← Eesti

3-06-1658/39

Obsah (4)§ 11§ 8§ 22§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Lilianne Aasma ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2008, Tallinn Haldusa

§ 11lg 1 järgi tuleb käibe tekkimise hetkeks lugeda aega, mil J.

T., K. S., E. L., E. K., E. N., V. P. ja R. T. said vaidlusaluste kaupade omanikuks. Lubamatu on olukord, kus maksukohustuslasi koheldakse ebavõrdselt ja AS Pristis saab maksude tasumisel eelistuse teiste maksukohustuslaste ees. Kaebaja saab võrreldes teiste maksukohustuslastega sarnases olukorras tasuda käibemaksu hiljem kui ülejäänud maksukohustuslased. Ebavõrdne olukord tekiks juhul, kui üks maksukohustuslane deklareerib ühes kuus toimunud kauba soetamise ja edasimüügi järgmise kuu käibedeklaratsioonis. Teine maksukohustuslane aga deklareerib sisendkäibemaksu kauba soetamisel, kuid tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerib maksukohustuslane enam kui 3 aastat pärast seadusest tulenevat kohustust. Selline käsitlus võimaldab teisel maksukohustuslasel saada maksude arvelt ebavõrdse eelise. E. N., E. K. ja V. P. olid AS Pristis töötajad ja nende isikute ning kaebaja vahel kehtisid sarnased töötasustamise tingimused nagu teiste AS Pristis töötajatega, kes said lisaks põhipalgale ka boonustasusid. Kui viidatud füüsilised isikud on arvetel märgitud kaubad ostnud AS-lt Pristis viimase ettevõtluse korras, siis järelikult peaks AS Pristis olema tänaseni töötasu võlgu. Kuna ei ole tuvastatud, et kaebaja on töötasu võlgu, siis järelikult maksti boonustasu asjades. Boonustasuna saadud kaupade ostul tasutud käibemaksu ei saa kaebaja kajastada sisendkäibemaksu hulgas. E. K., E. N. ja V. P. boonustasudeks arvestatud kaupade maksumus on arvestatud ilma käibemaksuta. Boonustasuks antud kaupade ostuhinnas sisalduv käibemaks oleks AS Pristis ettevõtlusega seotud ja seda ei tohiks kajastada sisendkäibemaksu hulgas juhul, kui boonustasuks oleks arvestatud ka käibemaksu summa. 13. AS Pristis vastuväited Mõlemas vaidlustatud maksuotsuses on viidatud asjaolule, et juhatuse liige A. K. esitas maksumenetluses täiendavate tõenditena 17.01.2006 vormistatud edasimüügiarved kaupade ja teenuste võõrandamiseks kaebaja töötajatele ja temaga seotud isikutele. Vaidlustatud maksuotsuseid ei ole tehtud asjaolul, et kaebaja töötajatele kaupade ja teenuste võõrandamisel taheti varjata mingit teist tehingut. Kummaski vaidlustatud haldusaktis ei ole tehtud järeldust maksude tasumisest kõrvale hoidumise kohta, mis seisneb kaupade ja teenuste edasimüügiarvete esitamises kaebaja töötajatele. Ka ei ole 18

