← Eesti

2-08-13428/34

Obsah (10)§ 630§346§440§444§164§ 139§122§180§168§434

2-08-13428 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUOTSUS Kohtuasja number 2-08-13428 Otsuse kuupäev Jõhvi, 25. veebruar 2009.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi M S

§ 630lg 2.

kuna pooled loobusid ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

  2. aprillil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga sõlmiti 22.02.1986.a. Perekondlikud suhted ja kooselu kostjaga on lõppenud 2007.a novembrist alates. Kostja on abielulahutusest perekonnaseisuasutuses keeldunud. Hagejal on teine elukaaslane.
  3. Hageja palus lahutada poolte abielu ja jagada ühisvara, jättes hageja omandisse kinnistu, asukohaga xxx ja määrata kostjale väljamakstava hüvitise suuruseks 13 530,05 krooni ning välja mõista kostjalt hageja menetluskulud.
  4. Viru Maakohtu 24.04.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude täpsustamiseks ning ühisvara jagamisega seotud nõudelt riigilõivu tasumiseks.
  6. mail 2008.a esitatud hagi täpsustuses palus hageja lahutada poolte abielu ja jagada ühisvara, jättes hageja omandisse kinnistu, asukohaga xxx ja kostja omandisse sõiduauto Volkswagen Passat, reg. nr. xxx, väljalase 1994.a. Koos hagitäpsustusega esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu 37 500 krooni tasumisest vabastamiseks.
  7. Viru Maakohtu 19.06.2008.a kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
  8. juulil 2008.a esitas kostja määruskaebusese ja palus tühistada menetlusabi andmise määrus, kuna menetlusabi andmiseks puudub alus. Viru Maakohtu 04.07.2008.a kohtumäärusega keelduti kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest. 2

(6)2-08-13428 KOSTJA VASTUS
  2. septembril 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja leidis, et abielu on võimalik säilitada. Ühisvara jagamise osas tegi kostja ettepaneku jagada vara alljärgnevalt: 1) kostja kohustub tasuma täielikult pangalaenu kuni laenuperioodi lõpuni; kostja lahusvaraks jääb ½ kinnistust, millel asub ka elamu, asukohaga xxx ja jääb sõiduauto Volkswagen Passat, reg. nr. xxx, väljalase 1994.a; hageja lahusvaraks jääb teine pool kinnistust; või 2) hageja ja kostja kohustuvad tasuma pangalaenu kumbki pooles ulatuses kuni laenuperioodi lõpuni, pangalaenu tagatiseks olev kinnistu jagatakse pärast laenukohustuse täitmist ning kinnistul asuvas elamus elamise ja selle igapäevase kasutamise õigus on kostjal koos lastega ja lastelastega.
  3. Kostja põhjendas oma seisukohti asjaoluga, et kostja täiskasvanud tütarde abiga on 9 kuud täitnud kõiki ühisvara valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi ja laenulepingust tulenevaid kohustusi Kostja elab koos täiskasvanud tütarde peredega elamus ja jätkab igapäevast majandamist. Kostja ja täiskasvanud tütarde panus elamu renoveerimisel on suurem kui hageja panus. KOHTUISTUNGID
  5. detsembri 2008.a kohtuistungil teatas hageja esindaja, et ühisvara jagamise osas tegid nad kostjale järgmise ettepaneku: hagejale ostetakse korter Jõhvi linnas ja eraldatakse osa jagatud kinnistust. Kostja antud variandiga ei nõustunud, kuna tal puuduvad rahalised vahendid. Hageja esindaja sõnul tuleks sellisel juhul müüa kogu vara ja jagada võrdselt, kuna hageja ei taotle kogu vara endale jätmist. Kinnistut ei ole võimalik jagada. Hageja esindaja ettepaneku kohaselt jääks hageja ainuomandisse maja koos maaga ning kostjale tasutakse hüvitisena 390 000 krooni (1/2 kinnistu väärtusest). Hageja on nõus ostma kostjale korteri maksumusega 350 000 krooni ning lisaks sellele jääb kostjale ka sõiduauto.
  6. Kostja ja tema esindaja ei nõustunud hageja poolt pakutud variandiga, kuna kostjal on kahtlusi selles osas, kas hageja on võimeline tasuma pangalaenu. Kostja täidab kohustusi korrapäraselt, laenu jääk on 1 000 000 krooni. Kostja esindaja sõnul võivad mõlemad pooled elada vaidlusaluses majas.
  7. Hageja esitas kohtule taotluse kinnistu turuväärtuse tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks ja nõustus ekspertiisitasu maksmisega. Kostja ja esindaja nõustusid ekspertiisi määramisega. MENETLUSE KÄIK
  8. 29.detsembril 2008.a esitasid pooled ekspertide kandidatuurid ja küsimused ekspertidele. Samal päeval teatas hageja, et ekspertiisi tasu ja kulude katteks on 14.12.2008.a tasutud 2 500 krooni.
  9. Viru Maakohtu 06.01.2009.a kohtumäärusega määrati kinnistu, asukohaga Ida-Virumaa, xxx, turuväärtuse tuvastamiseks hindamisekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati O. H. Kinnisvarafirma Jõhvi kontori hindaja M. P.. 3
(6)2-08-13428
  2. jaanuaril 2009.a O. H. Kinnisvarafirma Jõhvi kontori poolt esitatud eksperthinnangu kohaselt, kinnistu, asukohaga xxx, turuväärtuseks 13.01.2009 seisuga on 1 630 000 krooni, kuid kinnistu kiirmüügi korral on kogu kinnistu turuväärtuseks on 800 000 krooni. KOHTUISTUNG
  4. veebruari 2009 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõuete juurde. Ühisvara jagamise osas jäi hageja varem tehtud ettepaneku juurde müüa kinnistu ja jagada saadud raha võrdselt. Teise variandina on hageja nõus ka sellega, et kogu vara jääb kostjale ja kostja maksab hagejale poole aasta jooksul 350 000 krooni. Hageja esitas kohtule hagitäpsustuse, mille kohaselt kostja ainuomandisse jäävad kinnistu ja sõiduauto ning pangalaenu tasumise kohustus jääb kostja kanda. Kostja tasub hagejale kompensatsiooni summas 350 000 krooni kuni 10.08.2009.a. Hageja kohustus tasuma riigilõivu osade kaupa, summas 1 500 krooni kuus.
  5. Kostja nõustus hagiga abielu lahutamise nõudes ja hageja poolt esitatud hagitäpsustusega.
  6. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise nõue
  8. Pooled ei ole kohtule abielutunnistust esitanud. Rahvastikuregistrist saadud andmete, hagi ja kostja vastuse ning poolte seletuste kohaselt poolte abielu registreeriti
  9. veebruaril 1986.a. Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, sest kohtuväliselt ei olnud võimalik abielu lahutada, kuna kostja sellega nõus ei olnud.
  10. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
  11. PkS §26 ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
  12. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Kohus vastavalt

