KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1394 Haldusasi Evelina Kolga kaebus Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 08.06.2007 käskkirja nr 1218p ja 11.06.2007 käskkirja nr 1228p tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 12.05.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Evelina Kolga apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – Evelina Kolga, esindaja Maano Saareväli Vastustaja – Põhja Politseiprefektuur
- oktoober 2008 (hiljem kirjalik) RESOLUTSIOON Rahuldada Evelina Kolga apellatsioonkaebus ja kaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2008 otsus ning teha asjas uus otsus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 08.06.2007 käskkiri nr 1218p ning 11.06.2007 käskkiri nr 1228p. Ennistada Evelina Kolga Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektori ametikohale. Teenistusse ennistamise osas kuulub ringkonnakohtu otsus täitmisele viivitamatult (HKMS § 99 lg 1 p 2), so Evelina Kolga peab asuma teenistusülesandeid täitma kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Mõista Põhja Politseiprefektuurilt Evelina Kolga kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Teha Põhja Politseiprefektuurile ettekirjutus vastava tasu väljaarvutamiseks vastavalt käesoleva otsuse punktis 12 toodule. Mõista Põhja Politseiprefektuurilt Evelina Kolga kasuks välja menetluskulud 9010 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja Politseiprefektuuri 08.06.2007 käskkirjaga nr 1218p „Evelina Kolgale distsiplinaarkaristuse määramine” määrati Ida politseiosakonna kriminaaltalituse 3-07-1394 politseivaneminspektor E. Kolgale vääritu teo toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus ja vähendati distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal (kuni 1 aasta alates käskkirja tutvustamisest) E. Kolgale teenistusaastate eest makstavat lisatasu 5 % võrra. Karistus määrati seoses distsiplinaarjuurdluse käigus 17.05.2007 teadlikult valeütluste andmisega, millega kaebaja takistas distsiplinaarjuurdluse kiiret, igakülgset ja objektiivset läbiviimist. Põhja Politseiprefektuuri 11.06.2007 käskkirjaga nr 1228p „E. Kolgale distsiplinaarkaristuse määramine” määrati E. Kolgale vääritu teo toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Vääritu tegu seisnes 30.04.2007 ebaeetilises ja politseiametnikule sobimatus käitumises, millega kaebaja diskrediteeris nii ennast kui ka politseid kui organisatsiooni tervikuna. Kaebaja sisenes eelnimetatud päeval kutsumata dr Viidebaumi kabinetti ja esitades oma ametitõendi, nõudis ema kohest läbivaatamist. Kui arst nõudis kabinetist lahkumist, küsis kaebaja arstilt, kas viimane ei karda politsei poolt tema vastu esitatavaid sanktsioone ning lausus: „Kas Teile ei meeldi venelased?“. Karistuse määramisel arvestati, et kaebaja omab 08.06.2007 käskkirjast nr 1218p tulenevat kehtivat distsiplinaarkaristust.
- E. Kolga esitas 06.07.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põhja Politseiprefektuuri 08.06.2007 käskkirja nr 1218p ja 11.06.2007 käskkirja nr 1228p tühistamist, teenistusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. 08.06.2007 käskkirja nr 1218p kohaselt seisnes kaebaja õigusvastane tegu selles, et teise politseiametniku suhtes läbiviidava distsiplinaarjuurdluse käigus andis kaebaja teadlikult valeütlusi, takistades sellega distsiplinaarjuurdluse kiiret, igakülgset ja objektiivset läbiviimist. Nimetatud käskkirjast ei tulene, milles seisnes kaebaja poolt antud ütluste tõele mittevastavus. Samuti ei sisalda see põhistust selle kohta, mille alusel tegi politseiprefekt järelduse, et teise politseiametniku suhtes teostatava distsiplinaarjuurdluse käigus andis kaebaja tahtlikult tõele mittevastavaid ütlusi olukorras, kus kaebaja ei olnud distsiplinaarmenetluse tagajärgedest isiklikult huvitatud. Kaebaja kinnitab, et ta ei ole toime pannud 08.06.2007 käskkirjas kirjeldatud tegu ning karistuse määramine oli kaebaja suhtes alusetu. 08.06.2007 käskkirjas märgitud teo koosseis on kunstlik ja loodud 11.06.2007 käskkirja koostamise lihtsustamiseks, sest viimati nimetatud käskkirjas võeti arvesse 08.06.2007 käskkirjaga määratud noomituse kehtivust. Vastustaja väited, et kaebaja ähvardas dr Viidebaumi ning andis selle fakti kohta algatatud distsiplinaarjuurdluse käigus valeütlusi toimepandud teo varjamiseks, ei vasta tõele ning need on kaebaja poolt distsiplinaarjuurdluse käigus esitatud usaldusväärsete tõenditega ümber lükatud. Kaebaja käitus perearsti kabinetis viisakalt ja väärikalt. Seda võivad kinnitada ka sel kuupäeval arsti vastuvõtul viibinud J. Viidebaumi patsiendid.