(27)3-06-1658 maksuotsuse tegemise õigusliku alusena viidatud MKS §-le
  1. Seega on apellant apellatsioonimenetluses esitanud antud maksuvaidluse suhtes täiesti uue seisukoha, millega kaebuse esitaja varasemalt maksumenetluses kokku ei puutunud. Kuna MKS § 84 ei olnud maksuotsuse tegemise aluseks, ei olnud kaebuse esitajal võimalik maksuhalduri järeldustele vastu vaielda ega põhjendada oma tehinguid ka halduskohtule esitatavas kaebuses. Seega ei saanud ka halduskohus rakendada uurimispõhimõtet ning hinnata kaebuse esitaja tehinguid, mida ta maksuhalduri väitel on teinud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. AS Pristis ei ole jaemüügiettevõtte, kelle ettevõtluse sisuks oleks kaupade ja teenuste vahendamine. Edasimüüdud kaubad soetatigi ainult ühel eesmärgil – müüa need edasi oma töötajatele. Asjas ei ole kogutud tõendeid, et AS-l Pristis oleks õnnestunud töötajatele edasimüügi eesmärgil soetatud kaupu edasi müüa ka kolmandatele isikutele kõrgema hinnaga kui töötajatele müügil. Kaupade ja teenuste edasimüük oma töötajatele ei ole samaaegselt tehingu tegemine teise tehingu varjamiseks. Maksumenetluses tulnuks ka välja selgitada, millist muljet pooled jätta soovisid või millist tehingut pooled kaupu edasi müües varjata soovisid. Halduskohtu 10.04.2007 istungil ütlusi andnud AS Pristis endine juhatuse liige T. L. kinnitas kohtule, et kaubad soetati edasimüügiks töötajatele, kuna see võimaldas neil jaekaubandusest saada soovitud kaupadele ja teenustele soodsaimaid hindu. Seega on tõendatud, et AS Pristis küll võimaldas töötajatel kaupu ja teenuseid omandada, neid esmalt ise ostes ja siis edasi müües, kuid see asjaolu tõendab pigem, et AS Pristis ostiski kaubad üksnes eesmärgil need oma töötajatele edasi müüa, mitte aga eesmärgil neid kolmandatele isikutele võõrandada. Osaliselt müüdi edasi need kaubad, mida AS-l Pristis endal tarvis ei läinud. Näiteks jäid kontoriremondist Mustamäe tee 54 üle aknalauad ja veel muudki ehitusmaterjali, mille AS Pristis müüs edasi. Seega tuleb apellatsioonkaebuse põhjendusi seaduse väärkohaldamisest kohtuotsuse põhjendamisel lugeda asjakohatuiks ning need tuleb jätta tähelepanuta. Kuidas aga asjaolu, et kaubad saadi töötajate poolt kätte
  2. –
  3. aastal, mõjutab maksukohustuslaste võrdset kohtlemist, jääb selgusetuks. T. L. on 10.04.2007 halduskohtu istungil antud ütlustes kinnitanud, et arved kaupade edasimüügi kohta pidi tehtama kohe, vastutas selle eest tema. Miks need tegemata jäid, ei oska ta öelda. Seega on teoreetiliselt olemas eeldused maksuintresside arvestamiseks arvete õigeaegselt tegematajätmise eest. Tegemist on uue asjaoluga, millega kaebuse esitajal võimaldatakse tutvuda alles apellatsioonimenetluses. Boonustasudena arvestati täiendavaid makseid kaupade ja teenuste näol. Selleks, et kaupu ja teenuseid edasi müüa, pidi AS Pristis need kaubad kõigepealt oma nimel soetama ja alles seejärel sai neid edasi müüa. Järelikult on kaupade ja teenuste soetamine edasimüümiseks töötajatele soetamise hetkel AS Pristis ettevõtlus ning ettevõtluse tarbeks tehtud soetusena ka raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastatav. AS-lt Pristis ei ole E. N.., E. K. ega V. P. nõudnud saamata jäänud töötasu, samuti ei ole AS Pristis arvestuste kohaselt tal kohustust nimetatud isikutele töötasu maksta, kuna puudub vastav õiguslik alus. Ettevõtlusega seotud kulud kajastatakse ettevõtja raamatupidamisarvestuses kuludena. Ettevõtlusega seotud kuludelt arvestatakse ka sisendkäibemaks, mida on maksukohustuslasel õigus oma maksustatava käibe koosseisus kajastada.
  4. Ringkonnakohtu seisukoht Kaebaja töötajad E. N., E. K. ja V. P. kinnitasid, et neile anti AS Pristis poolt soetatud kaupu boonustasu arvelt. Seega said nad kaubad boonustasuna. Alles maksurevisjoni käigus 19
