Obsah (7)

§ 72§ 52§ 7§ 5§ 10§ 6§ 8

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-18646 (endine nr 2/19-25005/05) Otsuse kuupäev 15.detsember 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AS S(reg.

§ 72

lg 3 ja 5 kuulub kohaldamisele alates 01.maist 2004 kehtiv Patendiameti otsuste vaidlustamise regulatsioon. AS S on mööda lasknud Patendiameti 01.juuni 2000 otsuse vaidlustamise tähtaja ning pole läbinud ka kohustuslikku kohtueelset menetlust tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Kuna hageja on mööda lasknud Patendiameti otsuse vaidlustamise tähtaja, siis leiab kostja, et käesoleval juhul esineb alus menetluse lõpetamiseks.

1. Kostja arvates ei pööranud AS S enda, kui väidetavalt üldtuntud kaubamärgi „SUSI“ omaniku väidetavale õiguste rikkumisele varasemalt mingit tähelepanu seetõttu, et hagejal on alles hiljuti tekkinud idee talle kuuluv sõnamärk ka klassis nr 33 registreerida. Sellega hageja tegelikult tunnistab, et tegemist on temaga seonduvalt üldtuntust välistava asjaoluga kaubamärgiseaduse tähenduses.
2. Kostja arvates on hageja arvamus, et olenemata klassist, kus kaubamärk on üldtuntud, ei tohi seda ka teistes klassides kasutada, väär ja ei tulene kohaldatavast õigusest. 2 Isegi kui kohaldamisele kuuluks enne 01.maid 2004 kehtinud kaubamärgiseadus, siis on hageja kohustatud tõendama oma kaubamärgi „SUSI“ üldtuntust klassis 33 – alkohoolsed joogid ja usaldusväärselt põhjendama, et tema väidetavalt üldtuntud kaubamärgi kasutamisega teiste kaupade tähistamiseks on kaasnenud kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või maine kahjustamine. Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid tõendanud, mistõttu ka sel alusel ei kuulu hagi rahuldamisele.
3. Kostja leiab, et hotell „SUSI“ ei ole arhitektuuriobjekt. Lähtuvalt kehtiva kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p 6 saab vaidlus tõusetuda üksnes asjaolu osas, kas hotell „SUSI“ on arhitektuuriobjekti nimetus. Kostja hinnangul ei ole hotell „SUSI“ arhitektuuriobjekti nimetus. Hageja ei ole tõendanud, et tema omandis olevat hotellihoonet identifitseeritakse nime „SUSI“ kaudu.
4. Hageja on esitanud 28.veebruaril 2006 hagi täienduses täiendava nõude, taotledes enda sõnamärgi „SUSI“ üldtuntuks tunnistamist. Samuti on täiendatud oluliselt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seega leiab kostja, et tegemist on sisuliselt uue hagi esitamisega. Kui arvestada, et kaubamärgiseaduse § 52 lg 2 p 1 toodud hagi esitamise tähtajaks on viis aastat, siis on hageja mööda lasknud hagi esitamise tähtaja. Kostja palub kohtul kohaldada hagi suhtes aegumist. Kohtu järeldused ja resolutsioon.
5. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 20.10.2005 kostja vastu nõude AS TK ainuõiguse kaubamärgile 32574 tühiseks tunnistamiseks

§ 52lg 1 alusel.

Täiendavas hagiavalduses 02.03.2006 täpsustas hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ning esitas täiendavalt nõude kaubamärgi „SUSI“ üldtuntuks tunnistamiseks. Kostja palub kohaldada 02.03.2003 esitatud hageja nõuete osas aegumist. Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

1. Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks nõude täpsustamisega esitatud kaks täiesti uut nõuet, on ekslik. Täiendavas hagiavalduses muutis hageja esialgselt esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid, st muutis hagi alust, millise õiguse annab menetlusosalisele TsMS § 376 lg
2. Nõue (hagi ese), TK ainuõiguse kaubamärgile 32574 tühiseks tunnistamiseks, jäi samaks. Lisaks hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamisele esitas hageja 02.03 2006 täiesti uue nõudena kaubamärgi „SUSI“ üldtuntuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et täiendavalt 02.03.2006 kohtule esitatud kaubamärgi „SUSI“ üldtuntuks tunnistamise nõue on aegunud.
3. Tulenevalt

§ 7

lg 1, on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise nõuet võimalik esitada vaid juhul kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlemisega. Kuna lähtuvalt

§ 52

lg 5 on kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi võimalik esitada viie aasta jooksul registreeringu tegemise kuupäevast arvates, siis tuleb lugeda ka kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise nõude, mida ei ole võimalik omaette nõudena esitada, aegumise tähtajaks viis aastat. 14. Hageja on nimetatud tähtaja mööda lasknud, mistõttu kohus, kostja taotlusel, kohaldab kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise nõudele aegumist. Kuna hageja nõue kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata selle aegumise tõttu, siis ei pea kohus vajalikuks nimetatud nõude põhjendatuse või mittepõhjendatuse täiendavat motiveerimist. 15.

§ 5

lg 1 kohaselt saab õiguskaitse kaubamärk, mis küll ei ole Eestis registreeritud, kuid mis on Eestis üldtuntud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses. Vastavalt Pariisi konventsiooni artikli 6 bis lg 1 kohustuvad Liidu liikmesriigid ex officio, kui 3 antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimisvõi kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigkasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Käesolev säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. 16. Hageja on tuginenud AS TK ainuõiguse kaubamärgile 32574 tühiseks tunnistamise nõudes

§ 52lg 1.