- Põhja Politseiprefektuur palub jätta E. Kolga kaebus rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu 12.05.2008 otsusega jäeti E. Kolga kaebus rahuldamata. Halduskohtu põhjendused: Kaevatavad käskkirjad vastavad haldusaktile esitatud vorminõuetele. Käskkirjad sisaldavad vajalikul määral nii faktilist kui õiguslikku põhjendust. Distsiplinaarsüütegude sisuline kirjeldus on antud piisava selgusega. Käskkirjadest nähtub, et kaebajat on karistatud seoses politsei infosüsteemi KAIRI väärkasutamisega läbiviidud distsiplinaarjuurdluse käigus 17.05.2007 teadlikult valeütluste andmise eest ning ebaväärika käitumise eest 30.04.2007 Kopli polikliiniku ruumides. Menetlusnorme ei ole distsiplinaarjuurdluse käigus rikutud. 2
(7)3-07-1394 Asjas on tuvastatud, et kaebaja on seoses politseiinfosüsteemi KAIRI väärkasutamisega läbiviidud distsiplinaarjuurdluse käigus 17.05.2007 andnud üksteist välistavaid seletusi. Ühe juhtumi kohta üksteist välistavate seletuste andmine ilma mõistliku selgituseta ütluste muutmise asjaolude kohta viitab sellele, et ühel juhul on teadlikult antud valeütlusi. Millisel juhul kaebaja tõtt rääkis ja millisel juhul mitte, ei ole antud asjas oluline. Vastustaja järeldus, et kaebaja pani valeütluste andmisega toime vääritu teo, on kaebaja tegevuse hindamisel õiguspärane. Kaebaja karistamine ei ole ilmses vastuolus süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaoludega ja kaebaja eelneva käitumisega. Käskkirja nr 1228p aluseks olnud asjaolude puhul oli kaebaja käitumine ebaeetiline ja politseiametnikule sobimatu ning kaebaja diskrediteeris nii ennast kui kogu politseiorganisatsiooni. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja on toime pannud vääritu teo ATS § 84 p 3 järgi. Karistusena kaebaja teenistusest vabastamine ei ole ilmses vastuolus süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaoludega ja kaebaja eelneva käitumisega. Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt on kaebaja senist korrektset teenistuskäiku arvesse võetud. Kaebaja väide, et ta on langenud
- aasta aprillisündmustele järgnenud nn nõiajahi ohvriks, ei oli tõsiseltvõetav. Teenistusest vabastamist ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et mõlemat kaevatavat käskkirja tutvustati kaebajale ühel ja samal päeval (so 11.07.2007), kuivõrd vääritu teo eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust (ATS § 118 lõige 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- E. Kolga apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2008 kohtuotsus. 08.06.2007 käskkirjaga nr 1218p määratud karistuse puhul puudus kaebaja tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseis. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 7 lg 1 kohaselt ei ole süüdlase poolt seletuses valeandmete esitamine distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Lg 2 kohaselt võib tunnistajale teadvalt valeandmete esitamise eest määrata iseseisva distsiplinaarkaristuse. 17.05.2007 seletuse võtmise ajal käsitleti kaebajat asjaosalisena ehk distsiplinaarjuurdlusele allutatud isikuna. See nähtub samal kuupäeval allkirjastatud õiguste ja kohustuste tutvustamise õiendilt. A. L. ja J. B. seletus ei ole asjas lubatud tõendiks. Ebaõige on distsiplinaarmenetluses tugineda vahendliku tunnistaja ütlustele. Eelpool nimetatud isikute seletuse esemeks oli kaebaja poolt antud suuline seletus. Isegi kui nende seletust käsitleda lubatava tõendina, pole tõendatud kaebaja poolt teadvalt valeütluste andmine. Lisaks võimaldab TDS § 7 lg 2 teadvalt valeütluste andmise eest karistada juhul, kui valeütlused on antud kirjalikus vormis. 11.06.2007 käskkirjaga nr 1228p kaebajale süüks pandud teo puhul ei saa distsiplinaarkaristust määrata ebatõeste ütluste või vastuolulise seletuse andmise eest. Selle välistab eelviidatud TDS § 7 lg
- Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et kaebaja kasutas ametiseisundit isiklikes huvides ja esitas teistele isikutele ähvardusi. Nimetatud teod ei ole tõendatud. Töötõendi näitamisel ei soovinud kaebaja saavutada enda teenindamist eelisjärjekorras. Seoses toimunuga dr Viidebaumi, P. Tarlapi, M. Riikoja ja V. Titova poolt antud seletused on vastuolulised. 3
(7)3-07-1394 Määratud karistus ei ole proportsionaalne ja eesmärgipärane. Käskkirjas ei ole põhjendatud rangeima karistuse valikut ning see pole seega kontrollitav. Käskkiri tehti kaebajale teatavaks samaaegselt 08.06.2007 käskkirjaga, mistõttu on käskkirjas põhjendamatult arvestatud varasema karistusega.
