Obsah (6)
§ 1056§ 132§ 127§ 1054§ 1043§ 10502-06-17205 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2009, Tallinn Tsiviilasja
) § 1054 lg 2 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega.
§ 1056
näeb ette vastutuse suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest.
§ 1056
lg 1 esimese lause kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt ei välista ega piira käesolevas jaos sätestatu nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüviatmiseks. 14.
§ 132
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
§ 132
lg 4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. 3
(7)- Hageja nõude moodustavad reklaamikandja transport Itaalia valmistajatehasesse ja tagasi summas 15 694 krooni, remont valmistajatehases summas 65 713,20 krooni, reklaamikonstruktsiooni demontaaž ja montaaž summas 6 637,50 krooni ning saamatajäänud tulu summas 55 875,35 krooni, kokku 143 920,05 krooni. Kohtule esitatud Itaalia tehase Temac S.r.I. 27.07.2004 arvega nr 058 on tõendatud reklaamikandja soetamine hageja poolt. Nimetatud arvelt nähtuvalt kehtib seadme liikuvatele osadele valmistajatehase poolt tagatav 1-aastane garantiiaeg. Reklaamikandjale teostatud remondi maksumus on tõendatud hagiavaldusele lisatud arvetega. Kuna seadmel oli veel garantiiaeg ja parandamine oli garantiitingimuste järgi lubatud ainult valmistajatehases, ei pidanud hageja valima odavamat võimalust reklaamikandja parandamiseks. Eeltoodu põhjal pidas kohus hageja nõuet temale tekitatud otsese 88 044,70 krooni suuruse kahju hüvitamiseks põhjendatuks ja tõendatuks. Kohus ei nõustunud kostja väitega, nagu oleks hageja teisaldanud reklaamikandja, et vältida ekspertiisi läbiviimist värvijälgede järgi vigastuse põhjustaja väljaselgitamiseks. Kuna kostja teavitas hagejat võimalikust kahju tekitajast, siis oli hageja poolt igati põhjendatud valmistajatehase poolse garantii all oleva reklaamikandja koos tema vigastatud osadega saatmine tehasesse remondiks.
- Hageja nõuet saamatajäänud tulu hüvitamiseks ei pidanud kohus piisavalt põhjendatuks ega tõendatuks ja jättis hagi selles osas rahuldamata. Tulu saamise tõenäosuse tõendamiseks on hageja esitanud hageja ja AS Veho Eesti vahel 10.08.2004 sõlmitud reklaampinna rendilepingu nr 8/04 perioodiks 01.10.2004 kuni 31.12.
- Reklaami eksponeerimise eest kohustus AS Veho Eesti tasuma hagejale igakuiselt 18 000 krooni, 508,47 krooni päevas. Tuginedes
§ 127
lg 5 ja Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-12305 väljendatud seisukohale, leidis kohus, et hageja võimalikust saamata jäänud renditulu arvestusest tuleks sama perioodi eest maha arvata kulud, mis ta ise asja majandamisel oleks pidanud tegema ja mida ta nüüd kokku hoidis. Rendilepingust tulenevalt sisaldas eksponeerimise hind reklaamimaksu, elektrimaksumust, ühekordset reklaami paigaldamist ja mahavõtmist, reklaamipinna hooldust, kindlustust vandalismi ja varguse puhul. Hageja ei ole esitanud kohtule lepingu täitmise võimatusest tingitud võimalike kulutuste kokkuhoiu arvestust. Samas on asja arutamise käigus hageja tunnistaja M. S. ütlusega leidnud tõendamist, et kahjustatud oli prismatabloo üks pool, kuid teine pool töötas edasi. Kuna reklaamipinna rendilepingust ei tulene hageja kohustus Veho Eesti AS reklaami eksponeerimiseks prismatabloo mõlemal küljel, siis nõustus kohus kostja väitega selles, et tabloo ühe poole remondi ajal võis hageja kasutada reklaami eksponeerimiseks tabloo teist poolt. Hageja ei ole tõendanud, et ta tabloo teisel poolel eksponeeris teistest lepingutest tulenevat reklaami. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldama ja menetluskulud hageja kanda.
