2-08-70248/5

Tsiviilasi nr 2-08-70248 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-70248 Tsiviilasi Mxxx Pxxx avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Mxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik Dxxxx Txxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2008, 05.01.2009 RESOLUTSIOON Rahuldada Mxxx Pxxx valdus isikust põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Tuvastada Mxxx Pxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx9, sünniakt nr 1 on koostatud 19.01.1972.a Torma külanõukogus) põlvnemine xxxxxxxxxx.a surnud Mxxxx Txxxxt (Txxx, isikukood xxxxxxxxxxxx Saata määruse ärakiri 10 päeva jooksul määruse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub Mxxx Pxxx sünniakt. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu abikaasa, täisealised lapsed ning valla- või linnavalitsus. Avalduse sisu 27.10.2008.a. esitas Mxxx Pxxx kohtule avalduse, milles palub tuvastada, et põlvneb xxxxxxxxxx.a surnud Mxxxx Txxxxx. Avalduse ja lisade kohaselt alustas Mxxxx Txxx 1970.a kooselu avaldaja ema Mxxxx Pxxxxx ning nende kooselust sündis xxxxxxxxxx.a avaldaja. Mxxxx Txxx oli olnud alates xxxxxxxxxx.a abielus Vxxxx Nxxxxxx ja neil oli ühine laps, tütar Dxxxx Txxx. Abielu lahutati enne avalaja sündi xxxxxxxxxx.a. Avaldajale teadmata põhjusel on tema sünniakti ja –tunnistusele isana kantud Mxxxx Pxxx Gxxxxxx, poeg. Sellise nimega isikut aga rahvastikuregistri andmetel ei ole. Eksitus selgus siis, kui avaldaja asus ajama pärimisasju. Avaldaja oli kogu aja teadnud, et tema isa on Mxxxx Txxx. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik teatas, et ei teadnud, et isal on poeg, ema jutu järgi teadis vaid, et isal oli teine naine. Isa aastaid näinud ei ole. Usub, et Mxxx Pxxx võib olla Mxxxx Txxx poeg ja avaldusele vastu ei vaielnud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, avalduse alusel. Lõike 3 kohaselt märgitakse avalduses asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 42 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Koopiatega sünnitunnistusest ja –aktist (t lk 6-8) on tõendatud, et MxxxxPxxx sündis xxxxxxxxxxxxx, mille kohta on Torma Küla RSN Täitevkomitees xxxxxxxxxx.a koostatud akt nr 1. Sünnidokumentidele on emana märgitud Mxxxx Pxxxxja isana Mxxxx Pxxx, Gxxxxxx poeg. Sünniaktis on ka märge, et isa andmed on kantud ema ütluste järgi. Mxxxx Txxx suri xxxxxxxxx.a, mida tõendab koopia surmatunnistusest (t lk 10). Tunnistajate Vxxxx Kxxxxx ja Axxx Axxxxxx ütlustega on tõendatud, et Mxxxx Txxx ja MxxxxxPxxxxelasid koos juba enne 1971.a ja Mxxx sündis nende suhtest. Kuna Mxxxx Txxx oli alkoholilembene, siis reaalne kooselu eriti pikalt ei kestnud, kuid Mxxxx Txxx elas kõrvalmajas ja suhtles edaspidi nii Mxxxx kui Mxxx Pxxxxx. Mxxxx Txxx võttis Mxxx Pxxxx alati oma pojana. Vxxxx Kxxxxx selgitas, et Mxxxx Pxxx väga soovis last ja sai lapse Mxxxx Txxxxxx. Avaldaja selgituste kohaselt ei olnud see kunagi arutuse all, et ta ei oleks Maxxx Txxx poegsegadus sünnidokumentide kandega ilmes alles pärimisasju ajades. Puudutatud isik kohtule midagi tõendamise aspektist olulist ei avaldanud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Eesti NSV-e seaduste kohaselt kanti juhul, kui lapse vanemad ei olnud abielus ja ei teinud lapse sünni kohta avaldust koos, lapse sünnitunnistusele kanne ema ütluse kohaselt, kusjuures laps sai ema perekonnanime ja eesnimi kanti ema ütluse järgi, mis võis seega kuuluda õigele isale. Sarnaselt on küsimus lahendatud ka käesoleval ajal kehtivas perekonnaseaduses (§ 43 lg 1 teine lause). Seega ei ole MxxxxPxxx sünnidokumentides ilmselt tegu eksitusega vaid kanded on tehtud tol ajal kehtinud seaduste alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esinevad asjaolud, mille alusel võib xxxxxxxxxx.a sündinud Mxxx Pxxx isaks pidada xxxxxxxxxx.a surnud Mxxxx Txxxx. Mingeid kahtlusi isaduse osas kohtul ei tekkinud. Avaldaja avaldus tuleb rahuldada. Kohtukulud jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Sama paragrahvi lõike 8 teise lause kohaselt saab menetlusosaline nõuda kohtuväliste kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Sama sätte esimene aluse aga sätestab, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks on lähtudes TsMS § 174 lg 1 aega 30 päeva määruse jõustumisest. Puudutatud isik esitas koheselt kohtule taotluse hüvitada tema sõidukulud. Kohus menetleb esitatud taotlust pärast käesoleva määruse jõustumist. Maimu Laumets Kohtunik