Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Hagejal on õigus kohtuotsusele esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 11.09.2008.a. esitas OÜ N hagi OÜ Pvastu võlgnevuse kokku 10 659,27 krooni ja alates 10.09.2008.a. kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni viivis 11% tasumata võlasummalt aastas nõudes. Hageja on omandanud võlgnevuse väljanõudeõiguse OÜ P vastu 30.07.2008.a. OÜT . OÜ T müüs kostjale 31.03.2008.a. tööriideid. Tooteid telliti 16 483,30 krooni ulatuses. Kuna kostja ei ole arvel nr 28094 märgitud summast 10 000 krooni tänase päevani tasunud, on kostja poolt tagastamata võlasummaks 10 000 krooni. 10.09.2008.a. seisuga tuleb seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 659,27 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 10 000 krooni ja viivised 659,27 krooni, kokku 10 659,27 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt alates 10.09.2008.a. kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni viivis 11% tasumata võlasummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu summas 5 750 krooni. 1
lg-le 2.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Antud juhul on menetlusdokumendid kätte antud kostja OÜ P juhatuse liikmele K D 17.09.2008.a. isiklikult allkirja vastu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 208 lg 1. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks leotakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 10 659,27, millest põhivõlgnevus 10 000 krooni ja 659,27 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 10.09.2008.a. kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni viivis 11% tasumata võlasummalt aastas. Menetluskulud 1 Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 750 krooni (t lk 11) ja õigusabikulu kokku summas 5 000 krooni. Õigusabikulu tõendamiseks, on hageja esitanud arve nr 80008 summas 3 000 krooni. Hageja on esitanud ka arve nr 80007 summas 2 000 krooni, milles on märgitud, et kulu on tekkinud seoses kohtuvälise nõude menetlemisega, dokumentide koostamise, kirjavahetuse, infopäringute ja võlgnikuga suhtlemisega. Kohus leiab, et hageja menetluskulu nõue arve nr 80007 alusel on tõendamata.
138 lg 1 kohaselt on menetluskulud 2
kohaselt on kohtuvälised kulud: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidukulud; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tulenevalt
§ -st 144, leiab kohus, et hageja nõue arve nr 80007 alusel ei ole põhjendatud ning seega tuleb see jätta välja mõistmata kostjalt. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena kokku 3 750 krooni, millest riigilõiv 750 krooni ja õigusabikulu 3 000 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.