KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2160 Haldusasi Väino Orumetsa kaebus Rae Vallavalitsuse 24. juuli 2007. a korralduse nr 1171 tühistamiseks, eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks või asja uuesti arutamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. augusti 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Väino Orumetsa apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Väino Orumets, esindaja advokaat Eero Tonka Vastustaja Rae Vallavalitsus, esindaja advokaat Viktor Särgava RESOLUTSIOON 1. Jätta Väino Orumetsa apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Halduskohtu 1. augusti 2008. a otsuse põhjendusi ja asendada need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamisest. 3-07-2160 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae Vallavalitsuse 10. jaanuari 2006. a korraldusega nr 43 väljastati Väino Orumetsale projekteerimistingimused kehtivusega kuni 10. jaanuarini 2008. a Jüri alevikus Xxxx xx kinnistule üksikelamu ehitamiseks. 4. mail 2006. a esitas V. Orumets Rae Vallavalitsusele kooskõlastamiseks arhitekti koostatud üksikelamu eskiisprojekti ja taotluse ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks. Rae Vallavalitsus edastas 25. mail 2006. a taotlusele vastuseks Rae Vallavalitsuse arhitektuurikomisjoni 11. mai 2006. a otsuse, milles leiti, et lahendus on arhitektuuriliselt piirkonda sobimatu, ja otsustati seda mitte toetada. Tallinna Halduskohtu 15. mai 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1258 tühistati Rae Vallavalitsuse 11. mai 2006. a otsus ja vallavalitsust kohustati V. Orumetsa avaldust ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks uuesti läbi vaatama. 2. Rae Vallavalitsuse 24. juuli 2007. a korraldusega nr 1171 (punktid 1 ja 2) keelduti Xxxx xx kinnistule projekteeritava elamu eskiisprojekti kooskõlastamisest ja ühekordse projekteerimisloa väljastamisest Väino Orumetsale, lähtudes EhS § 19 lg 1 punktist 2, lg 4 punktist 1 ja Rae valla ehitusmääruse punktidest 15.4.1 ja 15.4.2. Korralduse põhjenduste kohaselt on eskiisprojektil järgmised puudused (punkt f):
- a)hoone arhitektuurne kujundus on problemaatiline. Eksitud on oluliselt projekteerimistingimustes sätestatu vastu, et hoone(
- d)tuleb planeerida ühtse tervikuna, nii et projekteeritav(
- ad)ehitis(
- ed)on esteetiliselt nauditav(ad). Lähinaabruses asuvad hooned on viilkatustega, räästanurgaga 450. Kaugemal asuvad ka suuremad korterelamud, mis on funkstiilis lahendusega. Arvestades naaberkrundi Xxxx x detailplaneeringuga, on piirkonna hoonetele ette nähtud kindlad kujundusnõuded. Välisviimistluses võib kasutada krohvi ja puitpindu ning kivivoodrit. Esitatud eskiisprojekt näeb ette hoonele kimmkatuse ja seinakatteks kimmvälisvoodri. Nii hoone vorm kui ka väliskujundus oleksid mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeerituna analoogsete hoonetega. Hoone ei ole sobilik linnapildis ja tiheasustusalal;
- b)tehnilise lahenduse osas ei ole professionaalselt lahendatud kimmkatuse kimmidega üleminek kaetud välisseinaks. Ilma karniisita ei ole võimalik puidukimmidega üleminekut teha;
- c)kavandatav puidukimmidega kaetud hoone oleks ülikõrge tuleohtlikkusega ehitis tiheasustusalal, kujutaks otsest tuleohtu naabrusehitistele ja seetõttu vajaks täiendavaid ehitustehnilisi tuleohutusalaseid lahendusi (tulemüürid, spetsiaalimmutus jms). Tulemüüridega tehnilised lahendused risustaksid kinnistut ja naabrite vaateid. EhS § 3 lg 4 sätestab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Korralduse punktis g märgiti, et eeltoodud põhjustel eskiisprojekti alusel kavandatav elamu Jüri alevisse ilmselgelt ei sobi ja on kõrgendatud tuleohtlikkusega ehitis. Tegemist on antud piirkonda projekteeritud ebaprofessionaalse eskiisprojektiga. Kohalik omavalitsus peab oma territooriumil tagama inimväärse ja nauditava keskkonna. Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab lähtuma kogu elukeskkonna tervikust. Nimetatud kimmkatusega elamu sobiks Xxxx xx kinnistule isegi vähem kui palkmaja, mis oli projekteerimistingimuste kohaselt keelatud. Korralduses selgitati (p 3), et vajalik on tellida ehituslik projekteerimine kooskõlas projekteerimistingimustega ning projekteerimisel arvestada piirkonna olemasolevate ehitiste arhitektuuri ja antud tiheasustusala miljööga. V. Orumets esitas Rae Vallavalitsusele korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti 19. septembri 2007. a vastusega rahuldamata. Muuhulgas selgitati vastuses, et Eesti Arhitektide Liidu arvamus ei ole vallale siduv. 2
(10)3-07-2160
- V. Orumets esitas
- oktoobril
- a Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida ta
- mail
- a täiendas ja milles palus Rae Vallavalitsuse
- juuli
- a korralduse tühistada ning kohustada vallavalitsust eskiisprojekti kooskõlastama ja väljastama ühekordse projekteerimisloa või asja uuesti arutama.