(27)3-06-1658 esitas AS Pristis neile arved saadud kauba eest. Samuti esitas kaebaja alles maksurevisjoni ajal arved isikutele, kes algselt AS Pristis poolt soetatud kaupa ja teenuseid tegelikult said. Halduskohtu seisukoht maksu määramise õigusvastasuse kohta oleks kolleegiumi hinnangul õige juhul, kui kaebajal oleks olnud eesmärk neid kaupu ja teenuseid võõrandada raha eest juba tehingute tegemise ajal. Sellisel juhul oleks maksu määramise aluseks olnud asjaolu maksuotsuste tegemise ajaks ära langenud. Maksuhaldur viitab aga õigesti, et kohus oleks pidanud hindama, kas maksuotsuste põhjenduste ebaõigsus annab veel alust maksuotsuste selles osas tühistamiseks. Kolleegium on seisukohal, et esitatud tõenditest nähtuvalt oli kaebaja algne eesmärk kaupade ja teenuste tasuta võõrandamine või vastavalt boonustasuna maksmine, mitte aga ettevõtlusena nende tasu eest võõrandamine. Sellist seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Teenuste osutajate ja kaupade müüjate seletustest nähtub, milles teenused seisnesid ja milliseid kaupu AS-le Pristis esitatud arvete alusel võõrandati. AS Pristis on saadud kaubad ja teenused sidunud raamatupidamislikult konkreetsete objektidega ning kinnitanud seda ka maksumenetluses enne arvete esitamist. T. L.i halduskohtus antud ütlusi, mille kohaselt oli algselt kavatsus arved esitada ning see oli tema ülesanne, mille ta jättis õigeaegselt täitmata, ei saa pidada usaldusväärseks. Töötajate poolt maksumenetluses antud selgitustest nähtub, et mõne saadud kauba või teenuse osas möönavad ka töötajad, et tegemist võis olla ettevõtlusega mitteseotud kuluga, ega kinnita, et kaup oleks jätkuvalt kaebaja oma, vaatamata sellele, et seda kasutavad teised isikud. Maksuhaldur viitab apellatsioonkaebuses MKS § 84 kohaldamise võimalusele. MKS § 84 kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Käesoleval juhul ei ole sellise juhtumiga aga tegemist. Tehinguid, mis seisnesid kauba ja teenuste tasuta või boonustasudena võõrandamises, ei tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Arvete esitamine ja nende alusel tasumine omavad küll majanduslikku sisu, kuid ei tähenda, et algsed, maksustataval perioodil tehtud tehingud oleks tehtud teistsuguse sisuga. Kaup ja teenused olid arvete esitamise ajaks 2005. ja 2006. a juba võõrandatud, ettevõtlusega mitte seotud kulutused tehtud ning arvete esitamise teel ei olnud võimalik kaupa ettevõtluses kasutamiseks kaebajale tagasi tuua. 2005. a ja 2006. a tehtud tehingutest ei saa tuleneda, et 2002. ja 2003. a kaupade ja teenuste võõrandamise tehinguid ei tehtud. Arvete esitamist iseenesest ei saa seetõttu käsitleda näilise tehinguna. Kolleegium on eeltoodud põhjustel seisukohal, et PMTK apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus selles osas, millega kaebus rahuldati, tühistada ning uue otsusega jätta kaebus selles osas rahuldamata. PMTK 06.10.2006 maksuotsus nr 12-5/710 OÜ Tucuruvi arved 15. AS Pristis seisukoht Käibemaksu mahaarvamise seisukohalt on oluline, et oleks võimalik kontrollida arve väljastanud isikut ja vajadusel tuvastada tema kaudu arvel näidatud tehingute sisu. OÜ Tucuruvi poolt esitatud arvete osas on maksuhalduril olnud võimalus kontrollida nii müüja isikut kui osutatud teenuse mahtu ja objekti, mille tarbeks kaupu ja teenuseid soetati. 20
(27)3-06-1658 Arved esitanud äriühingu juhatuse liige on tunnistanud kaabeldus-, montaaži-, pinnase- ja installatsioonitööde osutamist apellandile arvel näidatud mahus ja arvel märgitud objektil. Samuti on OÜ Tucuruvi seaduslik esindaja D. L. maksumenetluses antud seletustes kinnitanud, et tema poolt asutatud äriühingul olid apellandiga ärilised suhted juba enne seda, kui äriühing, mille osanik ja juhatuse liige ta on, teostas töid Pärnus Citymarketi ehitusel. Seega on arveid väljastanud müüja isik tuvastatud ja kohtuotsuse järeldus, et arvetel näidatud tööd on teostanud füüsiline isik D. L., mitte äriühing, mille osanik ja juhatuse liige ta on, on vastuolus kogutud tõenditega ning ei ole seetõttu õige ega põhjendatud. 16. PMTK vastuväited Alates 01.01.2002 kehtiva käibemaksuseaduse § 8 lõikes 1 on toodud nimekiri toimingutest, mille tagajärjel tekib käive. Maksuhaldur on seisukohal, et käive tekib hetkel, mil leiab aset üks

