2-08-61279/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. jaanuar 2009 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-08-61279 Hagi ese Menetlusosalised ja nende Kahju hüvitamise nõue Hageja: Herki Parkonen Kostja: Ülle Priidel Esindaja: Aivar Priidel esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 14.
3. a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-08-61279 kannab Herki Parkonen. Ülle Priidelil on õigus 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagejale kuulub kinnistu asukohaga xxxxx, xxx x. Kostjale kuulub naaberkrundil paiknev elamu aadressil xxxx, xxxx x. Maaüksus, kus kostjale kuulub elamu paikneb, on erastamata. 17.06.2008.a. langes tugeva tuule tõttu hageja krundil paikneva kuuri katusele kostja krundil kasvav 2 puu. Hageja on sunnitud kuurile uue katuse ehitama, mille maksumuseks kujuneb hageja poolt tellitud hinnapakkumistest lähtuvalt 32 422 krooni. Hageja leiab, et kahju olnuks välditav, kui kostja oleks oma krunti hallanud heaperemehelikult. Hageja ja tema ema on korduvalt pöördunud kostja poole sooviga, et viimane oma krundil kasvavad vanad puud maha võtaks. Kostja hooletus on põhjustanud hagejale varalist kahju summas 32 422 krooni. Hageja taotleb nimetatud summa väljamõistmist kostjalt, toetudes VÕS §-dele 2 lg.1, 3 lg.2, 1043, 1045 lg.5 ja 7 ja 1058 lg.
4. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja möönab, et naabritega on puude mahavõtmise teemal juttu olnud. Kuna kostja ei ole kinnistu omanik, pöördus ta puude mahavõtmisega seoses valla poole. Raieluba kostjale ei antud, lubati ise vaatama tulla. Kuna aeg läks, aga keegi ei tulnud, läks kostja uuesti valda. Seejärel saadeti valla poolt üks mees, kes puud maha võttis. Kostja leiab, et tema ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi. Kostja hinnangul on hageja nõue põhjendamatu ka kahju suuruse osas. Hagejale kuuluva kuuri katus on kaetud vana sammeldunud eterniidiga. Tekib küsimus, mis kahju katusele kukkunud oks (milline on seal siiani) üldse tekitas ja miks kostja peaks hagejale kinni maksma uue katuse ehituse. Kohtu seisukoht ja põhjendused Hageja toetub oma nõudes VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama. Kostja õigusvastane käitumine seisnes hageja hinnangul hageja omandi rikkumises ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumises (VÕS § 1045 lg.1 p.5 ja 7). Hageja omand sai kahjustada kostja kasutuses oleval krundil kasvanud puu murdumise tulemusena. Kuna murdunud puu kasvas riigile kuuluval maal, puudus kostjal seadusest tulenev kohustus (ja ka võimalus) puu võimalikust murdumisest tuleneva ohu olemasolul see viivitamatult maha võtta. Eeltoodu tõttu ei ole kõnesoleval juhul kohaldatav ka VÕS § 1058 lg.1, millele hageja viitab ja milline sätestab ohtliku ehitise või asja omaniku vastutuse. Selleks, et murdumisohtlik puu maha võtta, tulnuks kostjal pöörduda maa omaniku, so riigi poole ja taotleda raieluba, mida kostja hageja nõudmisel ka tegi. Kostjale raieluba ei väljastatud. Puud saeti maha kostja taotluse alusel riigimaa haldaja, so kohaliku omavalitsuse vastava spetsialisti korraldusel. Tunnistaja Sirle Sule ütlustest nähtuvalt tulnuks hagejal, keda naaberkrundil kasvavad puud häirisid ja kelle ehitisi need ohustasid, pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega kas puude mahavõtmiseks või raieloa saamiseks. Hagejale oleks puude mahavõtmiseks väljastatud raieluba, kui puude olukord seda tingis ning kinnistu kasutaja (so kostja) oleks sellega nõustunud. Samad võimalused olnuks hagejal ka siis, kui kostja oleks naaberkinnistu omanik. Puudub kahtlus, et kostja poleks hageja sellekohase pöördumise korral puude mahavõtmist takistanud. Seega on hagejale kahju tekkinud mitte kostja õigusvastase tegevuse vaid tema enda tegevusetuse tulemusena. Kuna kostja tekkinud kahju eest ei vastuta, puudub kohtul vajadus hinnata hageja poolt esitatud nõude ulatuse (so kahju väidetava suuruse) põhjendatust. Kohtunik: Anne Randjärv 3