← Eesti

2-08-60582/9

Obsah (8)§ 174§ 630§ 631§ 444§ 440§ 468§ 173§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine 23. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-60582 K.P. versus A.P.

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

  1. K.P. hagis A.P. vastu: 1.1 rahuldada hagi ja lahutada K.P.i ja A.P.i abielu, milline on sõlmitud 01.
  2. 2000.a. Viljandi Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr.
  3. 1.2 Välja mõista A.P.ilt K.P.i kasuks elatis lapse S P isikukood xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks 2500 ( kaks tuhat viissada ) krooni kuus alates 22.
  4. 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Muud otsustused
  5. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 edastada kohtuotsuse koopia hagejale ja kostjale ning peale kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul Viljandi Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale; 2.3 tunnistada kohtuotsus elatise osas viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
  6. Selgitada: 3.1

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Menetluse käik Kostja on tsiviilasja menetlemisel kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

  1. Kohtu põhjendused 2.
  2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 2.
  3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§ 440lg-le 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

Kostja on hagi õigeks võtnud kohtuistungil ja hageja hagi õigeksvõtmine on protokollitud. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et poolte vahel ei ole vaidlust abielu lahutamiseks ega elatise maksmiseks. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Elatise välja mõistmise aluseks kostjalt on Perekonnaseaduse § - d 22 lg. 1,2 , mille kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund seda võimaldab ja lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus välja teise vanema nõudel temalt välja elatise, lg. 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud (PKS § 29 lg 5). Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

2 Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 3).

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.