§ 8

lõikes 1 nimetatud toiming.

§ 8

lg 1 p 1 kohaselt tekib käive kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemisel või teenuse osutamisel. Tulenevalt asjaolust, et apellant on kinnitanud, et OÜ Tucuruvi arvetel näidatud teenused osutati reaalselt

  1. aasta alguses, tuleb lugeda käibe tekkimise ajaks
  2. aasta algust ehk teenuse osutamise hetke. OÜ Tucuruvi on kantud äriregistrisse 08.11.2002 ja registreeriti käibemaksukohustuslasena 22.11.
  3. Lähtuvalt eelnevast ei saanud AS Pristis raamatupidamises olevatel arvetel märgitud teenuseid osutada OÜ Tucuruvi.
  4. Ringkonnakohtu seisukoht Maksuotsusega määrati nendelt tehingutelt tasumiseks nii käibemaks kui ka ettevõtlusega mitteseotud kulult arvestatud tulumaks. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei ole selles osas aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele.

§ 8

lg 1 sätestas, et käive on tekkinud päeval, mil esimesena sooritati üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; /…/. Apellandi selgitustest ja maksuhalduri kogutud tõenditest (D. L.e ütlused) nähtuvalt osutati teenust nende arvete alusel enne, kui arve esitanud isikul tekkis õigusvõime ning ta kanti käibemaksukohustuslaste registrisse. Olukorras, kus käibemaksukohustust sellel isikul, kellele käibemaksu tasuti, käibe tekkimise ajal ei olnud, ei saanud tasutud käibemaksu ka maha arvata. Maksukohustuslane ei pea käibemaksu mahaarvamise õiguse omamiseks mitte üksnes tuvastama tehingu teise poole, vaid ka kindlaks tegema, kas sellel isikul oli õigus nõuda käibemaksu tasumist. OÜ Tucuruvil, arvestades, et ta ei olnud käibe tekkimise ajal käibemaksukohustuslasena registreeritud, sellist õigust ei olnud. Maksuotsuse tühistamise taotlus ei ole põhjendatud ka osas, millega määrati tasumiseks nende arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. Käesoleval juhul on apellant tuvastanud tehingu teise poole. Teenust osutas apellandile D. L., kellega tööde tegemiseks kokkulepe sõlmiti. Ent arve tasuti isikule, kes teenust tegelikult ei osutanud. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel oli tulumaksu määramine põhjendatud, sest nõuetele vastavat raamatupidamisdokumenti, mis kinnitaks kulude kandmist seoses ettevõtlusega OÜ Tucuruvi arvete alusel, pole. Apellant oli kulu kandmise (arve tasumise) ajal teadlik, et OÜ Tucuruvi pole teenuse tegelik osutaja, sest algusest peale oli tal kokkulepe, et arve esitatakse siis, kui tekib õigusvõimeline juriidiline isik, mida teenuse osutamise ajal olemas ei olnud. AS Hals Trading arved 18. AS Pristis seisukoht 21

(27)3-06-1658 Põrandatrapp telliti põhjusel, et seda oli vaja asendada, kuna see sai kahjustada. Asjaolu, et juhatuse liige ja projektijuht ei suuda meenutada ühele objektile põrandatrapi tellimist ja paigaldamist, ei tõenda iseenesest veel, et seda ei tellitud ja objektil, mille jaoks see telliti, üldse ei kasutatud. Seega võib järeldada, et põrandtrapp leidis kasutust selleks ettenähtud kohas, s.o Haabersti Citymarketi objektil ning on seetõttu seotud apellandi ettevõtlusega. Asjaolu, et AS-lt Hals Trading soetatud põrandatrapp oli Haabersti Citymarketi objektil kasutatav, ei ole kahtluse alla seadnud ei maksuhaldur ega ka kohus. Ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaks on sisendkäibemaksuna mahaarvatav

20 lg 3 (redaktsioon kuni 30.04.2004) alustel ja korras.

  1. PMTK vastuväited Apellatsioonkaebuse on koostanud AS Pristis juhatuse liige A. K., sama isik, kes on 30.09.2005 antud seletuses muuhulgas öelnud, et konkreetse objekti valmisehitamiseks vajalike materjalide ja tööde tellimise eest vastutas konkreetse objekti projektijuht. Samuti on A. K.öelnud, et Haabersti Citymarketi objekti projektijuht oli A. M. ning viimane on tellinud muuhulgas ka vaidlusaluse toote. Eelnevast nähtub, et A. K.ei omanud infot, millist materjali millisel objektil vaja läks. Konkreetse materjali tellimise eest vastutas konkreetse objekti projektijuht, käesoleval juhul A. M., kes ütles 03.11.2005 seletuses muuhulgas, et tema ei ole tellinud põrandatrappi objektile Haabersti Citymarket. Samuti on A. M. kinnitanud, et vaidlusalusel objektil puudus vajadus põrandatrapi vahetamiseks. Asjakohatu on väide põrandatrapi vajalikkusest ning soetamisest objektile Haabersti Citymarket. R. T. kinnitab 29.11.2005 seletuses, et on saanud kõikide AS-st Rautakesko soetatud kaupade omanikuks, sh väidetavalt Haabersti Citymarketi objektile soetatud põrandatrapp. Seega on apellant seadnud kahtluse alla nii A. M. kui ka R. T. ütlused, kuid samas ei ole esitanud ühtegi põhjendatavat argumenti oma väidete kinnitamiseks.
  2. Ringkonnakohtu seisukoht Maksuotsusega määrati sellelt tehingult nii käibemaks kui tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kulult. Kolleegium nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega selles osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Vaidlust tõesti ei ole selle üle, et põrandatrappi oleks võimalik Haabersti Citymarketi objektil kaebaja poolt kasutada, kuid selline kasutamine ja seega ka seotus kaebaja ettevõtlusega ei ole usaldusväärselt tõendatud. Tõendatud on, et kauba soetas T. L., kes oli tehingu tegemise ajal kaebaja juhatuse liige. Tõenditest nähtuvalt oli konkreetse projektiga seotud kaupade ja teenuste ostmine projektijuhi ülesanne. Haabersti Citymarketi projektijuht A. M. ei mäletanud, et sellist kaupa oleks soetanud või seda oleks ehitusel vaja läinud. Kolleegium märgib, et kaebaja ei ole suutnud ka tõendada oma väiteid, mis puudutavad põrandatrapi asendamise vajadust. Terasest konstruktsiooni purunemine, mis saab olla eelduseks selle väljavahetamise vajadusele, ei saa olla juhuslik ja tavapärane. Kaebaja ei ole ka oma väidete usutavuse kinnitamiseks selgitanud, miks pidi selle kauba soetama juhatuse liige, mitte projektijuht. Halduskohtu otsus on selles osas õige ja põhjendatud. OÜ Bois MM arved
  3. AS Pristis seisukoht Ettevõtluse tarbeks tehtud kulutus ei pea olema maksukohustuslase ettevõtluses kasutatav kohe. TuMS § 32 lg-s 2 sätestatu kohaselt on kulutus ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seotus ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kohtule esitatud kaebuses viitas AS Pristis asjaolule, et Viru 22

