). Hageja väitel kohtus ta kuni lapse eostamiseni kostja ja veel ka ühe teise noormehega. Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus järeldab, et hageja ei saanud kindlalt teada, kes lapse eostas, kuna kohtus kahe meessoost isikuga lühikeste ajavahemike järel. Hageja tõenditest - sünnituslugu nr 800 (t.l.-98-113); vastsündinu arengulugu nr 800 (t.l.-114-119); rasedakaart (t.l.-120-126) nähtub, et lapse sünni aja seisuga on lapse isaks märgitud kostja. Seega oli lapse sündimise ajal hagejal kindel teadmine, et kostja on lapse isa. Hageja kahtlus lapse põlvnemise osas tekkis alates
- detsembrist 2007 (postitempli kuupäev kirjal), kui tema ema oma kirjas (t.l.-91-96, tõlge t.l.-97) juhtis tähelepanu sellele, et noormees fotol on hageja lapsega väga sarnane. Kuna foto noormehest, kellega hageja lapse eostamise ajal veel peale kostja kohtus, oli hageja ema käes ning ema elas Ameerika Ühendriikides, ei saanud hageja seda fotot lapse välimusega võrrelda. Kostja vastuväide, et hageja oleks pidanud mäletama selle noormehe välimust ning seetõttu oleks pidanud märkama lapse sarnasust, ei ole põhjendatud. Hageja on elanud lapsega koos ligikaudu kaheksa aastat ning arvestades seda, et kasvava ja areneva lapse välimus muutub pidevalt ja puudus ka võrdlusmaterjal foto või isiku enda näol, ei saa eeldada, et hageja oleks pidanud märkama sarnasust isikuga, kes võis lapse eostada. Kuna hagejal oli lapse sünni ajal kindel teadmine, et lapse isa on kostja, ei saa eeldada, et hagejal võiks tekkida põhjendatud kahtlus lapse põlvnemise osas enne, kui sellele viitas oma kirjas hageja ema, s.o
- detsembril
- Kostja ei ole oma vastuväite kinnitamiseks tõendeid esitanud. Kohus tuvastas, et hageja sai lapse sünniakti isa kande ebaõigsusest teada
- detsembril
- Hagiavaldus on kohtule esitatud
- aprillil 2008, s.o vähem, kui aasta möödudes kande ebaõigsusest teadasaamisest. Kohus leiab, et hageja nõude osas ei ole võimalik kohaldada aegumist. PKS § 44 lg 1, kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Seega tuleb tuvastada, kas hageja laps põlvneb kostjast. Vastavalt PKS § 38 lg 3, laps põlvneb isast, kes on tema eostanud ning lähtuvalt PKS § 42 lg 2, põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hageja ja kostja ning lapse kohta teostatud DNA ekspertiisi aktist (t.l.-81-82) selgub, et eksperdi arvamuse kohaselt ei saa kostja olla hageja lapse bioloogiline isa. Seega järeldab kohus, et kostja ei ole hageja last eostanud. Muid tõendeid, mille alusel saaks tuvastada asjaolusid, mis võimaldaksid kostjat pidada hageja lapse bioloogiliseks isaks, kohtule esitatud ei ole. Kostja DNA ekspertiisi tulemuste osas vastuväiteid ei esitanud. 3
(4)Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et hageja laps ei põlvne kostjast ning seega tuleb lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne tunnistada ebaõigeks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 164 lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4
(4)