← Eesti

2-08-52171/5

Obsah (9)§ 468§ 416§ 142§ 472§ 407§ 318§ 444§ 1741§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 9.jaanuar 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-52171 Tsivii

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui:

  1. ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või
  2. hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
  3. tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama

§ 416lg 1-2 sätestatule.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§ 142

.

§ 472

lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja hageja vahel 29.01.2004.a liikluse tavaleping nr S138453803/9. Lepingu tingimuste kohaselt väljastas hageja ilma eelneva sellekohase taotluse esitamiseta 5 päeva enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist kostjale poliisi nr SMK32945345, kehtivusega 01.01.2008-31.03.2008.a. Lepingu tingimuste kohaselt oli OÜ K kohustatud tasuma makse summas 992 krooni vähemalt 3 päeva enne kehtiva poliisi lõppemist. Hageja on 20.12.2007.a saatnud kostjale teatise võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata sellele ei ole OÜ K võlgnevust tasunud. Vastavalt LKindlS § 18 lg 5 kohustub kostja tasuma hagejale 0,1% viivist päevas kogu maksmata summa eest. Kostja on olnud viivituses alates 29.06.2007.a ning seega on hageja viivise nõue 323 krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks 17.12.2008.a

§ 318lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega.

Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Liikluse seaduse (LKindlS) § 18 lg 5 kohaselt makse tasumata jätmise korral võib andja nõuda viivist 0,1 protsenti tasumata makse summast päevas. Viivise summa on piiratud tasumata makse summaga. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub lepinguga üks isik (andja) juhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (andja täitmise kohustus). Teine isik (võtja) kohustub tasuma andjale makseid. LKindlS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse tavaleping käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1–4sätestatud sõiduki suhtes. Kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud isik väljendab huvi, on andja kohustatud sõlmima tavalepingu vaatamata sellele, kas käesolev seadus nõuab sõiduki suhtes lepingu sõlmimist või mitte. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1 315 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 1741

lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250 krooni. Mai Grauberg Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.