- Põhja Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta E. Kolga apellatsioonkaebus rahuldamata. Käskkirja nr 1218p osas märgib vastustaja, et kaebaja süü ilmnes menetluse käigus, mistõttu teda käsitleti kui distsiplinaarmenetluse alust isikut. Kaebajale ei määratud karistust andmebaasi KAIRI väärkasutuse eest, vaid distsiplinaarjuurdluse käigus tahtlikult valeütluste andmise eest, millega ta takistas juurdluse kiiret, igakülgset ja objektiivset läbiviimist. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi argumenti, mis annaks alust tema distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Tõendid, millega vastustaja on kaebaja süüd tõendanud, on kogutud seaduslikult ja piisavad kaebaja süü tõendamiseks.
- 21.10.2008 määrusega uuendas ringkonnakohus haldusasja arutamise. Ringkonnakohus soovis täiendavalt teada poolte seisukohta tõlgenduse osas, mille kohaselt võib karistuse määramisel arvestada vaid neid varasemaid distsiplinaarkaristusi, mis on ametnikule teatavaks tehtud enne uue distsiplinaarsüüteo toimepanemist. Täiendavalt esitati kaebajale kohtunõue täpsustamaks, kas kaebaja on teenistusest sunnitult puudutud aja jooksul töötanud mõnel muul töökohal ning suur on olnud kaebaja töötasu. E. Kolga esindaja leidis, et distsiplinaarmenetlus omab haldussunni liigina ühiseid jooni karistusõigusega. Isikut iseloomustavana saab arvesse võtta karistust, mis on määratud enne uue teo toimepanemist. Sama kehtib distsiplinaarsunni puhul. Varasem karistus iseloomustab menetlusele allutatud isiku õiguskuulekuse määra. Varasemal karistusel saab olla raskendavat iseloomu vaid juhul, kui isikul oli võimalus teha eelnevast karistusest enda jaoks järeldusi. Seega on vastustaja käesolevas asjas vääralt tuvastanud, et kaebajal oli vaidlustatud karistuse määramise ajaks olemas varasemast kehtiv distsiplinaarkaristus. Põhja Politseiprefektuur leiti, et kaebajat on noomitusega karistatud teo eest, mis on toime pandud ajaliselt hiljem, kui tegu, mille eest kaebaja teenistusest vabastati. Kusagil ei ole sätestatud, et isiku suhtes ei või paralleelselt läbi viia mitut distsiplinaarmenetlust ja et ajaliselt varem toime pandud süüteo eest tuleb karistus määrata enne hiljem toime pandud süüteo toimepanemise eest karistamist. Ringkonnakohtu 21.10.2008 määruses toodud tõlgenduse kohaselt tuleks distsiplinaarmenetlus läbi viia liigselt kiirustades. Selline tõlgendus võib viia ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseni: kui kaks isikut panevad samal ajal toime kaks ühesugust distsiplinaarsüütegu, kuid ühe puhul jõutakse karistus määrata kiiremini, siis ühe puhul saaks kehtivat karistust ära kasutada, kuid teise puhul mitte. TDVS § 8 lg 1 kohaselt tuleb karistuse määramisel muuhulgas arvestada isiku eelneva käitumisega. Ühene ei ole arusaamine, kui pikk peab olema aeg määratud karistuse ja järgmise distsiplinaarrikkumise vahel. Kohtulahendis 3-3-1-38-02 on Riigikohus rõhutanud politseiametnike kohustust tavakodanikest enam mõistma oma tegevuse laadi, tähendust ja tagajärgi. Oluline on veel, kas vastustaja võttis kaebaja teenistusest vabastamisel arvesse varasema noomituse või oleks ta sama karistuse määranud ka ilma kehtiva distsiplinaarkaristuseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
(7)3-07-1394
- Ringkonnakohus kontrollib esmalt 08.06.2007 käskkirja nr 1218p (I) ning seejärel 11.06.2007 käskkirja nr 1228p (II) õiguspärasust. Viimaks kuuluvad jagamisele menetluskulud (III). I