(27)3-06-1658 Keskuse objektil teostatud nõrkvooluseadmete paigaldamisest teenis AS Pristis ettevõtlustulu ca 1 miljon krooni. Seega oli OÜ-lt Bois MM soetatud saematerjal ettevõtluse tarbeks otseselt vajalik ja põhjendatud. Apellant põhjendas kulutuse tegemise vajadust oma põhitegevusala, so nõrkvoolusüsteemide paigaldamisega. Kuna kaablite ja seadmete paigaldamiseks oli vaja kasutada abivahendeid (antud juhul tellinguid), siis tuli vastav soetus ka teha. Maksuhaldur ega kohus ei ole hinnanud kulutuse tegemise vajadust TuMS § 32 lg 2 alusel. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud AS Merko Ehitus projektijuht E. G. kinnitas samuti kohtule, et Pristis, kes teostas Viru Keskuses töid, kasutas puidust tellinguid ning ta nägi neid tellinguid hiljem lammutatuna ning äraviskamiseks panduna muu ehitusprahi hulgas. Kohus ei ole tunnistaja ütlusi sellest aspektist hinnanud. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et tellingute soetamine oli apellandile vajalik oma lepinguliste kohustuste täitmiseks. See oli tema jaoks lisakulutus, sest tellingute paigaldamine oli tingitud üksnes asjaolust, et tavapärastes tingimustes ei oleks olnud võimalik Viru Keskuses paigaldada kõrgematele kohtadele vajalikke kaableid ja seadmeid. Tuginedes eeltoodud põhjendustele leiab apellant, et kohtuotsuse põhjendused sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisel ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt täiendava tulumaksu arvestamiseks ei ole kooskõlas tehingute tegemise ajal kehtinud õigusaktidega.
  1. PMTK vastuväited AS Pristis väitis kogu halduskohtus toimunud menetluse jooksul, et saematerjali soetamine oli enne objekti juba planeeritud ning tellingud ehitati puidust, kuna selliselt oli tellingute ehitamine soodsam. Apellatsioonkaebuses toodud seisukoha järgi on apellant muutnud oma seisukohta ning leidnud, et puidust tellingute ehitamine ning puitmaterjali soetamine oli tingitud asjaolust, et metalltellinguid ei olnud võimalik enam soetada. Seega võib asuda seisukohale, et esialgu ei olnud plaanis puidust tellinguid ehitada (eelnevat on kinnitanud ka A. M., kes oma seletuse kohaselt ei olnud teadlik vajadusest soetada objektile Viru Keskus saematerjali tellingute ehitamiseks). Maksumenetluse käigus on AS Pristis ostujuht M. Õ. väitnud, et ta polnud teadlik vaidlusaluse saematerjali ostmise vajadusest ja seotusest Viru Keskusega. Vastustaja märgib, et kui halduskohtus väitis kaebuse esitaja, et M. Õ. ei saanud teada puitmaterjali soetamisest, siis apellatsioonkaebuse kohaselt saab asuda seisukohale, et puitmaterjali soetamise vajalikkus tekkis juhuslikult, mistõttu leiab maksuhaldur, et sellisel juhul pidanuks ostujuht M. Õ. olema kindlasti teadlik saematerjali soetamisest. Ettevõtte poolt soetatud kaupa võidakse kasutada ettevõtluses alles mõne aja möödudes pärast kauba soetamist. Samas tuleb tehtud kulutus esialgu deklareerida kui ettevõtlusega mitteseotud kulu ning pärast soetatud kauba ettevõtluses kasutamist võib maksukohustuslane esitada tulenevalt TuMS § 54 lõikest 6 deklaratsiooni TSD lisa 6, mille kohaselt on ettevõtlusega mitte seotud kulu „tulnud tagasi“ ettevõtlusesse. Residendist juriidilisel isikul on kohustus esitada deklaratsioon TSD igakuiselt eelneva kuu kohta. Seega tuleb TSD-s deklareerida muuhulgas kõik sellised väljamaksed, mis ei ole eelneva kuu jooksul leidnud kasutamist maksukohustuslase ettevõtluses. Juhul kui varasemal perioodil soetatud kaupa kasutatakse maksukohustuslase ettevõtluses hilisemal perioodil, tekib maksukohustuslasel õigus esitada TSD lisa 6 ning küsida riigilt varem tasutud ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt arvestatud ning riigile tasutud tulumaks tagasi.