Alates 01.05.2004 kehtiv

§ 52

lg 1 sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal.

§ 52

lg 1 viitab otseselt kehtiva seaduse §-des 9 ja 10 sätetest tulenevate õiguskaitset välistava asjaolu olemasolule, mistõttu kuulub antud vaidluses kohaldamisele alates 01.05.2004 kehtiv kaubamärgiseadus vaatamata sellele, et hageja on õiguskaitset välistavate asjaolude osas tuginenud kaubamärgi registrisse kandmise ajal kehtivast seadusest. 17.

§ 10

lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Seega kostja arvamus, et kaubamärgi kasutamist saab keelata üksnes samade ja sarnaste kaupade ja teenuste puhul on põhjendamatu.

§ 10

lg 1 p 3 ei sea tingimuseks üksnes kaupade või teenuste identsust või samaliigilisust.

1. AS TK kaubamärk „SKANGE VEIN + kujutis“ on registreeritud Patendiametis 18.10.2000 kaubaklassis 33, numbri all 32574 (t.lk 8). Vaidlustatud kaubamärgi näol on tegemist kombineeritud kaubamärgiga, mis koosneb sõnalisest osast „SKANGE VEIN“ ja graafilisest kujundist –AS V Vein kujutismärkidest ning kuuvalgel ulguva hundi kujutisest.
2. Hageja väitis esialgses hagiavalduses, et kostja on jäljendanud hageja üldtuntud kaubamärki, kasutades sarnaseid ornamente, nimetust „SUSI“ ja hundi kujutist. Kohus leiab, et kostja kaubamärk ei ole identne hageja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärgi või väidetavalt üldtuntud kaubamärgiga „SUSI+ kujutis“. Sarnaseks saab lugeda ainuüksi kaubamärgi koosseisus sõna „SUSI“. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, selle kohta, et hageja poolt kasutusel olev sõnamärk „SUSI“ oleks graafiliselt sarnane kostja kaubamärgil oleva sõnamärgiga.
3. Asja lahendamisel omab tähtsust, kas kaubamärgil „SUSI“ oli õiguskaitse ja kas ta oli tuntud valdavale osale Eesti elanikkonnast kostja kaubamärgi registreerimise ajal 18.10.2000 ning kuidas on kaasnenud hageja kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või kahjustamine. Hageja on hagiavalduse täienduses osundanud üksnes sõnamärgile „SUSI“, mitte kaubamärgile „S+ kujutis“

§ 6lg 1 sätestab, et kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav.

Seega antud õiguskaitse alases menetlus saab kohus käsitleda ainult kaubamärki „S+ kujutis“, mitte sõnamärki „SUSI“. 4

1. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda tema kaubamärgi „S+ kujutis“ üldtuntust Eesti Vabariigis enne kostja kaubamärgi „SKANGE VEIN + kujutis“ registreerimist. Väljaannetes „Äripäev“ ja „Eesti Päevaleht“ avaldatud teated bürooruumide rendile andmisest Peterburi mnt 46 hotelli S kõrval või S bürookeskuses ei viita kuidagi kaubamärgile „S+ kujutis“. Teadetes on kasutatud sõnamärki „susi“ ja äriühingu nime AS Susi. Kaubamärgi „S+ kujutis“ ei kajastu ka teiste esitatud ajalehtede (Linnaleht, Pühapäevaleht jne) väljavõtetes. Nende ajalehtede artiklites reklaamitakse hotellihoonet ning selles osutatavaid teenuseid.
2. Hageja on leidnud, et hotell Son käsitletav arhitektuuriobjektina ning tuginedes enne 01.05.2004 kehtinud

§ 8lg 1 p 6 ei oleks tohtinud kostja kaubamärki registreerida.

Kohus märkis juba eelnevalt, et antud vaidluses kuulub kohaldamisele alates 01.05.2004 kehtiv kaubamärgiseadus. Samas on vastav põhimõte sarnaselt reguleeritud ka kehtiva seaduse § 10 lg 1 p 6.

§ 10

lg lg 1 p 6 välistab õiguskaitse kaubamärgile, mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust.

1. Arhitekti looming on kaitstud põhiliselt autoriõiguse seadusega. Kaubamärgiseadus võimaldab omanikul arhitektuuriobjekti registreerida arhitektuuri nimetuse sõnalise kaubamärgina või objekti ennast kujutismärgina. Hotell Spuhul saaks rääkida üksnes arhitektuuriobjekti nimetusest. Hageja ei ole tõendanud, et tema omandis olevat hoonet identifitseeritaks nimetuse „SUSI“ kaudu. Nii hagiavaldusest kui Hotell S rekonstrueerimisprojektist nähtub, et hoone oli esialgselt ühiselamu, mis kohandati hiljem ümber hotelliks.
2. Vastavalt autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 p 14 tekib autoriõigus teosele, milleks võivad olla arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid. AutÕS § 4 lg 2 järgi saab autoriõigusega kaitsta ainult sellist arhitektuurilist loomingut, mis sisaldab originaalset kunstilist väljendust. Tõendid puuduvad selle kohta, et hotell „SUSI“ omaks eripära või üldtuntust oma ehitusstiili või ehituskunsti poolest. Tegemist ei ole ka ajalooliselt arhitektuuriobjektiga, mida tuntakse pika aja jooksul ainult ühe nimetuse all.
3. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele kohtukulu, so tasu õigusabi eest 90 765,60 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 5