Avaldaja sai täitmisteate kätte 02.11.2008 ja kaebus tulnuks esitada hiljemalt 12.11.
) § 475 lg 1 p 15 tuleb kaebus kohtutäituri tegevuse peale läbi vaadata hagita menetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab võimalikuks lahendada käesolev kaebus kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kohtutäituri 08.12.2008 otsus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise osas on seaduslik, põhjendatud ja selle tühistamiseks alus puudub. Vaidlustamata asjaolude kohaselt avati 21.10.2008 täitemenetlus täiteasjas nr 025/2008/7669, mille aluseks on notariaalselt tõestatud 17.10.2008 leping nr 3834. Täiteasjas on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 tulenevalt notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitedokumendiks oleva hüpoteegilepingu p 3.3.2 on märgitud igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Käesoleva kaebuse piiridest väljub avaldaja taotlus krediidilepingu, üldtingimuste ja täitmisavalduse kontrollimiseks. Käesolevas asjas on täitedokumendiks 17.10.2008 notariaalselt tõestatud leping, mille ehtsuses puudub kohtul alus kahelda ning mida kinnitab ka sissenõudja, et sellise avalduse on ta kohtutäiturile esitanud. Tulenevalt TMS § 217 lg 2 teise lause kohaselt võib tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Täitmisteadet ei saa käsitleda kohtutäituri otsuse või tegevusena täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kohtutäituri tegevuseks saab lugeda täitemenetluse alustamist. Seega võib eeldada, et avaldaja eesmärk oli kaebusega vaidlustada täitemenetluse alustamist ning selleks taotles avaldaja tähtaja ennistamist. Avaldaja on märkinud, et kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 05.11.2008 ning ajavahemikult 03.11.2008 kuni 07.11.2008 oli avaldaja haige. Täitetoimikus on arstitõend, mille kohaselt avaldaja pöördus 05.11.2008 perearsti poole ägeda 3
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohtu hinnangul puudub kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks alus, kuna perearsti tõendist ei nähtu, et isik oli töövõimetu 05.11.2008 ning perioodil enne nimetatud kuupäeva ja pärast seda. Samuti nõustub kohus kohtutäituri põhjendustega, mille kohaselt on täitemenetlus alustatud vastavalt täitemenetluses sätestatud korrale ning avaldaja ei ole märkinud, mis põhjustel on täitmisteate väljastamine vastuolus seadusega. Kohtutäitur ei anna õiguslikku hinnangut täitedokumendi sisule, laenulepingu kehtivusele ega otsusta sissenõudja poolt sissenõudmisele pööratud nõude suuruse üle. Kohus leiab, et kaebus täitemenetluse peatamata jätmise osas tuleb kohtul jätta läbivaatamata
Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja vaidlustab ka kohtutäituri otsust täitemenetluse peatamata jätmise osas. Kohtutäiturile esitatud kaebuses on kohtutäiturile esitatud taotlus täitemenetluse peatamiseks, mille kohtutäitur on 08.12.2008 otsusega jätnud rahuldamata. Tulenevalt TMS § 217 lg 1 tulnuks avaldajal selle otsuse peale esitada kaebuse esmalt kohtutäiturile, mitte kohtule. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Samuti võib avaldaja tulenevalt TMS § 45 esitada kohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäitur peatab täitemenetluse üksnes TMS § 46 lg 1 ja 2 loetletud alustel. Kohtutäituril puudus alus täitemenetluse peatamiseks selle tõttu, et hageja esitas sissenõudja vastu hagi laenulepingu ülesütlemise vaidlustamiseks.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.