  2. Ringkonnakohtu seisukoht Vaidluse all on küsimus, kas saematerjali soetamine kaebaja ettevõtluse tarbeks on toimunud või mitte. Maksuhalduri vastuväited, mis puudutavad TSD deklaratsioonis andmete esitamise kohustust, ei kinnita kolleegiumi arvates maksuotsuse õigsust. Kui saematerjali ettevõtluses kasutati, on maks määratud ebaõigesti ka siis, kui kaebajal lasus 23
(27)3-06-1658 vahepeal kohustus kaupa deklareerida ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Lisaks märgib kolleegium, et apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu, et saematerjali poleks kasutatud koheselt pärast selle soetamist. Kolleegium märgib ka, et halduskohus ei ole kahtluse alla seadnud väidet, et saematerjalist oli võimalik tellingute püstitamine ning ilma tellinguteta ei pruukinud olla võimalik Viru Keskuses tööde tegemine. Halduskohus seadis saematerjali kasutamise ettevõtluse tarbeks kahtluse alla seetõttu, et Viru Keskuse ehitustööd algasid mitu kuud enne saematerjali ostmist ning kaebaja ostujuht M. Õ. ei olnud teadlik saematerjali kasutamise vajadusest. E. G. ütlustest (IV kd tl 113) nähtuvalt tegi kaebaja sellel objektil töid kuni
  1. aastani. Saematerjal soetati
  2. ja 29.10.2003 arvete alusel. M. Õ. selgitas maksumenetluses (II kd tl 87), et kaebaja sisekorraeeskiri nägi ette, et kõik ostuarved peavad olema tema poolt kinnitatud. A. M., kes oli kaebaja töötaja Viru Keskuse objektil tööde alustamise ajal ja juhtis selle projekti elluviimist, väitis maksumenetluses, et saematerjali sellele objektile vaja ei läinud. Kolleegium nõustub kaebajaga, et tööde alustamise ajal
  3. a juulis ei pruukinud tellingute kasutamine veel vajalik olla ning asjaolu, et saematerjal soetati oktoobris 2003, ei näita, et seda Viru Keskuses tellingutena ei kasutatud. Parkla ja liftide halli tööde tegemine võis toimuda hilisemas etapis. A. M. lahkus töölt juba
  4. a alguses ning siis ei pruukinud puittellingute püstitamise vajadus olla veel ilmnenud. Kaebaja väiteid ei lükka ümber ka maksumenetluses AS-lt Merko Ehitus saadud selgitus, sest tunnistaja E. G. ütlustest nähtuvalt ei pidanud kaebaja puittellingute kasutamist AS-ga Merko Ehitus kirjalikult kooskõlastama ning seda tehti suuliselt. Maksumenetluses esitatud eriarvamuses on kaebaja väitnud, et kasutas puidust tellinguid seetõttu, et see oli odavam metalltellingute rentimisest. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et puittellinguid kasutati seetõttu, et metalltellinguid ei olnud vajaduse tekkides parajasti saada. Ringkonnakohtu arvates ei ole need väited üksteist välistavad ega muuda kaebaja väiteid vastuolulisteks. Kuigi kaebaja eksib, väites et halduskohus jättis arvesse võtmata tunnistaja E. G. ütlused, on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus ebaõigesti asunud seisukohale, et puittellingute kasutamine OÜ Bois MM arve alusel soetatud saematerjalist ei ole tõendatud. Ei A. M. ega M. Õ. ei pruukinud olla teadlikud puittellingute kasutamisest vastavalt töölt lahkumise ja juhatuse liikme ülesannetest vabastamise tõttu. Vaadeldava arve saatelehelt nähtub, et puitmaterjal ristõikega 50x150 on saadetud Viru Keskuse laiendusele Viru Väljak
  5. Maksuhaldur on ebaõigesti leidnud, et nende arvete alusel soetatud kaup ei olnud ettevõtluses kasutatud ja määranud ebaõigesti tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulult ja määranud tasumiseks käibemaksu. Maksuotsus tuleb selles osas tühistada. OÜ Raidor Ehitus arve