- Kaebajat karistati 08.06.2007 käskkirjaga noomitusega distsiplinaarsüüteo eest, mis käskkirja kohaselt seisnes kaebaja poolt 17.05.2007 valeütluste andmises, millega takistati distsiplinaarjuurdluse kiiret, igakülgset ja objektiivset läbiviimist. Kaebaja on leidnud, et karistuse määramine on õigusvastane juba seetõttu, et TDVS § 7 lg 1 kohaselt ei ole süüdlase poolt seletuses valeandmete esitamine distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Vastustaja on leidnud, et kaebaja ei andnud seletust süüdlasena, vaid pigem tunnistajana. PolTS § 45 lg 3 kohaselt algatatakse distsiplinaarjuurdlus käskkirjaga. Kaebaja suhtes on distsiplinaarjuurdlust ringkonnakohtu hinnangul alustatud hiljemalt 17.05.2007 Põhja Politseiprefektuuri 04.05.2007 käskkirjaga, millele on 17.05.2007 võetud kaebajalt allkiri käskkirjaga tutvumise kohta. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on tuginetud just 04.05.2007 käskkirjale ning 08.06.2007 käskkirjast ei nähtu viidet ühelegi teisele PolTS § 45 lg-s 3 nimetatud käskkirjale. Eelnevast tulenevalt on kaebaja suhtes alustatud distsiplinaarmenetlust samal päeval, kui toimus väidetav valeütluste andmine. Dokumentaalselt ei ole võimalik kindlaks teha, kumb sündmus leidis aset varem. Kaebaja on kinnitanud, et allkiri 04.05.2007 käskkirjale võeti temalt enne seletuse andmist. Kuna puuduvad vastupidist kinnitavad tõendid, lähtub ringkonnakohus kaebaja seletusest. Seega oli kaebajale 08.06.2007 käskkirjaga noomituse määramine TDVS § 7 lg 1 kohaselt välistatud. Vaidlustatud käskkiri ning seda käsitlev halduskohtu otsus tuleb tühistada. II
- 11.06.2007 käskkirjaga vabastati kaebaja teenistusest vääritu teo eest. Kuigi kooskõlas ATS § 118 lg 2 võib ametniku vääritu teo eest vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, on 11.06.2007 käskkirjas viidatud asjaolule, et kaebaja omab kehtivat, 08.06.2007 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuse määramisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusruum (nii otsustus- kui ka valikukaalutlus). Arvestades kohtu poolt eelnevalt 08.06.2007 käskkirjale antud hinnangut, on vastustaja 11.06.2007 käskkirja andmisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest. Kaebajal ei olnud 11.06.2007 käskkirja andmisel kehtivat distsiplinaarkaristust. Järelikult on haldusakt antud kaalutlusveaga. Lähtuvalt kaalutlusotsuste kohtuliku kontrolli spetsiifikast, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas vastustaja oleks samasisulise 11.06.2007 käskkirja andnud ka siis, kui 08.06.2007 käskkirja poleks arvestatud. Kohus ei saa määratud karistuse õiguspärasuse, sh proportsionaalsuse kontrolli läbi viia viisil, et jätab mõned vastustaja poolt arvesse võetud asjaolud tähelepanuta. See võiks kõne alla tulla juhul, kui tegemist oleks ilmselgelt mitteolulise asjaoluga. Vastavat tähendust ei saa aga omistada 11.06.2007 haldusaktis tehtud viitele varasemale kehtivale distsiplinaarkaristusele. Kuna 11.06.2007 käskkiri on antud olulise kaalutlusveaga, tuleb see tühistada, kaebaja teenistusse ennistada ning mõista kaebaja kasuks välja tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest. 5
(7)3-07-1394
- Ringkonnakohus märgib, et 11.06.2007 käskkiri kuuluks tühistamisele ka juhul, kui 08.06.2007 käskkiri oleks osutunud õiguspäraseks. Nimelt ei ole vastustaja esitanud veenvaid vastuargumente ringkonnakohtu poolt 21.10.2008 määruses toodud tõlgendusele, et kehtivale distsiplinaarkaristusele saab tugineda siis, kui karistus on määratud ja isikule teatavaks tehtud enne uue süüteo toimepanemist. Arvestades kaebajale 11.06.2007 käskkirjaga süüks pandava teo iseloomu ja selle kvalifitseerimist vääritu teona, oleks vastustaja saanud kaebaja teenistusest vabastamise otsustada ka ilma viiteta kehtivale karistusele. Kui aga vastav viide käskkirjas sisaldub, peab see olema kooskõlas tegelike asjaoludega. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et kehtivale karistusele saab tugineda siis, kui kaebaja on olnud sellest karistusest teadlik ning saanud võimaluse karistuse kehtivusega arvestada ning oma käitumist vastavalt kujundada. 08.06.2007 käskkirjas nimetatud süüteo pani kaebaja väidetavalt toime 17.05.
