lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded või vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab ,et poolte vahel 07.04.2006 a,10.04.2006 a.,15.04.2006 a. ja 27.04.2006 a. sõlmitud lepingud on laenulepingud VÕS § 396 lg.1 tähenduses,mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen) ,laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kõikides loetletud lepingutes on laenu tagastamise tähtaeg 1 kuu lepingu sõlmimisest ja kostja kinnitab oma allkirjaga hagejalt laenuna 900 000 krooni saamist.Kostja väide ,et tegelikult sai ta hagejalt 800 000 krooni ning 100 000 krooni kirjutati lepingusse selleks ,et hageja ei peaks maksma tulumaksu saadud intressidelt ,on asjakohatu ja ei tulene lepingust. Kohus leiab,et kostja vandega kinnitatud seletus raha saamise kohta 200 000 krooni ulatuses iga laenulepingu kohta ,on vastuolus kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Üheski laenulepingus ei ole pooled kokku leppinud intresside saamist.Küll on õiguskaitsevahendina kokku lepitud laenu mittetähtaegse tagastamise korral viivis 500 krooni iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole selles,et laen on tähtaegselt tagastamata.Pooled vaidlevad tagastamisele kuuluva summa suuruse üle.Tõendeid laenu jäägi ja laenu tagastamist tõendavate summade kohta ei ole hageja kohtule esitanud.Hageja väitel on kostja põhivõlg hagejale 306 000 krooni,kostja väitel 61 000 krooni. Kostja on esitanud kohtule laenu jäägi tõendamiseks poolte kohtumisel hageja abikaasa omakäeliselt kirjutatud laenu jäägi arvestuse (tlk 96) ,mille kohaselt ”seisuga 20.02.2007 on makstud 739 000 krooni,jääk 161 000 krooni ,leppetrahv 299 000 krooni,kokku tasuda 460 000 krooni ”. Hageja kinnitab,et võlajäägi arvestuse on esitanud tema abikaasa,kuid arvestus ei ole õige. Kostja on esitanud temal tasumata võla jäägi kinnitusena ka 11.04 2007 a.hageja poolt omakäeliselt allkirjastatud kokkuleppe projekti,milles asjaolusid kirjeldavas osas on ära toodud,et kostjal on tasumata seisuga 27.04.2006 a. kokku laenu põhiosast 161 000 krooni ja viiviseid summas 325 000 krooni. Kostja väide hagejale sularaha 145 000 krooni tasumises on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja tunnistab hagi põhinõude osas summas 61 000 krooni ja viiviseid põhinõude ulatuses. Kohus loeb esitatud tõenditega tõendatuks,et kostja põhivõlg hagejale on 161 000 krooni ja viiviste osas 325 000 krooni,kuna vastupidist ei ole tõendatud. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,võib võlausaldaja tuginedes VÕS § 108 lg.1 nõuda selle täitmist. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 161 000 krooni. Tulenevalt VÕS § 113 lg.1 ja poolte vahel sõlmitud laenulepingutest ,võib kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja taotleb viivisesumma vähendamist tema poolt omaksvõetud põhivõla 61 000 krooni ulatuseni. Kuna hageja poolt nõutud viivis ületab põhivõla suurust kahekordselt,leiab kohus,et nõutud viivis on ebamõistlikult suur ning kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud. VÕS § 162 lg.1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur,võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt,teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus ,arvestades kõiki asjaolusid,sealhulgas ,et kostja ei ole laenulepingutest tulenenud, ka tema poolt vaidlustamata osas,kohustusi täitnud kahe aasta jooksul,leidis,et viivis kuulub vähendamisele põhinõude ulatuseni s.o. 161 000 kroonini. Seega leiab kohus,et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 161 000 krooni ja viiviseid summas 161 000 krooni. Kohtumäärusega 10.01.2008 vabastati hageja menetlusabi korras poole riigilõivu, summas 8000 krooni tasumisest ja kohustati teda tasuma riigilõiv summas 8000 krooni. Kohus rahuldas hagi osaliselt.
lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed ,jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab,et menetluskulud tuleb jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.Poolte kohtuvälised kulud tuleb jätta poolte enda kanda.
lg.1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlskstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.