- Tallinna Halduskohtu
- augusti
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) vaidlustatud korraldusest nähtuvalt täidetakse selle andmisega Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsust. Teises haldusmenetluses väljastatud projekteerimistingimused ei ole vastustajale selles haldusmenetluses otsuse langetamisel siduvad, kuid võivad olla üheks argumendiks, mida arvestada tulenevalt haldusmenetluse ratsionaalsuse ja arusaadavuse printsiibist; 2) kohtulik kontroll halduse diskretsiooniotsuste üle on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (Riigikohtu otsuse haldusasjas nr 3-3-1-54-03 p 38); 3) asja põhiküsimuseks on, kuidas saab kohalik omavalitsus planeerimis- ja ehitusmenetluses piirata isikute põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja eelkõige püstitada neile kuuluvale kinnisasjale oma soovile vastavaid ehitisi. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla territooriumil kohaliku omavalitsusüksuse pädevuses. PlanS § 5 sätestab, et kohalik omavalitsus kehtestab valla ehitusmääruse valla ja selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks. PlanS § 3 lg 2 sätestab juhtumid, mil detailplaneeringute koostamine on kohustuslik ning annab võimaluse valla ehitusmäärusega korraldada ehitamist ja planeerimist juhtudel, kui see ei ole kohustuslik. Käesolev juhtum puudutab viimati mainitud olukorda; 4) vaidluse sisuline küsimus on antud juhul ebatraditsioonilise ja piirkonnas olevatest hoonetest oluliselt erineva hoone püstitamise võimaldamine. Selles osas pole poolte vahel vaidlust ning samal arvamusel on kaebaja poolt esitatud ekspertiisi koostajad, märkides oma järelduste kokkuvõtteks, et eramu projekt on koostatud professionaalselt ja häid tavasid silmas pidades, peegeldades arhitekti novaatorlikke vormiotsinguid, mis kindlasti rikastavad olemasolevat alles kujunemisjärgus keskkonda. Põhiliselt Arhitektide Liidu arvamusele tuginedes taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks korralduses toodud seisukohtade paikapidamatuse ja kohustaks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5 alusel vastustajat ilma asjaolude täiendava kaalumiseta eskiisi kooskõlastama, kuna kaebaja hinnangul ei ole vastustajal oma järelduste põhjendamatuse tõttu võimalik kooskõlastuse andmisest keelduda; 5) planeerimisdiskretsioon on oma olemusest tulenevalt seotud väärtushinnanguliste- ja maitseotsustustega, mis on paratamatult subjektiivsed. Ebatraditsiooniliste lahenduste lubamise või mittelubamise puhul juba olemasolevasse elukeskkonda pole tegu mitte õigusliku, vaid eelkõige väärtushinnangulise- ja maitseotsustusega. Väärtushinnanguline otsus seisneb siinkohal peamiselt suhtumises uuendustesse – kas neid soositakse ja toetatakse või eelistatakse konservatiivsemat lähenemist, kaitstes traditsioonilisi lahendusi ja kujundatakse elukeskkonda nendest lähtudes. Maitseotsustus seisneb eelkõige uue ja traditsioonilise kooskõla ja sobivuse või nende puudumise leidmises väljapakutud lahendustes. Reaalses elus ei ole sageli võimalik öelda, et üks või teine lahendus on hea või halb, õige või vale. Mõlemad positsioonid on demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritavad ja need võivad aja möödudes 3
(10)3-07-2160 muutuda. Väärtushinnanguliste ja maitseotsuste langetamine on demokraatlikus ühiskonnas ja ka vastavalt meie põhiseadusele ning selle alusel vastuvõetud seadustele ja muudele õigusaktidele reeglina poliitiliste võimuharude pädevuses. Kohus ei hinda haldusotsuste poliitilist otstarbekust. Asuala arhitektuuriline lahendus on just seda liiki otsustus. Otsustusega, kas üks lahendus sobib või ei sobi keskkonda, rikuks kohus põhiseadusega tagatud kohaliku omavalitsuse autonoomiat ja väljuks oma otsustuspädevuse piiridest. Vastustaja järeldus lahenduse keskkonda sobimatusest on demokraatliku protsessi läbi kujundatud võimuorgani otsus. Kohus saab seda kontrollida vaid Riigikohtu eelnimetatud otsuses määratletud ulatuses; 6) kaebaja põhiliseks menetluslikuks etteheiteks on asjaolu, et otsuse langetamisel ei osalenud