- Kaebuse põhjenduste kohaselt ei asunud hagejale kuuluv reklaamikandja kostja poolt läbiviidud ehitustöödeks piiratud territooriumil. Väite näol, et reklaamikandja asus kostja töömaal, on tegemist üksnes hageja oletusega. Samuti on tegemist oletusega, et reklaamikandjale oli võimalik teha vigastusi üksnes hageja kasutuses olnud sõidukiga (mehhanismiga), mis liikles reklaamikandja läheduses ja mille kõrgus ulatus reklaamikandjani. Kohus ei saa tsiviilkohtumenetluses rajada oma otsust üksnes oletustele, vaid kohus saab lugeda asjaolud tõendatuks objektiivselt hinnatavatele tõenditele tuginedes. Mitte ühestki kohtule esitatud tõendist, sh hageja poolt 14.01.2005 koostatud paikvaatluse aktist ega ka hageja poolt esitatud fotodelt ei ilmne, nagu oleks reklaamikandja asunud kinnisel, piirdeaiaga piiratud territooriumil. Hageja väide põhineb üksnes hageja esindaja seletuskirjal, mille koostamine oli hageja enda suva. Hageja poolt esitatud fotode nr 3 ja 4 täpsemal vaatlusel ilmneb, et vaidlusalune reklaamikandja ei asunud kostja poolt paigaldatud piirdeaia sees, vaid aiast väljaspool. Samuti on kohtuistungil üle kuulatud 4
(7)tunnistaja T. V. kinnitanud, et koht, kus reklaamikandja asus, ei olnud töömaa, vaid oli avatud teistele sõidukitele ning kes oleks tahtnud sinna sõita, oleks saanud seda teha. Seega on kohus andnud asjas kogutud tõenditele ebaõige hinnangu, asudes seisukohale, et reklaamikandja asus kostja töömaal ja reklaamikandjale oli vigastusi võimalik tekitada üksnes hageja kasutuses olnud sõidukil.
- Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et kuna kostja teavitas hagejat võimalikust kahju tekitajast, siis oli hageja poolt igati põhjendatud valmistajatehase garantii all oleva reklaamikandja koos tema vigastatud osadega saatmine tehasesse remondiks. Kostja andis heas usus reklaamikandja vigastustest teadasaamisel koheselt hagejale teada, milline kostja poolt ehitustöödel kasutatud sõiduk võis reklaamikandja vigastuse põhjustada. Samas oli tegemist üksnes hüpoteetilise oletusega kahju tekitanud isiku kohta. Kostja ei ole kunagi absoluutses vormis väitnud, et tema poolt viidatud sõiduk tegelikult ka reklaamikandjale vigastuse põhjustas. Enne reklaamikandja demonteerimist oleks hageja pidanud tarvitusele võtma abinõud kahju tekitanud isiku kindlaks tegemiseks. Sellest tulenevalt ei andnud kostja oletus võimaliku kahju tekitanud isiku kohta hagejale õigust reklaamikandja tema vigastatud osadega tehasesse remonti saatmiseks.
- Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja poolt esitatud väite, et reklaamikandjale kahju tekitamise tegelik aeg on teadmata. Hageja on maakohtu menetluses väitnud, et reklaamikandjat kahjustati 13.01.2006 või 14.01.
- Sellise oletuse on hageja teinud eeldusest, et kahju tekitati vahetult enne, kui hageja esindajale esmakordselt kolmanda isiku poolt kahjustatud reklaamikandjast teatati. Samas on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et reklaamikandja kahjustumine oli näha ainult lähemal ja detailsemal uurimisel. Samuti selgus kohtumenetluse ajal asjaolu, et reklaamikandja kahjustumise tagajärjel oli töökorrast ära ainult üks pool reklaamikandjast, kuid teine pool sellest oli täielikult töökorras. Sama on näha ka hageja enda poolt esitatud fotodelt, et reklaami pilt reklaamikandjal on vahetunud. Reklaamikandja sellest poolest, mis hageja väitel korrast ära oli ja väidetavalt ei töötanud, hageja aga fotosid ei esitanud. Vastukäivad on ka hageja seadusliku esindaja ja tunnistajate antud ütlused reklaamikandja kahjustumise avastamise aja ja asjaolude osas. Hageja seadusliku esindaja Taavi Reigami sõnul avastas ta kahjustuse ise, kui sellest mööda sõitis. Tunnistaja M. S. sõnul sai Taavi Reigam aga reklaamikandja kahjustustest esimesena teada temalt. Eeltoodud faktid näitavad, et ei hagejale ega ka kostjale ei ole teada tegelik kahju tekkimise aeg. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei saa hageja väita, et kahju reklaamikandjale tekkis üldse perioodil, kui kostja reklaamikandja läheduses ehitustöid teostas. Ainuüksi sellepärast oleks väär panna kostja kandma kellegi kolmanda isiku tekitatud kahju hüvitamise kohustust.
- Kohus on asja lahendamisel ebaõigesti kohaldanud
§ 1054ja § 1056.