  6. AS Pristis seisukoht Asjaolu, et tunnistaja H. T.ei nimetanud peale OÜ Raidor Ehituse teisi äriühinguid, kes objektil viibisid, on seletatav sellega, et alltöövõtjatest äriühingute töömehed oskavad nimetada ettevõtet, kelle objektil nad parajasti töid teostavad ega nimeta äriühingut, kes on tegelikult nende tööandjaks. Antud juhul tegid alltöövõtja töömehed töid OÜ-le Raidor Ehitus. Samas oli kohtul võimalus, kui tal tekkis kahtlus tunnistaja ütluste mittevastavuses teiste tõenditega, tunnistajat üle kuulates talle lisaküsimusi esitades saada vastused kohut huvitavatele aspektidele. T. L. kinnitas 10.04.2007 kohtuistungil, et oli otseselt vastutav remonditööde läbiviimise eest Pristise kontoris. Tööd olid organiseeritud nii, et ei segataks kontoritöötajate igapäevaseid 24
(27)3-06-1658 tegemisi. Sellepärast tulid töömehed õhtuti kella 17 paiku. Tema ise andis kätte objekti ning näitas, milliseid töid tuleb teha. T. L. kinnitas samuti, et remonditööde käigus tehti muuhulgas töid ka renditud ruumides endise olukorra taastamiseks. See oli tingitud vajadusest anda ruumid rendilepingu lõppedes üle samas olukorras, kui need
  1. a rendile võeti. Vahepealsel ajal oli kaebaja teinud ruumides ümberehitusi. Sellega on tõendatud remonditööde suur maht ning vajadus tellida töid mitmelt ehitusega tegelevalt ettevõtjalt. See asjaolu tõendab ka, miks töid tegid nii H. E.kui OÜ Raidor Ehitus. Arusaamatuks jääb, millist õiguslikku tähendust omab asjaolu, et H. E.ei ole OÜ Raidor Ehituse töötaja. Objektil viibisid nii OÜ Raidor Ehituse mehed kui ka H. E.ja mitte ühel ja samal ajal. OÜ Raidor Ehituse töömehed tegid lisaks kontorile tööd ka laoruumides, seetõttu ei saanudki kõik kaebaja töötajad, kes töötasid kontoris, Raidor Ehituse töömehi näha. OÜ Raidor Ehituselt soetatud ehituskaubad, mida kontori remondil ei kasutatud, müüdi edasi. Kaubad ostis E. L., kellele AS Pristis vormistas 17.01.2006 müügiarve nr 600729 aknalaudade ja sanitaartehniliste tööde ning transporditeenuse kohta kogusummas 75 983 kr, sh käibemaks 11 590,63 krooni. Ometi jättis kohus kohtuotsuse motiveerivas osas selle asjaolu tähelepanuta, mistõttu on vaidlustatavas kohtuotsuses sama asjaolu kohta kaks vastupidist järeldust. Seega pidanuks kohus lugema seotuks apellandi ettevõtlusega ka OÜ-lt Raidor Ehitus soetatud kaubad ja teenused summas 75 983 kr, s.o ulatuses, mis müüdi E. L.. Samuti pidanuks kohus lugema õiguspäraseks sisendkäibemaksu mahaarvamise OÜ Raidor Ehituse arvetelt 11 590,63 kr ulatuses ning maksuotsuse märgitud ulatuses tühistama.
  2. PMTK vastuväited H. T.e ülekuulamist kohtuistungil taotles AS Pristis, mistõttu pidanuks AS Pristis esitama H. T.ele kõik küsimused, mis kinnitaksid AS Pristis poolseid väiteid. Kohus hindab kohtuotsuse tegemisel kõiki tõendeid, sh tunnistajate ütlusi, kogumis. Eelnevast lähtuvalt ongi halduskohus jõudnud seisukohale, et teised asjas kogutud tõendid lükkavad ümber tunnistaja ütlused. Uus ja asjakohatu on apellandi väide, mille kohaselt ei töötanud H. E.ja väidetavad OÜ Raidor Ehitus töölised ühel ja samal ajal, mistõttu ei saanudki kõik AS Pristis töötajad näha OÜ Raidor Ehitus töömehi. Apellatsioonkaebuses märgib apellant, et halduskohus on asunud ebaõigele järeldusele, pidades H. T.e seletusi ebausaldusväärseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on aga apellant ise seadnud H. T.e seletuse kahtluse alla, väites vastupidist H. T.e poolt halduskohtu istungil tunnistajana ütlusi