väidetavalt ühtegi ehitus- ja/või arhitektuuriliste eriteadmistega isikut. Kaebaja väide, et otsuse ettevalmistamisel ei osalenud ühtegi eriharidusega isikut, on vale. Vastustaja on korralduses tsiteerinud arhitekt Andres Männi poolt Tallinna Halduskohtu menetluses asjas nr 3-06-1258 esitatud seisukohti. Seadusest ei tulene takistusi nende või muude nimetatud kohtuasjas väljendatud seisukohtade kasutamiseks vaidlustatud korralduse formuleerimisel. Valla arhitekt A. Männi, kes on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ja oli Eesti Arhitektide Liidu liige, kompetentsuse on kaebaja seadnud kahtluse alla alusetult ja paljasõnaliselt. Väited, et valla töötajate poolt kirjutatud haldusakti põhjendused pole objektiivsed, sest töötajad on vallast tööalaselt sõltuvad, on absurdsed ka kohtu hinnangul. Kohalikud omavalitsused ei saaks funktsioneerida, kui nad ei või läbi oma töötajate toiminguid teha. Kaebaja ei ole viidanud õigusaktile, mis kohustaks vastustajat korraldama taotluse arutamiseks ehitusameti koosolekuid ja neid protokollima. Sisemine töökorraldus on vastustaja enda otsustada. Ehitusameti spetsiaalse koosoleku korraldamata jätmine ei ole menetlusviga. Materjale saab ja võib otsustamiseks ette valmistada ka selleks eraldi koosolekuid pidamata; 7) pole õige kaebaja põhiline argument, et kaalutlusotsuses on jäetud kaebaja huvid ja avalikkuse huvid kaalumata. Korralduses on arusaadavalt ja selgesti toodud kaalutlused, millest lähtudes eskiisprojekti kooskõlastamisest keelduti. Selgelt on põhjendatud, miks peab vastustaja kujundust problemaatiliseks. Viidatud on nii projekteerimistingimustele, lähiümbruses asuvate hoonete kujundusele kui ka kaebaja krundi naaberkrundile Xxxx x kehtestatud detailplaneeringuga seatud kujundusnõuetele. Vastustaja hinnangul oleksid nii hoone vorm kui ka väliskujundus mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeerituna analoogsete hoonetega, kuid hoone ei ole sobilik linnapildis ja tiheasustusalal. Vastustaja on märkinud, et kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab lähtuma kogu elukeskkonna tervikust, ja leidnud, et nimetatud kimmkattega elamu sobiks kinnistule isegi vähem kui palkmaja, mis oli projekteerimistingimuste kohaselt keelatud. Põhjendatud on vallavalitsuse seisukoht, et tegemist on selle piirkonna jaoks problemaatilise kujundusega. Ka EAL arvamuses on märgitud, et tegemist on projektiga, mis „peegeldab arhitekti novaatorlikke vormiotsinguid“, ja et hoone „asukoht krundi põhjanurgas tänava ääres ning skulptuurne arhitektuur annavad lootust, et väikeelamupiirkond saab laienedes värskema näo ja selle tunnistuseks originaalse nurgakivi“. Korralduses toodud argumendid ei ole suvaliselt ja pahatahtlikult esitatud argumendid. Tegemist on selgelt arusaadava seisukohaga, mis väljendab nägemust piirkonna olemasoleva ning kavandatava elukeskkonna arengust. Kohalik omavalitsus ei pea lähtuma EAL hinnangust, et sellel piirkonnal peab olema arhitekti „novaatorlikke otsinguid“ väljendav „originaalne nurgakivi“. Kohalikul omavalitsusel on õigus lähtuda teistsugusest ja konservatiivsemast lähenemisest arhitektuurile ja kujundada vastavalt elukeskkonda oma territooriumil. Kohus märgib, et EAL eksperthinnangust nähtuvalt ei ole selles arvesse võetud või selle koostamisel teadlik oldud Xxxx x krundi detailplaneeringust, mis avaliku arutelu läbinuna omab elukeskkonna kujundamisel vähemalt sama kaalu kui ühe omaniku nägemus oma krundi hoonestamisest. Kohus möönab, et osaliselt võivad korralduse punkti f alapunktides b ja c toodud väited (kimm-materjali kasutamisega 4