Kuna käesoleval juhul ei ole kindlaks tehtud, kes õnnetuse põhjustas, siis ei saa
§-i 1054 vastutuse alusena kohaldada. Juhul, kui kannatanu tahab nõuet esitada aga tuginedes
§ 1056
lgle 3 ja
§-le 1054, siis tuleb tuvastada ka süü olemasolu kahju tekitaja käitumises. Kuna kostja hinnangul ei ole käesolevas vaidluses kindlaks tehtud, kes õnnetuse põhjustas ning kas õnnetuse põhjustaja oli selles süüdi, ei saa kostja kanda vastutust kellegi teise, teadmata isiku poolt põhjustatud kahju eest. Seega ei saanud kohus kostja vastutuse alusena kohaldada
§-e 1054 ja
- Hageja reklaamikandjale tekitatud kahju on vaadeldav liikluskahjuna liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 26 mõttes, millele laieneb liikluskindlustus. Kuna reklaamikandja ei asunud kostja poolt piiratud territooriumil, vaid sõiduradasid eraldaval eraldusribal, mida loetakse osaks teeliiklusest, siis LKindlS kohaselt katab liikluskindlustus ka isiku poolt teeäärsetele rajatistele ning liiklusmärkidele põhjustatud kahjud. Seega oleks liikluskahju tekkimisel hagejale kahju hüvitanud kindlustusandja või Garantiifond, kui hageja oleks esitanud liikluskahju hüvitamiseks vastava nõude.
- Kahjustada saanud reklaamikandja transportimine Itaaliasse ja tagasi ning seal parandamiseks tehtud kulutused summas 81 407,20 krooni ei ole vaadeldavad mõistlike kulutustena, mille 5
(7)hüvitamist saaks
§ 132
lg 3 mõttes kahju tekitajalt nõuda.
mõtte kohaselt saab kuuluda hüvitamisele kahju tekitajale ettenähtav kahju. Isegi juhul, kui asuda tinglikult seisukohale, et kahju tekitas kostja poolt kasutatud sõiduk, siis on käesoleval juhul realiseerunud mootorsõidukist kui suurema ohu allikast tulenev oht ning kannatada on saanud hagejale kuulunud vallasasi. Kahju hüvitamine on seega normi eesmärgiks. Küll aga ei ole selle normi eesmärgiks seda liiki kahju hüvitamine, mida kahju tekitaja ei näinud ega pidanudki ette nägema. Isegi kui hagejale kuulunud reklaamikandjal oli garantiiaeg ning selle parandamine oli garantiitingimuste järgi lubatud vaid valmistajatehases, siis ei saa käsitleda konstruktsioonide taastamiseks tehtud kulutusi summas 88 044,70 krooni mõistlike kulutustena, kuivõrd reklaamikandja parandamine kohapeal oleks olnud tunduvalt vähem kulukas. Kostja poolt tellitud asjatundja arvamuse kohaselt oleks prismatabloo muljutud osade väljavahetamise hind koos uute detailide tootmisega läinud maksma kokku 6 550 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja ei saanud kuidagi ette näha, et hageja saadab reklaamikandja parandamiseks Itaaliasse, kus reklaamikandja parandamise kulud osutuvad Eestis samade vigastuste parandamise kuludest kümme korda suuremaks. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja on hagejale tekitatud kahju eest vastutav ja seetõttu tuleb maakohtu otsus jätta lõppjärelduses muutmata. Kolleegium nõustub ka hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavate maakohtu seisukohtadega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid selle esitatud väiteid tuleb osaliselt arvesse võtta kohtuotsuse põhjendamisel. Hageja ei ole hagi osalist rahuldamist vaidlustanud ja seetõttu kontrollib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hagi rahuldamist puudutavas osas.
- Nagu öeldud, ei nõustu kolleegium maakohtu poolt nõude lahendamisel kohaldatud materiaalõigusliku alusega. Maakohtu seisukoht, et pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatavad
§-d 1054 ja 1056, ei ole täpne. Vaidlust ei ole selles, et kostja tegi reklaamikandja vahetus läheduses töödeks piiratud alal ehitustöid. Samuti ei ole vaidlust selles, et enne kostja poolt tööde alustamist oli hagejale kuuluv reklaamikandja vigastamata ja töökorras ning sai kahjustada ajal, kui kostja ehitustöid teostas. Maakohus on asjas kogutud tõendite pinnalt teinud õige järelduse, et kahju on tekkinud kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel. Kuna kostja ei ole kahju tekkimises enda süü puudumist tõendanud, tuleb ta lugeda hagejale tekkinud kahju eest vastutavaks. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud annavad eeltoodu põhjal aluse kosja tegevuse kvalifitseerimiseks
järgi süül põhineva vastutuse aluseks oleva kolmeastmelise delikti üldkoosseisu alusel (
§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 3 ja § 1050 lg 1).
