Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega (
Kohus saadab põlvnemise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. (
Avalduse asjaolud. DV J sündis xxxavaldaja A T ( J ) ja A S kooselust, lapse sünnitunnistusse kanti ema ütluste kohaselt isa eesnimi ja ema perekonnanimi. Laps kasvas ja viibib ka käesoleval ajal tihti oma isa A S vanemate juures. Lapse isa võttis tema kasvatamisest osa kuni oma surmani xxx. lapse põlvnemist tunnistavad ka A S vanemad. Lapse põlvnemise tuvastamise eesmärk on kajastada tema vanemad, samuti on laps oma vanavanemate ainuke järeletulija ning soov on, et ta kannaks tulevikus perekonnanime S ja oleks nende seaduslik pärija. Ka lapse perearst V A on olnud DV tervisliku olukorraga kursis aastaid, teades lapse isa. Lapsele pandi üheks nimeks V tema vanaisa VS järgi. Avaldaja palub tuvastada, et tema poeg DVJ põlvneb A S muudatuse tegemiseks lapse sünniakti. Kohtumääruse põhjendused 30.06.2008.a. esitas A T avalduse D VJ põlvnemise tuvastamiseks A S peale tema surma. DV on sündinud xxx, tema ema on A T ( endine perekonnanimi J ) ning isa kohta kanne puudub. Avaldaja ütluste kohaselt põlvneb poeg A S , kes on surnud xxx, mille kohta on koostatud surmaakt nr xxx. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma.
kohaselt määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Antud juhul on võimalik põlvnemise tuvastamine teha kindlaks ilma ekspertiisita, asjast puudutatud isikud ei oma põlvnemise osas mingisugust kahtlust, alaealise vanavanemad on osalenud tema kasvatamisel alates lapse sünnist. Kohus on menetluse käigus
lg 1 alusel ära kuulanud surnud isiku ema V S, kelle ütluste kohaselt on ta DV pidanud oma lapselapseks. Kohtuistungil andis oma seletuse ka surnud isiku isa V S, kes samuti kinnitas, et DV on tema pojapoeg, ka lisanimi V pandi vanaisa auks.
lg 3 kohaselt küsib kohus arvamust linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema. Tallinna linna ( Haabertsi Linnaosa Valitsuse esinduses) seisukoha kohaselt on põlvnemise tuvastamine alaealise lapse DV huvides. Avaldajaga on vestelnud Haabersti LOV lastekaitse peaspetsilist A Rohtla, et selgitada välja alaealise huvi. Eestkosteasutus toetas esitatud avaldust, kuigi avaldaja ja A S kooselu lõppes enne viimase surma, kuid isa ja poeg olid väga lähedased. Ka vanavanematel on lapselapsega väga tihe kontakt, praktiliselt kohtuvad nad iga päev, VS ja V S ei ole rohkem lapselapsi, mistõttu suhtlemine DV on nende jaoks tähendusrikas ning emotsionaalselt rahuldustpakkuv.
lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik ja võimalik, märgib kohus selle asjaolu ekspertiisimääruses.
lg 1 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. Asjast puudutatud isikud ei pidanud vajalikuks määrata molekulaargeneetilist ekspertiisi. PKS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, lg 2 tuleneb, et põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et D VJ põlvnemise osas A S ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja menetluskulu jätta avaldaja enda kanda (
lg 1) Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.