) § 325, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohtukutse pandi kostja postkasti
, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Lähtuvalt
lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14. veebruari 2007 otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-125-06 leidnud, et „kohtule on pandud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustus. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,
Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (
Kolleegium märgib, et viimati mainitu kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus
Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. jaanuar 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07 on selgitatud, et „kolleegiumi arvates tähendab see esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist
Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Kohus ei ole
Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida“. Võlgnevus Hageja esitas nõude kostjalt 100 258,85 krooni väljamõistmiseks korteriga seotud kulutuste eest (II kd, t.l.-138), millest 51 165,77 krooni moodustab põhivõlg ja 49 093,08 krooni on viivis. 3
lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus on seisukohal, et loobumist saab kohaldada ka hagis esitatud iseseisva nõude kohta. Kohus leiab, et korteriomandi sundvõõrandamise nõudest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et kooskõlas
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab nõudest loobumise vastu ning lõpetab kostja korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas menetluse. Vastuhagi 4
lg 1 p 1, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kohtukutse oli vastuhagi hagejale kätte toimetatud
lg 1 ja lg 3, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud võlgnevuse nõude osas jätta kostja kanda. Vastuhagi jättis kohus läbi vaatamata. Vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta vastuhagi hageja/kostja kanda. Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on hageja on riigilõivu tasunud 4250 krooni, sõidukulude peale on kulunud 216 krooni ja õigusabi eest on hageja tasunud 6750 krooni. Lähtuvalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud
lg 1, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kuna kohus hagi rahuldab, siis on arvestades asja menetluse käiku kohtu arvates põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabi kulude katteks 5 % hagi rahuldatud osast s.o. summast 100 258.58 krooni, mis on 5 013 krooni. Kuna kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis kuni 01. jaanuarini kehtinud
lg 2 analoogiat kohaldades, kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista vastuhagi kostja kohtukulud ülejäänud ulatuses vastuhagi hagejalt summas 1737 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista õigusabikulude katteks 6 750 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks 4 250 krooni tasutud riigilõivu katteks, sõidukulude katteks 216 krooni ja õigusabi kulude katteks 6 750 krooni, kokku siis menetluskulude katteks 11 216 krooni. 5
, kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. Lähtuvalt
lg 1 ja lg 2, kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Hageja taotles kohtuistungil 27. märtsil 2008 hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Kostja kahjuks oli tehtud teine tagaseljaotsus pärast menetluse taastamist. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Lähtuvalt
lg 3, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus jättis vastuhagi kostja taotlusel vastuhagi läbi vaatamata. Vastuhagi hagejal on õigus taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kohus lõpetas kostja korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas menetluse hageja loobumise alusel.
Korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas menetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib seega esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates kohtulahendi kättetoimetamisele järgnevast päevast, Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Viivitamatu täitmine Vastavalt § 467 lg 1, viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega ja 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.