§346lg2 kuulas pooli isiklikult ära.

Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt alates 2007.a novembrist pooled lahus, hageja elab teise elukaaslasega Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. 21. Kohtuistungil ei soovinud pooled abielu lahutamise osas menetluse peatamist, nad ei soovi enam abielu säilitada. Kuigi oma vastuses hagile kostja abielu lahutamisega ei olnud nõus, siiski kohtuistungil kostja on võtnud hagi selles osas õigeks (tl 172). Tegelikult nende vahelised suhted on lõppenud. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, ei ole tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. 4

(6)2-08-13428 Ühisvara jagamise nõue
  1. Jõhvi notar Ü. M. juures 07.07.2005.a sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi lõpetamise ja seadmise kokkulepete ning asjaõiguslepingu järgi omandas hageja kinnistu vana kinnistusregistriosa numbriga xxx, katastritunnusega xxx, asukohaga xxx(t.lk. 12). Hansapanga 02.04.2008.a tõendi kohaselt pooltel on kehtiv Hansapanga kodulaenuleping nr xxx, mille laenujääk on 64 099.38 EUR, s.o 1 002 939.90 krooni (t.lk. 12). Lisaks sellele hageja nimele on registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat Variant 1.8B, väljalase 1994.a, reg nr.xxx (t.lk. 21).
  2. PkS §19 lg tulenevalt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi
  3. lõike kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
  4. 10.02.2009.a esitatud hagitäpsustuses on hageja palunud jagada abielu kestel omandatud ühisvara, jättes kostja ainuomandisse sõiduauto Volkswagen Passat, reg. nr. xxx, väljalase 1994.a ja kinnistu, asukohaga xxx vald (kinnistusregistriosa nr xxx) turuväärtusega ca 1 000 000 krooni, pannes kostjale kohustuseks tasuda elumaja soetamiseks ja renoveerimiseks Laenulepinguga nr. xxx võetud pangalaenu jääk hagi esitamise seisuga 1 002 939.90 krooni. Kostja vastutab pangalaenu kustutamise osas hageja ees kogu oma varaga ning kohustuse rikkumisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele. 25.

§440

lg1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi.

§444

lg4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kogu poolte ühisvara on kostja käsutuses ja kostja on nõustunud hageja poolt nõutud viisil ühisvara ja kohustuste jagamisega, tuleb hagi ühisvara jagamise osas rahuldada. Menetluskulud 26. E. O. on 08.04.2008.a tasunud hageja eest hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 750 krooni (tl. 3), sellest 1 000 krooni abielu lahutamise nõude eest.

§164

lg1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus 1 000 krooni hageja enda kanda. 27. Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel seadusega ettenähtud ulatuses riigilõivu tasunud.

§ 139

lg1 p1 riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt.

§122lg2 alusel hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Kuna Viru Maakohtu 19.06.2008.a kohtumäärusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, siis vastavalt RLvS §56 lg1 kuni 01.01.2009.a kehtinud redaktsiooni alusel tuli nõudelt 350 000 krooni tasuda riigituludesse riigilõiv 17 500 krooni. Sellest on tal tasutud vaid 750 krooni (vt käesoleva otsuse punkt 26). Tasumata on riigilõiv 16 750 krooni (17 500 – 750). Hageja on taotlenud riigilõivu ositi tasumist, so igakuiselt summas 1 500 krooni.

§180

lg1 p2 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja võimaldab tal tasuda riigilõivu 12 kuu jooksul igakuiselt 1 500 krooni, v.a viimane makse 250 krooni. 28. E. O. on 14.12.2008.a tasunud hageja eest kohtu deposiiti ekspertiisi kulude katteks 2 500 krooni (tl 120), millest Viru Maakohtu 23.01.2009.a kohtumäärusega kanti 1 700 krooni Ober Haus Hindamisteenuste OÜ-le ekspertiisi kulude katteks ja ülejäänud summa 800 krooni 5

(6)2-08-13428 tagastati. Täpsustatud hagis ei ole hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kostja oma vastuses hagile ja kohtuistungitel hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist ei nõudnud.

§168

lg6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist ei ole pooled taotlenud, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 29. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.