(10)3-07-2160 seotud tehnilised küsimused, tuleohtlikkuse vähendamiseks tulemüüri kaheldavus esteetilises mõttes) olla vaieldavad, kuid nende ümberlükkamiseks ei ole kohtule tõendeid esitatud. Lisaks ei ole korralduse sisust nähtuvalt need asjaolud eskiisi kooskõlastamata jätmise põhiliseks sisuliseks aluseks ning nende paikapidamatus ei tooks kaasa korralduse õigusvastaseks tunnistamist; 8) ebaõiged on väited, nagu poleks vastustaja eeltooduga avalikke ja erahuve kaalunud ning on piiranud erahuve põhjendamatult. Vastustaja on lähtunud piirkonnast kui tervikust ja vastandab selle arengu eraomaniku kitsale nägemusele oma kinnistule püstitatavast ehitisest. Selline kaalutlus on kohane ja mahub diskretsiooniõiguse piiridesse. Vastustaja on arusaadavalt põhjendanud, et piirkonna kui tervikliku elukeskkonna kujundamise huvi kaalub antud juhul tulenevalt piirkonnas juba olemasolevast hoonestusest, Xxxx x kinnistu detailplaneeringust ja kaebajale väljastatud projekteerimistingimuste sisust üles eraomaniku huvid ja nägemuse oma kinnistu hoonestamisest; 9) korralduses on toodud selle andmise aluseks olevad õigusaktid, viidatud on nii ehitusseaduse kui ka Rae valla ehitusmääruse asjakohastele sätetele. Kaebaja on vaidlustanud vaid viite ehitusmääruse punktile 15.4.2, väites, et tegemist on professionaalse ehitusprojektiga, tuginedes seejuures Eesti Arhitektide Liidu arvamusele. Professionaalne ehitusprojekt ei tähenda ainult seda, et selle järgi on võimalik ehitist püstitada, vaid ka seda, et ehitis võtab arvesse piirkonna olemasolevat elukeskkonda, hoonestuse laadi ja kehtestatud planeeringuid ning sobitub avaliku võimu poolt seaduslikult määratletud arhitektuuriliste arengusuundade ja kujundusnõuetega. Nähtuvalt korraldusest, sellele eelnenud Rae valla arhitektuurikomisjoni keeldumisest ja järgnenud kohtuprotsessist on võimalik leida, et eskiisprojekt ei vasta professionaalse projekti tingimustele laiemas mõttes ja kaebaja on asunud sisuliselt peale suruma oma isiklikku ja arhitekti nägemust hoonest, arvestamata avalikku huvi väljendavat kohaliku omavalitsuse nägemust piirkonna arengust ja kujundusnõuetest; 10) eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et korralduse vastuvõtmisel ei ole vastustaja teinud menetlusvigu, korraldus põhineb õiguslikul alusel, selle andmisel on jäädud diskretsiooni piiridesse ja ei ole tehtud diskretsioonivigu. Korraldust on arusaadavalt põhjendatud ja selle andmisel on kaalutud kõiki asjassepuutuvaid küsimusi. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Väino Orumetsa apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus jättis tähelepanuta, et korralduses sisalduv väärtusotsustus eskiisprojektis kavandatud elamu mittelubamise kohta on sisuliselt põhjendamata. Korralduses on küll väidetud, et kavandatav elamu Jüri alevikku ilmselgelt ei sobi, kuid korraldusest ei nähtu, milliseid asjaolusid kaaludes sellisele järeldusele jõuti, või et vastustaja oleks elamu kooskõla olemasoleva hoonestusega üldse hinnanud; 2) kaebaja on nii kaebuses kui asja arutamisel selgitanud, et piirkonnas puuduvad väljakujunenud lahendused ja ühtne arhitektuuriline identiteet. Kuigi naaberkinnistutel paiknevad traditsioonilise arhitektuurilise lahendusega hooned, on need nii funktsioonilt kui ehitusmahuliselt oluliselt erinevad, mistõttu arhitektuuriline kooskõla vaidlusaluses piirkonnas puudub. Eesti Arhitektide Liidu eksperthinnangust nähtuvalt aitaks just eskiisprojektis kavandatud hoone ehitamine siduda praeguse erineva identiteediga hoonestusalade 5
(10)3-07-2160 üleminekupiirkonna ühtseks tervikuks. Samuti sobituks kavandatud hoone olemasoleva loodusliku keskkonnaga; 3) asudes seisukohale, et pakutud lahendus piirkonda ei sobi, pidanuks vastustaja otsuse põhjendamiseks näitama, milles seisneb piirkonna olemasolev arhitektuuriline ja looduslik harmoonia ning milles seisneks kavandatud elamuga piirkonnas põhjustatav ebakõla ja disharmoonia. Seejuures ei saaks kooskõlastamata jätmise ainsaks põhjuseks olla asjaolu, et hoone on mõnest naaberkinnistul paiknevast hoonest oluliselt erinev. Hinnata tuleks ka piirkonna erinevate hoonestusalade omavahelist koosmõju ja keskkonna harmooniat või selle puudumist tervikuna. Seega ei saa vastustaja eskiisprojekti kooskõlastamata jätmisel tugineda üksnes asjaolule, et lahendus erineb naaberkinnistul olemasolevast X-tüüpi hoonest või naaberkinnistule detailplaneeringuga kavandatud Y-tüüpi hoonetest; 4) ehkki piirkonnas olevat hoonestust ei ole detailselt analüüsitud ka Eesti Arhitektide Liidu