27. Kuna tõendamist ei ole leidnud see, et keegi teine peale kostja oleks reklaamikandja vahetus läheduses kahju põhjustada võinud tegevust läbi viinud või et reklaamikandjat oleks lõhutud suurema ohu allika valdamisega, ei saa kohaldada kostja vastutuse alusena teise isiku eest vastutust ettenägevaid ega riskivastutuse vastavaid norme. Maakohtu poolt kohaldatud
§ 1054
lg 2 rakendamise eelduseks on kahju õigusvastase tekitaja vastutus delikti üldkoosseisu alusel, mis tähendab, et kahju tekitaja, kelle eest kostja peaks vastutama, peab olema käitunud õigusvastaselt ja süüliselt.
§ 1056lg 1 kohaldamine 6
(7)eeldab lisaks kahju olemasolu ja suuruse tuvastamisele ka põhjusliku seose tuvastamist suurema ohu allika valitsemise ja tekkinud kahju vahel. Kuna käesoleval juhul ei ole teise isiku tegevuse ega suurema ohu allika valitsemise kohta tõendeid esitatud, ei ole maakohtu poolt nimetatud õigusnormide kohaldamine käesoleva vaidluse puhul olnud õige. Materiaalõigusliku aluse korrigeerimise juures peab veel märkima, et riskivastutuse sätete kohaldamine koos teise isiku eest vastutust ettenägeva regulatsiooniga on problemaatiline ka seetõttu, et erinevalt riskivastutusest, mis eeldab lisaks kahju olemasolule ja suurusele üksnes põhjusliku seose tõendamist, vajab
§ 1054
kohaldamine lisaks ka kahju tekitaja teo õigusvastasuse ja süü tuvastamist (
§ 1050
). Kuna
§ 1056
lg 3 annab võimaluse riskivastutuse juhtudel esitada nõudeid ka õigusvastaselt ja süüliselt kahju tekitamise hüvitamiseks õigust andvate sätete alusel, tuleb kolleegiumi arvates neil juhtudel, kui tegemist on suurema ohu allikaga tekitatud kahjuga, mille hüvitamist ei nõuta mitte kahju tekitajalt vaid teise isiku poolt, nõude alus koos
§-ga 1054 kvalifitseerida delikti üldkooseisu, mitte riskivastutuse normide alusel. 28. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kolleegium ei jaga kostja seisukohta, mille kohaselt ei peaks hagejale tekkinud kahju kuuluma hüvitamisele või hüvitist tuleks vähendada seetõttu, et kahju ei olnud kostjale ettenähtav.
§ 127
lg 3 sätestatud kahju tekitaja kohustus hüvitada üksnes kahju, mida ta nägi ette endapoolse kohustuse rikkumise võimaliku tagajärjena, kehtib üksnes lepinguliste võlasuhete korral. Deliktilise vastutuse juhtudel saab õigusvastase teo toimepannud isik vastutusest vabanemiseks tugineda üksnes
§ 1050
lg-tele 1 ja 2 ning tõendada muu hulgas, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel. Kui põhjusliku seose ettenägemine teo ja kahju vahel ei ole mõistlikult võimalik, võib üldjuhul eeldada, et tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud normi eesmärgiks (
§ 127lg 2).
Asja kahjustamise korral on kaitstavaks huviks esmajoones omaniku huvi asja taastamise vastu ja seetõttu lähtub asja kahjustamise korral nõude ulatust reguleeriv
§ 132
lg 3 kahju ulatuse kindlakstegemisel endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kannatanule hüvitada asja või selle terviklikkuse taastamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul õigustab asja parandamisele tehtud kulutuste täies ulatuses väljamõistmist kostja poolt vaidlustamata asjaolu, et kahjustatud reklaamikandjal kehtis garantiiaeg ja parandamine oli garantiitingimuste kohaselt lubatud vaid valmistajatehases. Selles, et liikuv reklaamikandja võib olla valmistatud väljaspool Eestit ning et tehnilistel seadmetel on garantii, mis võib katkeda, kui remonti tehakse mujal kui valmistajatehases või valmistaja poolt aktsepteeritud spetsialisti poolt, midagi ennekuulmatut kolleegium ei näe. Seega oli kostjal võimalik kahju tekitamisele viitavaid asjaolusid tunnetada ja jätta ühtlasi arvesse võtmata kahju ulatuse kohta ajaliselt hiljem saadud teadmised. Lisaks tuleb silmas pidada seda, et lepinguvälise kahju tekitamise juhtum on kahjustatud isiku jaoks reeglina sundolukord ja see annab üldise õigustuse deliktiõiguse alusel lepinguõigusega võrreldes mõnevõrra kaugemale ulatuvamate kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. 29. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejale kahju tekkimine oli ühtlasi LKindlS §-s 26 silmas peetud kindlustusjuhtumiks, on kostja väited temal selle alusel vastutuse puudumise kohta asjakohatud. 30. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 alusel jätta kostja kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 7
(7)