) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel lepingul põhinev kohustis. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, jättes selle eest osaliselt tasumata. Hageja on arvestanud kostjale võlgnevuse 1997 aastal osutatud teenuste eest. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna kostja põhjendatud aegumise vastuväide välistab hagi rahuldamise. Hageja on esitanud nõude tuginedes lepingule; hagi aluse põhistamiseks on esitanud arved 02046167, 03053789, 04063238, 05073828, 06085320, 0020006227, 0020019484, 0020033930, 0020049237, millistel on maksetähtajad vastavalt 28.veebruaril 1997, 27.märtsil 1997, 25.aprillil 1997, 30.mail 1997, 27.juunil 1997, 30.juulil 1997, 27.augustil 1997, 25.septembril 1997 ja 18.novembril 1997. Hagi aegumine hakkas kulgema enne 1.juulit 2002. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (
RS) § 9 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
I) § 113 lg. 1 järgi oli üldine hagi aegumise tähtaeg 10 aastat.
I § 116 ja RS § 9 lg 1 järgi algas aegumise tähtaja kulgemine arvel märgitud maksetähtaja möödumisele järgnevast päevast, s.o. hagile lisatud arvetel ajavahemikus 1.märtsist 1997 kuni 19.novembrini 1997. Seega ei olnud hageja arvetel põhinevad nõuded 1.juuli 2002 seisuga aegunud.
1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Seega on hageja nõudes varasem 10. aastane tähtaeg asendunud 3. aastase aegumise tähtajaga.
RS § 9 lg. 2 järgi loetakse juhul, kui kehtestatud seaduse kohaselt on aegumise tähtaeg varem kehtinud seadusest lühem, aegumise kulgemise alguseks 1.juuli 2002.
järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel;
2 järgi saabub aastates määratud tähtaja korral tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.
järgi möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisti. Eelnevast tulenevalt lõppes hageja nõuetes aegumise tähtaeg 31.juunil 2005. Hagi on esitatud 11.augustil 2008, seega pärast aegumise tähtaja lõppemist.
järgi on isikul õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
järgi aegub koos põhinõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue ka juhul, kui see ei oleks eraldi veel aegunud. menetluskulud Hageja on 7.augusti 2008 maksekorraldusega nr. 306 tasunud hageja eest hagi esitamisel ettenähtud riigilõivu 250.00 krooni (rahandusministeeriumi pangakonto 1022 0034 796 011, viitenumber 2900072123). Hageja õigusabi kulu on avalduse kohaselt 2 500 krooni. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel jätta 3 hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 413 lg. 1; 415; 420 ja
RS § 9 lg. 1 ja 2;
I §-st 113 lg. 1; 116;
2; 137; 142; 144; 146 lg. 1 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata OÜ A viivitusintresside nõudes. hagi AA’a vastu 4 846.40 krooni väljamõistmises ja Jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Kostjal on õigus esitada 14 päeva jooksul, arvates otsuse tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus. kätte toimetamisest, Selgitada, et kostjal on kaja esitamise õigus üksnes juhul, kui tema kohtusse tulemata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.