eksperthinnangus, on selles siiski märgitud, et Rae valla üldplaneeringu järgi paikneb krunt väikeelamute piirkonna servas ja külgneb ühiskondlikele hoonetele reserveeritud maaga; lähiümbruses asuvad 3 hiljuti valminud kortermaja ning naaberkrundil varasemast ajast pärinev põllumajandustootmise abihoone; üle Laste tänava asub kaitsealune Lehmja tammik ja selle lääneservas nõukogudeaegsed korruselamud. Tegelikkuses on eskiisprojekti ala vaatevälja jäävad ehitised ja maastikuarhitektuurilised eripärad oluliselt mitmekesisemad. Kõnealuses eksperthinnangus on piirdutud vaid piirkonna eripärade visandamisega, kuna juba ainuüksi see on andnud EAL-le veendumuse lahenduse sobimise kohta. Vaidlustatud korralduses aga piirkonna hoonestuse ja looduse analüüs praktiliselt puudub, mistõttu sellest ei selgu projekti kooskõlastamata jätmise alus. Kuna korraldusest ei nähtu, milles mittesobimist põhjustavad vastuolud seisnevad, pole korraldus kontrollitav ning selle andmisel on diskretsiooni teostatud oluliste puudustega; 5) kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustajal puudub piisav eriteadmine piirkonnas esinevate esteetiliste harmooniate ja mõjude hindamiseks. Kuna isiku põhiseaduslikke õigusi piirava otsuse tegemisel ei saa pidada õigeks juhindumist üksnes ühe isiku (nt vallaarhitekti) maitse-eelistustest, pidanuks vastustaja kutsuma eskiisprojekti kooskõlastamiseks vajalike asjaolude hindamiseks kokku asjatundjate komisjoni. Kui haldusorgan ei suuda isiku õiguste ja vabaduste piiramist objektiivselt ja arusaadavalt põhjendada, ei ole selline piiramine lubatud; 6) elamu keskkonnaga sobivuse hindamisel ei saa piirduda üksnes naaberkinnistutega, vaid aluseks tuleks võtta vähemalt kogu eskiisprojekti alalt avanevasse vaatevälja jääv hoonestus ja ehitised (lisaks EAL hinnangus nimetatutele ka elektrienergia teenuse osutamiseks püstitatud tehnorajatised, lasteaed ja gümnaasiumi hooned ja rajatised) ning maastikuvormid. Korraldusest nähtuvalt on vastustaja andnud hinnangu ka kavandatud hoone sobivuse kohta linnapildis ja tiheasustusalal üldiselt. Eskiisprojekti ala paikneb väikeelamute piirkonna servas. Keskkonna kujundamise põhimõtetest johtuvalt saab asjassepuutuvate piirkondadena käsitleda nii vahetus naabruses paiknevat üleminekualade piirkonda kui ka alast lõunas paiknevat väikeelamute piirkonda. Seega tuleks lisaks vahetusse naabrusesse jäävale keskkonnale anda hinnang ka hoone sobitumisele ülejäänud nn väikeelamupiirkonnaga, kuhu kavandatav hoone jääb. Kui väikeelamupiirkonnas paikneks ka uuenduslikke ja/või ümbritsevatest hoonetest oluliselt erinevaid hooneid, tuleks hinnata selliste hoonete ja eskiisprojektiga kavandatud aktsentide omavahelist koosmõju. Vastustaja on jätnud eskiisprojekti esteetiliste mõjude hindamise täielikult teostamata. On õige, et eskiisprojekti kooskõlastamise otsustus on maitseotsustus ja et vastustaja on selliseks otsustuseks formaalselt pädev, kuid olukorras, kus vastustaja ega kohus pole välja selgitanud kooskõlastamisel tähtsust omavaid materiaalseid asjaolusid, on nii korraldus kui ka kohtuotsus sisuliselt põhjendamata; 6
(10)3-07-2160 7) vastustaja ega halduskohus ei ole kooskõlastamisest keeldumise kaalutlusena välja selgitanud avalikku huvi. Avalik huvi või selle puudumine on samuti aluseks eskiisprojekti kooskõlastamise otsustamisel. Kui avalik huvi kavandatud elamu ehitamise keelamiseks puudub, saaks vastustaja kooskõlastada projekti täiendava esteetiliste mõjude kaalumiseta. Kui avalik huvi on selgelt elamu ehitamise vastu, tuleks avalike ja erahuvide vastandamisel välja selgitada, kas selline avalik huvi põhineb objektiivsetel asjaoludel ja kas sellised asjaolud kaaluvad üles üksikisiku õiguste piiramise. Kohtu järeldus avalike ja erahuvide kaalumisest on deklaratiivne ning otsusest ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes leidis kohus, et huvide kaalumine on reaalselt toimunud või milles seisneb avalikkuse ja erahuvi vastandamine. Otsusest jääb selgusetuks, milline on üldse asjassepuutuv avalik huvi. Ka EAL on arhitektuurialastes