lg 2) Avalduse sisu Avaldaja palub ära võtta M Slt vanemaõigused lapse MS (ik xxx) suhtes. Avalduse kohaselt MS on avaldaja ülalpidamisel, lapse isa M S avaldajat materiaalselt ega moraalselt ei toeta. Samuti ei ole puudutatud isik M S maksnud elatist lapse ülalpidamiseks, mis mõisteti välja 21.05.2008.a. kohtuotsusega. M S oma tütre MSga ei kohtu ega ole ka tütre vastu huvi üles näidanud. Puudutatud isiku M S seisukoht Puudutatud isik M S avaldas kohtule 29.10.2008.a. toimunud ärakuulamisel, et ei ole lapsega eriti kohtunud ega teda aidanud ja pole selle vastu, et temalt vanemaõigused ära võetakse. Pere juurest lahkumise põhjuseks oli liigne napsitamine, praegusel ajal ei tööta, elab vanemate korteris. Puudutatud isiku MS esindaja seisukoht MSle on määratud riigi arvel esindajaks vandeadvokaadi vanemabi H-Lumelille Tomberg. Esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab selle rahuldamist. MS vanemate kooselu lõppes, kui laps oli 1,5 aastane lapse isa alkoholilembuse tõttu. Laps jäi pärast vanemate lahkuminekut elama ema juurde ning sellest peale on ta jätkuvalt olnud avaldaja I T´i kasvatusel ja hoolitsusel. Lapse isa M S ei ole osalenud lapse kasvatamisel, hoolitsemisel ja ülalpidamisel. Isal puudub lapsega emotsionaalne side, laps isa sisuliselt ei tunne. Lapse 8 eluaastast ei ole lapse isa peaaegu 7 aasta jooksul lapse vastu huvi üles näidanud ega lapse emale toeks olnud. Viimati kohtas laps isa 2 aastat tagasi. Vestluses esindajaga, mäletas MS isa ähmaselt, isa asukohast ei tea midagi. Viimased 6 aastat elab MS koos ema ja ema uue abikaasa J T´iga. Lapsele on tagatud kõik vajalik. MS peab J T oma isaks, kes on kinnitanud esindajale ka M lapsendamissoovi. M teab küll, et kuskil on tema bioloogiline isa, kuid lähedaseks peab J T ja soovib ka ise kanda perekonnanime T. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks M S ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Isa ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks M S jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Avaldaja on avaldanud, et vanemaõiguste äravõtmise eesmärgiks on M lapsendamise võimaldamine isiku poolt, kes on tegelikult täitnud vanemakohustusi enamuse lapse elust. Eeskosteasutuse seisukoht Eestkosteasutus Viimsi Vallavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna kaudu leiab, et avaldus on põhjendatud, kuivõrd M S kui vanem on mitmeid aastaid hoidnud kõrvale lapse MS kasvatamisest ja ülalpidamisest. M S kohtus viimati lapse MS 2,5 aastat tagasi, mille algatajaks oli I T. I T ei ole kunagi varjanud lapse M elukohta ja teinud takistusi M S lapsega suhtlemast. Peale kooselu lõppemist on M S puudunud omapoolne huvi lapse M arengu ja ülalpidamise suhtes, kogu initsiatiiv lapse ja isa vahelise sideme säilimiseks on olnud I T kanda. M teab küll, kes ta isa on, kuid täpselt ei oska ta isa välimust kirjeldada ja viimast kohtumist isaga hästi ei mäleta. 17.11.2008.a. külastas Viimsi Vallavalitsuse Sotsiaal- ja tervishoiuametit M S. Vestluse käigus selgus, et M S on I T poolt esitatud väidetega nõus, et nende ühise lapse M suhtes ei ole aastaid ta täitnud vanema kohustust. M S sõnade kohaselt on vanemakohustuse mittetäitmise peamised põhjused alkohol, halvad sõbrad ja pidevad võlanõuded. M S tunnistas, et ta on oma ebastabiilse elustiiliga sattunud olukorda, kus ta emotsionaalselt ja materiaalselt ei ole võimeline vanema õigusi ja kohustusi ka edaspidiselt täitma. Seetõttu on M S nõus, et temalt vanemaõigused ära võetakse. M S ei ole vastuväiteid, kui MI T abikaasa J T poolt lapsendatakse. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isiku seisukohad, lapse, lapse esindaja seisukoha ning eestkosteasutuse arvamuse ning uurinud asjas kogutud kirjale tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nähtub, et MS vanemateks on avaldaja I T ja puudutatud isik M S. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras (PkS § 38 lg 1). Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) §-ile 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanemaõigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et puudutatud isik M S kohustusi oma tütre MS suhtes täitnud ei ole. M S lapse vastu huvi üles näidanud ega last materiaalselt toetanud ei ole. M S avaldas ka ise kohtule 29.10.2008.a. toimunud ärakuulamisel, et ei ole lapsega eriti kohtunud ega teda aidanud ja pole selle vastu, et temalt vanemaõigused ära võetakse. Avaldaja I T jäi 28.10.2008.a. toimunud kohtuistungil avalduse juurde. Kohus on ära kuulanud ka tunnistajana avaldaja ema E F ´i, kes on kinnitanud, et avaldaja pole takistanud M S lapsega suhtlemast, samuti et lapsel ei ole olnud huvi oma bioloogilise isa vastu. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis vabandaksid puudutatud isiku M S poolt oma kohustuste täitmata jätmist. Piisavaks põhjenduseks lapsega mittesuhtlemisel ei saa olla asjaolu, et lapse isa leiab, et ta pole olnud rahaliselt piisavalt kindlustatud, et lapsega suhelda. Kohus peab asja menetlemisel arvestama eelkõige lapse huve. Lapse huvidega on vastuolus olukord, kus tal on olemas vanem, kes tema suhtes vanematundeid üles ei näita ning kohustusi ei täida. Asjas on tõendamist leidnud, et asjast puudutatud isik M S ei ole täitnud vanema kohustusi ega ole ka huvi tundnud lapse käekäigu kohta ja tema tundmaõppimise suhtes ega last materiaalselt toetanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja tõendatud PkS § 54 lg 1 sätestatud alus, esitatud põhjendusi ei saa pidada mõjuvaiks. Vanema õiguste äravõtmine vastab lapse huvidele ja esitatud avaldus kuulub rahuldamisele. PkS § 55 lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (PkS § 55 lg 3). Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Menetluskulud. Vastavalt
Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Kohtunik Liili Lauri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.