) § 31 lg 1 esimese lause kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgniku nimel registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. Kinnistusregistri andmetel ei ole võlgniku nimel registreeritud kinnisasju. Pankadest saadud teatise alusel on võlgniku nimel Sampo Pangas arestitud halduri taotluse alusel 9,75 krooni, Hansapangas 1563,44 krooni ja limiidikontol 64,28 krooni ning SEB Pangas 10,80 krooni. SEB väljavõttelt nähtub, et võlgniku vastu on inkassonõue summas 3 584 564 krooni, võlg pangale väärtpaberikonto hooldustasu osas suuruses 424,80 krooni. Väärtpaberikontol on makseta tehinguna üle läinud AS Andressel aktsiad väärtuses 10 300 000 krooni täitur Elin Paltsile. Võlgnikule kuuluvad samal väärtpaberikontol AS Kuvvas aktsiad väljavõttel märgitud turuväärtusega 405 000 krooni. Muudes pankades võlgnik arveldusarvet ei omanud. Äriregistri väljavõtete kohaselt on võlgnikul osalused nimiväärtuses alljärgnevalt: 1) Andressel AS – 10 300 000 krooni, mis alates 01.04.2007 on läinud täitur Elin Paltsile täitemenetlusega seonduvalt; 2) AS Kuvvas – 405 000 krooni; 3) Vagula Tiigid OÜ – 40 000 krooni ja 4) OÜ MeriKloon – 341 000 krooni. Halduri hinnangul on võlgnikul tõendatud ja sissenõutavaid kohustusi summas 412 198 krooni. Ülaltooduga on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Apellatsioonkaebuse põhjendused Lauri Aaspõllu palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta pankrotiavaldused rahuldamata ja pankrot välja kuulutamata Võlausaldajad ei põhistanud võlgniku maksejõuetust. Vastavalt
lg 1 p-le 2 keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui võlausaldaja ei ole põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetust. Maakohus võttis pankrotiavaldused alusetult menetlusse. Vastavalt
Kohus pankrotiavaldust võlgnikule kätte ei toimetanud. Pankrotiavalduse kättetoimetamine võlgnikule on pankrotiavalduse edasise menetlemise eelduseks, kohus on kohustatud igal juhul korraldama pankrotiavalduse kättetoimetamise tsiviilkohtupidamiseks ettenähtud viisil. Pankrotiavalduse kättetoimetamist saab võrrelda hagimenetluses hagiavalduse kättetoimetamisega kostjale. Riigikohus leidis määruses nr 3-2-2-1-08, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seab sellega kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Käesoleval juhul ei avaldanud kohus teavet selle kohta, et apellandi vastu on esitatud pankrotiavaldus. Kohus rikkus oluliselt seadust juba pankrotiavalduse edasise menetlemisega. 3
lg 2 kohaselt selgitab ajutine pankrotihaldur välja võlgniku vara, sh kohustused. Ajutine haldur tegi seda väga pealiskaudselt. Ajutine haldur ei suutnud 4 kuu jooksul apellandiga ühendust võtta, selgitamaks välja tema varalise seisundi. Apellant oli Harju Maakohtule alati kättesaadav seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-07-40178. Ajutise halduri ettekanne põhineb vaid avalikest registritest ja krediidiasutustest kättesaadaval informatsioonil. Füüsilise isiku pankrotimenetluses on esmane ja tähtsaim teabe allikas võlgnik. Kahetsusväärselt pidas kohus võimalikuks menetleda pankrotiavaldust võlgnikku teavitamata ja tema käest teavet saamata. Ajutine pankrotihaldur möönis, et teabeta võlgnikult on tal võimatu öelda, et võlgnikul puuduvad vahendid nõuete täitmiseks; samuti, et ta ei saa väita, et võlgnikul on välja kujunenud alaline maksejõuetus.
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Seega peab kohtul pankroti väljakuulutamisel olema piisavalt tõendeid, et veenduda võlgniku suutmatuses tasuda võlausaldajate nõudeid, samuti selles, et see suutmatus ei ole ajutine. Käesoleval juhul on peamiseks teabeallikaks ajutise pankrotihalduri aruanne, millest tulenevalt ei olnud ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei andnud haldur hinnangut selle kohta, et võlgniku suutmatus tasuda võlausaldajatele nõudeid oleks alaline. Seega alused pankroti väljakuulutamiseks puudusid. Arusaamatutel põhjustel jättis ajutine haldur võlgniku vara hulgast välja AS-i Andressel aktsiad nimiväärtusega 10 300 000 krooni. Asjaolu, et apellandile kuuluvad aktsiad on OÜ Gatsby avalduse alusel täitemenetluse käigus arestitud ning kantud kohtutäituri arveldusarvele, ei tähenda, et aktsiad on väärtusetud. Ajutine pankrotihaldur pidi hindama AS-i Andressel aktsiaid nimiväärtusega, kuna võimalikus pankrotimenetluses oleks aktsiad kajastunud kui apellandi vara. Samuti ei teinud ajutine pankrotihaldur kindlaks võlgniku muud vallasvara, sh nõudeid teiste isikute vastu. 4
lg 1 esimese lause kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega peab kohtul pankroti väljakuulutamisel olema piisavalt tõendeid selles, et veenduda võlgniku suutmatuses rahuldada võlausaldajate nõudeid ning samuti ka selles, et see suutmatus ei ole ajutine. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta.
lg 1 kohaselt peab kohus korraldama pankrotiavalduse kättetoimetamise võlgnikule. Vaidlustatud otsusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti istungil, kuhu võlgnik oli kutsutud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud menetlusdokumendiga. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et kohus toimetas pankrotiavalduse võlgnikule kätte tsiviilkohtupidamises ettenähtud viisil ja võlgniku kohtusse kutsumine ülaltoodud viisil ei kujuta endast Põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõiguse olulist riivet, nagu ekslikult leiab apellant. Et apellant oli kohtuistungi toimumisest teadlik, kinnitab apellandi poolt saadetud email (I kd tl 164, 166), millega maakohus oleks pidanud kolleegiumi arvates arvestama, kuivõrd võlgnikul esines mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Füüsilise isiku pankrotiavalduse menetlemisel on oluline tagada võlgniku osavõtt ja seeläbi tema õiguste kaitse. Kolleegiumi hinnangul ei saa kohtumenetluses seni tehtud toimingute pinnalt teha järeldust, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte. Tegemist on menetluslikult olukorraga, kus vaidluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on võimalik. Käesolevaks ajaks on OÜ Gatsby Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-06-40178 sõlmitud kompromissilepingu kohaselt loobunud kõigist nõuetest võlgniku vastu, seega puudub ühel pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal nõue võlgniku vastu. Pankrotihalduri poolt esitatud e-kirjast nähtub, et Tallinna kohtutäitur A.Vilippuse poolt on L.Aaspõllule kuuluvad AS Andressel aktsiad nimiväärtusega 10 300 000 krooni arestist vabastatud ja tehniliselt toimub nende ülekandmine võlgniku kontole 43-ndal nädalal. Ajutise pankrotihalduri aruande (I kd tl 121-125) kohaselt ei saanud olemasoleva info põhjal väita võlgnikul vahendite puudumist pankrotiavaldustes esitatud kohaste nõuete täitmiseks ega võlgnikul välja kujunenud alalist maksejõuetust. Maakohus kuulutas aga võlgniku 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.