küsimustes avaliku arvamuse kandja ja kujundaja. Avaliku huvi väljaselgitamiseks tuleks esmalt piiritleda, kas arvestada huvi kandjatena üksnes Rae Vallavalitsuse ametnikke või Jüri aleviku või Rae valla alalisi elanikke või tuleks arvestada ka EAL arvamust; 8) on õige, et korralduse väited ehitise tehnilise lahenduse võimatusest ja ülikõrgest tuleohtlikkusest ning nende paikapidavus ei oma korralduse õigusvastasuse tuvastamisel tähtsust. Samas peab kaebaja selliste asjakohatute väidete korralduses esitamist vajalikuks taunida, sest vastustaja on projekteerimise kriteeriumid sätestanud kaebajale väljastatud projekteerimistingimustes ning põhjendamatu on kaebajale ette heita selliste tehniliste lahenduste kasutamist, mis on projekteerimistingimustes lubatud (kimmlaudis, katuse üleminek välisseinaks); 9) kaebaja taotles muuhulgas vastustaja kohustamist eskiisprojekti kooskõlastama ja ühekordset projekteerimisluba väljastama. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kui kohus sisuliselt otsustaks, kas lahendus sobib või ei sobi mingisse keskkonda, rikuks kohus põhiseadusega tagatud kohaliku omavalitsuse autonoomiat ning väljuks oma otsustuspädevuse piiridest. Diskretsiooniotsuste kohtuliku kontrolli piiratus ei tähenda, et puuduste tuvastamisel ei saaks kohus ise hinnata kõiki diskretsiooni teostamiseks vajalikke asjaolusid ega teha kohalikule omavalitsusele ettekirjutust õiguspärasele diskretsioonile vastava haldusakti andmiseks. RVastS § 6 lõikes 5 sätestatu ei tähenda, et kohus ei saaks haldusakti andmiseks vajalikke asjaolusid ise täiendavalt kaaluda. Kui kohus juhtumi asjaolude täiendava kaalumisega tuvastab, et avaliku võimu kandja ei saa haldusakti andmisest keelduda, saab kohus teha ettekirjutuse haldusakti andmiseks ega pea piirduma asja uueks läbivaatamiseks saatmisega; 10) halduskohus on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud, eelkõige pole piiritlenud avalikku huvi ega määratlenud ehitisega kaasnevate esteetiliste mõjude ulatust. Seetõttu tuleks asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 5. Vastustaja vastuväited: 1) apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Apellatsioonkaebuses korratakse enamjaolt väiteid, mille suhtes kohus on juba seisukoha võtnud. Lisaks on esitatud mitmeid uusi väiteid põhjenduseta, miks neid ei ole esitatud esimese astme kohtus. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega; 2) väited haldusakti põhjendamata jätmisest on ümber lükatud halduskohtu otsuse seisukohtadega, et vald on korralduses selgelt põhjendanud, miks kavandatav hoone Jüri alevikku ei sobi; 3) kaebaja märgib, et hinnata oleks tulnud piirkonna erinevate hoonestusalade omavahelist koosmõju ja keskkonna harmooniat või selle puudumist tervikuna. Korralduse punkti f 7
(10)3-07-2160 alapunktis a on vastavad põhjendused esitatud – lähinaabruses asuvad ja planeeritavad hooned on teise stiiliga. Apellatsioonkaebuse nimetatud väide tuleks jätta üldse tähelepanuta, kuna see on esitatud alles apellatsioonimenetluses; 4) kaebaja leiab, et EAL arvamuse kohaselt sobib kavandatav hoone Jüri alevikku, ning et selle arvamusega vastuollu mineva haldusaktiga on teostatud diskretsiooni ebaõigesti. Kaebaja tellitud arvamus ei kummuta ühtegi haldusakti aluseks olevat põhjendust. Seega on kõnealusele arvamusele tuginemine ainetu; 5) kaebaja on seisukohal, et kuna vastustajal puudub piisav eriteadmine piirkonnas esinevate esteetiliste harmooniate ja mõjude hindamiseks, oleks tulnud moodustada asjatundjate komisjon. Kuna väide on esitatud alles apellatsioonimenetluses, tuleks see jätta juba sel põhjusel tähelepanuta. Eriteadmiste puudumise osas on halduskohus seisukoha võtnud. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja poolt ilma põhjendusteta kunstilise kõrgharidusega valla arhitekti kutselise kompetentsi kahtluse alla seadmine on põhjendamatu ja pahatahtlik; 6) kaebaja ei ole põhjendanud seisukohti, miks tuleb kavandatava hoone sobivuse hindamisel aluseks võtta kogu eskiisprojekti alalt avanevasse vaatevälja jääv hoonestus, ehitised ja maastikuvormid (sh lasteaed „Tõruke“). Esmakordselt alles apellatsioonimenetluses esitatud sellekohased väited tuleks jätta tähelepanuta; 7) ebaõige on seisukoht, et vastustaja ega halduskohus pole välja selgitanud avalikku huvi. Korralduses on selgelt avalikku huvi kaalutud ning samale seisukohale asus ka halduskohus; 8) põhjendamatu on kaebaja seisukoht, nagu saaks kohus kohustada vastustajat eskiisprojekti kooskõlastama ja ühekordset projekteerimisluba väljastama. RVastS § 6 lõikest 5 tuleneva nõude rahuldamiseks peaks kaebaja tõendama, et vald ei saaks mitte ühelgi juhul jätta eskiisprojekti kooskõlastamata ja projekteerimisluba väljastamata. Antud juhul ei ole kaebaja seda teinud. Kaebaja ei ole tõendatult ümber lükanud mitte ühtegi haldusakti põhjendust. Pealegi on kaebaja ise möönnud, et haldusakti aluseks olevaid asjaolusid on veel võimalik täiendavalt kaaluda, kuna apellatsioonkaebuses väidetu kohaselt peaks vald asjaolude hindamiseks moodustama asjatundjate komisjoni, hinnata tuleks esteetilisi mõjusid, projekti alalt avanevasse vaatevälja jäävat hoonestust jne. Lisaks on kaebaja eelnimetatud taotlus vastuolus põhiseaduse §-ga 154, mille kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused. On välistatud, et kohus hakkaks ise otsustama, millised hooned mõnda valda sobivad või ei sobi. Kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse tegevusse, hakates ise kaalutlusõiguse alusel kohalikku elu puudutavaid otsuseid vastu võtma. Kohus saab vaid kontrollida, kas kohalik omavalitsus on kaalutlusõigust õigesti teostanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks, kuid kohtuotsuse põhjendusi tuleb muuta. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. 7. Asjast nähtub, et kaebajale väljastati vastustaja 10. jaanuari 2006. a korraldusega projekteerimistingimused. 4. mail 2006. a esitas kaebaja vallavalitsusele kooskõlastamiseks üksikelamu eskiisprojekti ja taotluse ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks. Vallavalitsuse arhitektuurikomisjon ei toetanud 11. mai 2006. a otsuses esitatud lahendust, pidades seda arhitektuurselt antud piirkonda sobimatuks. Kaebaja pöördus halduskohtusse, taotledes vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja ühekordse 8
(10)3-07-2160 projekteerimisloa väljastamiseks. Tallinna Halduskohtu jõustunud
- mai
- a otsusega haldusasjas nr 3-06-1258 tühistati Rae Vallavalitsuse
- mai
- a otsus ja vallavalitsust kohustati kaebaja avaldust ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks uuesti läbi vaatama. Kohtuotsusest nähtuvalt oli kaebaja avalduse aluseks Rae valla ehitusmääruse p 15.4.
- Halduskohus põhjendas otsust seisukohaga, et projekteerimisloa väljastamine või sellest keeldumine on kaalutlusotsus ning vallavalitsus ei ole otsuse tegemist kaalunud. Vaidlustatud korralduses märgitakse (punkt e), et sellega täidab Rae Vallavalitsus Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsusest tulenevat kohustust ja vaatab V. Orumetsa avalduse uuesti läbi. Korralduse punktidega 1 ja 2 keelduti eskiisi kooskõlastamisest ja ühekordse projekteerimisloa täiendavast väljastamisest ning punktis 3 selgitati V. Orumetsale, et vajalik on tellida ehituslik projekteerimine kooskõlas temale väljastatud projekteerimistingimustega.
- Kohtuotsuse jõustumise tagajärjed sätestab TsMS § 457, mille lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse esitatud nõuded, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 17 lg 1 näeb ette, et varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohtu hinnangul on Rae Vallavalitsus jõustunud kohtuotsuse ettekirjutuse avalduse uue läbivaatamisega täitnud ning vaidlustatud korraldusega lõpptulemusena õigesti keeldunud ühekordse projekteerimisloa väljastamisest. Sõltumata sellest, kas korralduse põhjendustes sisalduvad kaalutlused on õiguspärased või mitte, ei riku ühekordse projekteerimisloa väljastamisest keeldumine kaebaja õigusi. Ringkonnakohus nõustub vastustaja poolt esimese astme kohtus väljendatud seisukohaga, et kaebaja nõudel puudub õiguslik alus.
