← Eesti

2-08-51403/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. novembril 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08 -51403 Tsiviilasi H A hagi G P (P) vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H A (i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja: G P (i.k xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista G P elatusraha 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni tema poja M-G P, sünd xxx.a., ülalpidamiseks H A kasuks alates 01.07.2008.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
  4. Poolte kooselust sündis xxx.a. poeg M G P.
  5. Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja selle põhjendused.
  6. Hageja palub 28.07.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista poolte ühise alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha 4818.- krooni. 4.. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 7612.- krooni
  7. Hageja keskmiseks sissetulekuks kuus on 11.536.- krooni, millele lisandub lapsetoetus 300.- krooni kuus.
  8. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, KÜ arved hagejale, AS Eesti Energia arved hagejale, OÜ K kviitungi bensiini eest tasumise kohta, AS Elion arved hagejale, maksekviitungid, retsepti ja tšekid vaktsiinide ja ravimite ostmise kohta, Tallinna Lasteaia arved hagejale lapse lasteaia külastamise eest, lapse isikliku abivahendi kaarditšekid lapsele jalanõude ostmise kohta, hageja pangakonto väljavõtte perioodi 01.02.2008- 11.08.2002 aasta kohta SEB Pangast ja Hansapangast, kinnistusraamatu väljavõtte hagejale korteriomandi , Tallinnas kuulumise kohta, palgatõendi P K OÜ-st ja tuludeklaratsiooni 2007.a. deklareeritud tulu kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  9. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma lapsele elatist 2200.- krooni kuust alates
  10. oktoobrist 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  11. Kostja hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulusid ei vaidlusta.
  12. Kostja on seisukohal, et elatise suurus tuleks kindlaks määrata kummagi vanema varalisest seisundist lähtudes ning kostja on toetanud last nii palju kui tema majanduslik olukord võimaldanud on. Kostja väidetel on ta tulenevalt mittetasuvatest töökohtadest ja tema süül 2005.a. toimunud avariist, mille tagajärjel tekkinud kahju ta hüvitama on kohustatud, sattunud vähekindlustatud isikute hulka, mistõttu on hageja sissetulek tunduvalt suurem kui kostja oma.
  13. Kostja väidetel sõlmis kostja ema ka 11.04.2006.a. M G P investeerimiskindlustuse ja tasub sinna igakuiselt 500.- krooni. Sampo Pangas
  14. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma kirjavahetuse kohtutäitur K Põltsiga ja AS Hansaliising Eesti ja G P vahel sõlmitud võla tasumise graafiku, mille kohaselt peab kostja tasuma sissenõudjale kohtutäituri vahendusel igakuiselt 4000.- krooni, pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad summad kui palju raha on kostja kandnud AS Hansa Liising Eestile üle perioodil 06.05.2006 – 27.02.2008, kostja 2007.a. tuludeklaratsiooni, töölepingu mis kostjal on sõlmitud AS-ga T, pangakonto väljavõtte, millest nähtub kui palju on AS-st T kandnud üle kostjale palka 2008.a. septembris ja oktoobris ning saatekiri kostja saatmiseks ortopeedi vastuvõtule. Kohtuotsuse põhjendused.
  15. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  16. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. Lk 2

(4)PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
  1. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 7612.- krooni. Kostja sellele hageja väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja hageja väidet lapse ülalpidamiskulude kohta ei vaidlustanud, on kostja hageja väite lapse ülalpidamiskulude suurusest eeldatavalt omaks võtnud vastavalt TsMS § 231 lg 4 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt ülalpidamiskulud kuus summas 7612.- krooni on põhjendatud kulud. väidetud lapse
  2. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid: - hageja pangako väljavõte perioodi 01.02.2008- 11.08.2002 aasta kohta SEB Pangast ja Hansapangast, - kinnistusraamatu väljavõte hagejale korteriomandi , Tallinnas kuulumise kohta, - palgatõend P K OÜ-st hageja palga suuruse kohta, - hageja tuludeklaratsioon 2007.a. deklareeritud tulu kohta, - kostja 2007.a. tuludeklaratsioon, - kostja ja AS T vahel sõlmitud tööleping, - kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtub kostjale AS-st T makstud palga suurus 2008.a. septembris ja oktoobris. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus arvesse võtta kostja kohustust tasuda AS-le Hansa Liising Eesti igakuiseid makseid kostja poolt toime pandud süülise avarii toimepanemise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et see on kostja isiklik kohustus, mis tal on tekkinud tema enda õigusvastase teo tagajärjel, mistõttu ei saa kohus seda arvestada lapsele elatise väljamõistmisel. Kohus leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa arvestada ka seda, et kostja ema on M G P kasuks sõlminud Sampo Pangas investeerimiskindlustuse ja tasub sinna igakuiselt 500.- krooni. Kostja ema poolt lapselapse kasuks kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda kostja poolt tema kohustuse täitmist oma alaealist last ülal pidada. Pealegi on lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis vajalik lapse igapäevaste ülalpidamiskulude katteks mitte tulevikku tehtav investeering. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus aga seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval aastal on 21%. Lk 3
(4)Arvestades asjaoluga, et hageja sissetulek on vastavalt tema palgatõendile ja ka pangakonto väljavõttele ning tuludeklaratsioonile käesoleval ajal 11.533.- krooni (netos) ja kostjal vastavalt tema pangakonto väljavõttele alates septembrist 2008.a. keskmiselt 8485,05 krooni (netos) kuus, asub kohus seiskohale, et lapse ülalpidamiskulude jaotamine poolte vahel võrdselt ei oleks tulenevalt poolte varanduslikust olukorrast põhjendatud. Kuna kostja sissetulek on kuus ligikaudu 3000.- krooni väiksem kui hagejal, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb poolte ühise lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja mõista elatusraha 3500.krooni kuus. Kohus peab vajalikuks menetlusosalistele selgitada, et juhindudes PkS § 61 lg 3 sätestatust on huvitatud isikul õigus nõuda kohtu kaudu vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suuruse muutmist.
  1. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  2. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja palub esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista alates 01.07.2008.a. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtu käsutuses puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist maksnud lapse ülalpidamiseks perioodil 01.07.2008.a. kuni hagi esitamiseni 11.08.2008.a., on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2008.a. Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtunik: Lk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.