- Seega ta ei saanud 11.06.2007 käskkirjas nimetatud süüteo toimepanemise ajal 30.04.2007 oma käitumist vastavalt juhtida: tegu, mida on 11.06.2007 käskkirjas arvestatud sisuliselt raskendava asjaoluna, pandi kaebaja poolt toime pärast 30.04.
- Ringkonnakohtu tõlgendus ei tähenda, et varem toime pandud teo eest tuleb ka karistus määrata alati varem. Ringkonnakohus ei sea mingeid piiranguid distsiplinaarmenetluse läbiviimisele, oluline on, et vastustaja ei arvestaks karistuste määramisel neid süütegusid, mida ei ole isikule enne järgmist rikkumist kooskõlas TDVS § 12 lg-ga 1 määratud. Ringkonnakohus ei leia, et vastav käitumine viiks põhjendamatult ebavõrdse kohtlemiseni. Kui on kaks ametnikku, kes on samal ajal toime pannud samasisulise süüteo, kuid ühele neist on karistus juba määratud ning teisele mitte, siis tulebki neid isikuid uue distsiplinaarsüüteo toimepanemisel erinevalt kohelda. Ringkonnakohtu tõlgendus ei too endaga kaasa olukorda, kus mõni süütegu jääkski karistuseta, vaid haldusorgan peab karistuse liigi valikul arvestama vaid ringkonnakohtu tõlgendusele vastavaid varasemaid karistusi.
- Kuna kaebaja pole avaldanud vastupidist, tuleb ta ATS § 160 lg 4 kohaselt viivitamatult teenistusse ennistada. Vastavalt ATS § 135 lg-le 1 on kaebajal õigus saada tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, so 12.06.2007-25.11.
- Kohtule pole esitatud selliseid lähteandmeid, mille põhjal saaks kaebajale väljamõistmisele kuuluva summa täpselt välja arvutada. Seetõttu teeb ringkonnakohus HKMS § 26 lg 3 alusel Põhja Politseiprefektuurile ettekirjutuse kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja arvutamiseks ja maksmiseks, arvestades seejuures, et nimetatud tasust tuleb maha arvata kaebajale sel perioodil teiste tööandjate (OÜ Logway) poolt makstud summad: kokku 39 290 krooni (bruto). III
- Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kantud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohtus on kaebaja kandnud menetluskulusid kokku 11 960 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt on kohtule esitatud teenistusse ennistamise kaebus riigilõivuvaba. Seega ei ole riigilõivu väljamõistmine 11.06.2007 käskkirja osas vastustajalt põhjendatud. Kaebajal on õigus taotleda kohtult riigilõivu tagastamise määruse tegemist. Õigusabikulude kandmine halduskohtus ei ole tõendatud: kohtule esitati üksnes menetluskulude nimekiri ning arve. Seega kuulub kaebajale väljamõistmisele üksnes 08.06.2007 käskkirja osas tasutud riigilõiv 80 krooni. 6
(7)3-07-1394 Sarnaselt tuleb ka apellatsioonimenetluse osas vastustajalt välja mõista riigilõiv 80 krooni. Ülejäänud ulatuses on kaebajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist. Apellatsioonimenetluses on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku 8850 krooni. Kulude kandmine on tõendatud ning taotlus nende väljamõistmiseks esitati 09.10.2008 kohtuistungil. 19.11.2008 esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest ringkonnakohus oli määranud vastavate taotluste esitamise tähtajaks 18.11.2008. Kaebaja ei ole taotluse esitamisega hilinemist põhjendanud. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 7
(7)