- EhS § 23 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. Sama seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest muuhulgas siis, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sh kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitusprojekti lähteandmed sätestab EhS §
- Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kas detailplaneering (p 1) või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused (p 2). Ehitusprojekti koostamise alustena märgitakse detailplaneeringut ja projekteerimistingimusi ka Rae valla ehitusmääruses (p 15.1). Rae Vallavolikogu
- detsembri
- a määrusega nr 32 kinnitatud Rae valla ehitusmääruse punktis 15.4 ja selle alapunktides 15.4.1 kuni 15.4.4 sätestatud võimalust, nagu saaks muuhulgas ühepereelamu projekteerimise aluseks olla ka vallavalitsuse poolt eskiisprojekti alusel väljastatud ühekordne projekteerimisluba, kehtiv ehitusseadus ette ei näe. Ringkonnakohus osutab, et Rae valla ehitusmääruse (alates
- aprillist
- a kehtivas redaktsioonis) vastuvõtmise volitusnormina viidatakse jätkuvalt planeerimis- ja ehitusseadusele (PES), mis kaotas kehtivuse ehitusseaduse jõustumisel
- jaanuaril
- a. Rae valla ehitusmääruse kõnealune regulatsioon järgib PES § 32 lõikes 3 ja selle alusel Vabariigi Valitsuse
- juuli
- a määrusega nr 184 kinnitatud ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimustes ja korras sätestatut. Nimetatud kord kaotas seoses selle aluseks olnud volitusnormi kehtetusega kehtivuse
- jaanuaril
- a. Kuna ehitusseadusest tulenevalt saavad ehitise püstitamise aluseks olla vaid detailplaneering või projekteerimistingimused, mida Rae valla ehitusmääruses sätestatud ühekordne projekteerimisluba ei asenda, ei saa selle andmisest keeldumine kaebaja õigusi rikkuda. Isegi kui vallavalitsus kaebajale taotletud loa väljastaks, ei oleks selline luba vaadeldav ehitusprojekti koostamise lähteandmetena EhS § 19 9
(10)3-07-2160 ja § 24 tähenduses ega võimaldaks kaebajal oma kinnistule ehitamise soovi realiseerida. Seega ei ole vaidlustatud korralduses EhS § 19 lõikele 1 viitamine ning selgitus, et projekteerimise aluseks saavad olla kaebajale väljastatud projekteerimistingimused, iseenesest väär. Kuna ühekordse projekteerimisloa andmisest keeldumine ei riku kaebaja õigusi, pole alust kohustada vallavalitsust kaebaja avaldust rahuldama ega ka uuesti läbi vaatama.
- Asja arutamisel esimese astme kohtus (vt kohtuistungi protokoll, tl 116 pöördel) on kaebaja väitnud, et vaidlustatud korralduses sisaldub keeld vaidlusaluse eskiisprojekti alusel ehitusprojekti koostamiseks ja eskiisprojektis kavandatud ehitise ehitamiseks. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. HMS § 60 lõikest 2 tulenevalt on igaühele kohustuslik kehtiva haldusakti resolutiivosa, so haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sh haldusakti põhjendustes tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vaidlustatud haldusakti õiguslikult siduva resolutiivosa esemeks on Rae valla ehitusmääruse punktis 15.4.1 märgitud ühekordse projekteerimisloa väljastamisest keeldumine. Haldusakti muudel osadel, sh eskiisprojekti väidetavate puuduste tuvastamisel ja hinnangutel kavandatava elamu Jüri alevikku sobimatusest õiguslik siduvus puudub.
- Neil põhjusel jääb kaebus korralduse tühistamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks rahuldamata.
- Isegi kui lähtuda eeldusest , et ehitusprojekti aluseks saab olla ka Rae valla ehitusmääruses osutatud ühekordne projekteerimisluba, peab ringkonnakohus vajalikuks väljendada oma mittenõustumist esimese astme kohtu seisukohtadega, et vaidlustatud korralduses on vallavalitsus oma järeldust kavandatava ehitise keskkonda sobimatusest põhjendanud. Korraldus sisaldab deklaratiivseid seisukohti, et kavandatu pole esteetiliselt nauditav ning on linnapilti ja tiheasustusalale sobimatu, kuid ei sisalda põhjendusi, miks vallavalitsus sellisele järeldusele jõudis ja leidis, et kavandatu realiseerimisel ei oleks enam tegemist inimväärse keskkonnaga. Pelgalt väidetest, et lähinaabruses asuvad hooned on viilkatustega, et kaugemal asuvad suuremad korterelamud on funktsionalistlikus stiilis ning et naaberkrundi osas on kehtestatud detailplaneering, millega väidetavalt on piirkonna hoonetele ette nähtud kindlad kujundusnõuded, on raske järeldada kavandatu piirkonda sobimatust ja kõrgharidusega arhitekti koostatud eskiisprojekti ebaprofessionaalsust. Lauri Madise Ivo Pilving Ruth Virkus 10
(10)