2-08-51610/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-51610 Tsiviilasi M S (S) hagi IS vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M S (isikukood xxx, elukoht: Kostja IS (isikukood xxx, elukoht: xxx) Istungi toimumise aeg 06.10.2008 Istungil osalenud isikud Hageja M S Kostja IS xxx) RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista IS M S kasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni M S (sünd xxx.a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 29.07.2007.a. kuni Keskkooli lõpetamiseni ehk kuni xxx.a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud M S esitas kohtule 29.07.2008.a. hagi IS vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 5000 krooni tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist alates 01.07.2007.a. kuni kooli lõpetamiseni xxx.a. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 19.01.2007.a. täisealiseks, kuid jätkas õpinguid Keskkoolis kuni selle lõpetamiseni xxx.a. Hageja elab oma ema ET juures. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tema ülalpidamiseks piisavalt ja regulaarselt raha andnud. Hageja keskmised kulutused ühes kuus on 7430 krooni. Hageja töötas kooli kõrvalt OÜ-s R , kus tema töötasuks oli 1027 krooni (bruto). Kostja töötab hageja andmetel Soome Vabariigis ning tema sissetulekuks on 30 000-40 000 krooni kuus. Kostja kirjalik vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et hageja kulutused ühes kuus on üle paisutatud. Kostja on peale laste emast lahku kolimist lapsi toetanud, kandes raha ET arveldusarvele, samuti on andnud lastele sularahas taskuraha ja ostnud neile kõik vajaliku. Kostja on võimaldanud hagejal käia 20 Euroopa riigis ja Jaapanis ning Türgis. Kostja on valmis tegema kõik laste heaks ning ei ole neile midagi keelanud ega keela ka tulevikus. Kostja on nõus maksma hagejale tagasiulatvualt alates 01.09.2007.a. 1500 krooni kuus kuni kooli lõpetamiseni. 06.10.2008.a. toimunud istungil nõustus kostja tasuma tagasiultauvalt alates 01.08.2007.a. kuni kooli lõpetamiseni igakuiselt 2175 krooni + tulumaks. Maakohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. M S sünnitunnistusega CL 0112462 (tl 8) on tõendatud, et M S isa on IS. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis PKS § 63 lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
3. lõikes nimetatud asjaolusid. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu elatise saamiseks 29.07.2008.a., s.o. kuu aega peale kooli lõpetamist ja 1,5 aastat peale täiealiseks saamist õppimise ajal. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 5000 krooni tagasi-ulatuvalt enne elatishagi esitamist alates 01.07.2007.a. kuni kooli lõpetamiseni xxx.a. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 19.01.2007.a. täisealiseks, kuid jätkas õpinguid Keskkoolis kuni xxx.a. (tl 7). Hageja elab oma ema ET juures. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tema ülalpidamiseks piisavalt ja regulaarselt raha andnud. Hageja keskmised kulutused õppimise ajal ühes kuus olid 7430 krooni (tl 9). Hageja töötas kooli kõrvalt OÜ-s R , kus tema töötasuks oli 1027 krooni (bruto) (tl 11). Kostja töötab hageja andmetel Soome Vabariigis ning tema sissetulekuks on 30 000-40 000 krooni kuus. 06.10.2008.a. toimunud istungil nõustus kostja tasuma tagasiultauvalt alates 01.08.2007.a. kuni kooli lõpetamiseni igakuiselt 2175 krooni + tulumaks. Kostja leiab, et hageja kulutused ühes kuus on ülepaisutatud. Kostja on peale laste emast lahku kolimist lapsi toetanud, kandes raha ET 2 arveldusarvele (tl 24-26, 28-35), samuti on andnud lastele sularahas taskuraha ja ostnud neile kõik vajaliku (tlk. 27 ja 36). Kostja on võimaldanud hagejal käia 20 Euroopa riigis ja Jaapanis ning Türgis. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseadus näeb ette võimaluse välja mõista elatise aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist. Elatishagi on kohtule esitatud 29.07.
4. Samuti on tõendatud, et hageja õppis Keskkoolis 2007/2008 õppeaasta 12B klassi. Hageja on küll märkinud, et tema kulutused ühes kuus olid 7430 krooni, kuid ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks peab kostja maksma suurema osa (5000 krooni) tema ülalpidamise kulutustest õppimise ajal kui hageja teine vanem, hageja ema. Samuti ei ole kohtule arusaadav, kuidas said hageja kulutused õppimise ajal olla igakuiselt 7430 krooni, kui tema enda töötasu õppimise kõrvalt töötamisel oli 1027 krooni kuus ja kostja vabatahtlikult ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust tema õppimise ajal. Hageja ei ole tõendanud, millised takistused esinesid tal elatisehagi esitamata jätmiseks, ülalpidamiskohustuse vabatahtlikult täitmata jätnud kostja vastu ajal, kui ta oli keskkoolis õppimise ajal saanud
5. aastaseks ja ta pidi raskes majanduslikus olukorras 1,5 aastat õpinguid jätkama ja kooli lõpetama. Nimetatud fakt ilmselt viitab asjaolule, et hageja õppimise ajal kuni tema kooli lõpetamiseni olid hageja ülalpidamiskulutused väiksemad või puudus tollal vajadus elatisehagi esitamiseks kostja vastu. Kostja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtuvalt on kostja nii hagejat kui ka oma kahte alaealist last (tl 17) rahaliselt toetanud, kandes laste vajadusteks raha ET arveldusarvele. Samuti on hageja ostnud nii hagejale kui ka teistele lastele vajalikke asju. Tuleb arvestada ka sellega, et kostja on kohustatud ülal pidama hageja õde ja venda, kes on käesoleval ajal alaealised ning nende olukord ei tohi käesoleval ajal halveneda hagejale elatise välja mõistmisega aasta tagasiulatuvalt peale hageja keskkoolis õpingute lõppemist. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja tuginedes PKS §§-des 60, 61, 63 ja 70 sätestatule tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha summas 2175 krooni hageja ülalpidamiskulude katteks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 29.07.2007.a. kuni Keskkooli lõpetamiseni ehk kuni xxx.a. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3