sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma korteriomandiga seotud maksed. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepingutega lepitud kokku üürniku kohustus tasuda korteriomandiga seotud maksed. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad jätsid pidevalt tasumata korteriomandiga seotud maksed.
lg 2 kohaselt võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui ei täideta lepingupoolte üldiseid kohustusi.
lg 1 p 2 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt üldiseid kohustusi, üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. Kuna kostja ja temaga koos elav isik rikkusid pidevalt naabrite rahu, ütles hageja üürilepingu üles 16.02.2008.a. Kostjad ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist. 14.12.2005.a. kinnistamisotsus ja registriosa väljatrükk ( tl 4) tõendab , et A. R. kuulub korteriomand Valga linnas, x.xxxxx-xx, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx. Korteriomand on kostjate valduses. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS §st 68 lg 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on kinnistu omanik. 3 Kostjad valdavad hagejale kuuluvat korterit ebaseaduslikult, kuna üürileping on kostjatega erakorraliselt üles öeldud ning kostjatel puudub õiguslikud alused korteri kasutamiseks. Kuna kostjatel puudub igasugune õiguslik alus, kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele hageja nõue korter kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on ka hageja nõue kohustada kostjaid korter vabastada ja selle kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostjad sealt välja tõsta. Kuna pole teada, kas ja millal käesolev otsus jõustub, siis ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks otsuse vabatahtliku täitmise tähtaega kindla kuupäevaga. Kohus peab otstarbekaks anda kostjatele otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni. A.Pellja Kohtunik 21.01.2009 .a 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.