andes väidetule. Vastustajal puudub võimalus omapoolsete seisukohtade esitamiseks olukorras, kus apellant väidab kord ühte ja kord teist ning esitatud väited on teineteisega vastuolus. Mõistetamatu on apellandi väide, nagu oleks pidanud kohus põhjendama, millist tähendust omab väide, et H. E.ei ole OÜ Raidor Ehitus töötaja. Kuna maksumenetluse käigus on tuvastatud, et AS Pristis kontori remonti teostas H. E., siis juhul, kui oleks leidnud tõendamist H. E.i olemine OÜ Raidor Ehitus töötaja, oleks põhjendatud ka OÜ Raidor Ehitus arve kontori remondi eest AS-le Pristis. PMTK-le jääb mõistetamatuks AS Pristis väide, mille kohaselt ei ole kohus arvestanud AS Pristis ettevõtluseks viimase poolt 17.01.2006 väljastatud arvet nr 600729 E. L.. Kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et AS Pristis on väljastanud E. L. ainult ühe arve: 31.12.2005 nr
  4. Ringkonnakohtu seisukoht 25
(27)3-06-1658 Kaebaja selgitustest nähtub, et kontoriruumid paiknesid kaebajal kahel korrusel: teisel korrusel töötas T. L. ja kolmandal sekretär H. T., kelle ütluste kohaselt tulid õhtuti pärast tööpäeva lõppu 5-6 ehitustöötajat, kes tutvustasid end iga kord OÜ Raidor Ehitus töötajatena, ja ülejäänud kaebaja kontoritöötajad. H. T. ütluste usaldusväärsust ei oleks võimalik tagada ka talle täiendavate küsimuste esitamise kaudu. Olukorras, kus mitu kaebaja töötajat, kes töötasid
  1. korrusel, kinnitasid, et remonditöid tegi H. E. ning ka H. E. ise on kinnitanud tööde tegemist ning kirjeldanud tööde sisu, ei ole võimalik neid ütlusi kahtluse alla seades asuda seisukohale, et peale H. E.i tegi
  2. korrusel remonti suuremas mahus veel mitu ehitajat. H. E.i seletusest (III kd tl 42) nähtub, et elektritöid ja PVC-katte paigaldust tema ei teinud, kuid need tööd tehti. Seetõttu on usutav, et mõned ehitajad väikeses mahus
  3. korrusel veel remonti tegid. Teisel korrusel remondi tegemist kinnitavad A. T. (II kd tl 53-54: remonditi näidiste saali) ja T. L.. Need tööd ei saanud kohtu hinnangul olla mahukad. On ilmne, et kontoritöötajad, sh H. T., sattusid ka
  4. korruse ruumidesse, kus töötas T. L.. H. T.ise kinnitab oma ütlustes (IV kd tl 114), et töid tehti
  5. korrusel. Kirjalikult kaebajale antud selgituses (IV kd tl 83) märkis ta, et ei oska kirjeldada, milliseid töid tehti
  6. korruse kontoris ja laos. T. L.i kohtus antud ütlustest (IV kd tl 115-116) nähtub, et OÜ Raidor Ehitus tegi remonti
  7. korrusel ja laoruumides ning remonti tehti öösiti. Ütlustest nähtub, et
  8. korrusel alustati remonti varem kui
  9. korrusel, kuid ei nähtu, et remont teisel korrusel oleks lõppenud enne kui sellega alustati
  10. korrusel. T. L.i maksuhaldurile 16.01.2006 antud seletusest (II kd tl 120) nähtub, et remonditöid tegi H. E.. Et teisi töötajaid remonti tegemas ei olnud või oli nende poolt tehtud töö väga väike, kinnitab juba see asjaolu, et T. L. ei maininud maksuhaldurile antud seletuses, et OÜ Raidor Ehitus töötajad oleks olnud teised. Kohtus antud ütlustest nähtuvalt tegi remonti OÜ Raidor Ehituse poolt paar meest (IV kd tl 117). Ka J. Grutop kinnitas maksumenetluses antud seletuses (III kd tl 63), et OÜ Clanders Holding tegi kaebaja kontoris
  11. korrusel väga väikeses mahus remonditöid. M. K.(Raidor Ehitus OÜ esindaja) seletusest (III kd tl 51-52) nähtub, et alltöövõtja OÜ Clanders Holding tegi samu töid, mida väidab olevat teinud ka H. E.. Ka tema kinnitab, et töid tegi 2-3 inimest. Neid seletusi ei saa aga pidada usaldusväärseks. Raidor Ehitus OÜ alltöövõtja Ostvar OÜ, kes M. K.väidete kohaselt alltöövõtjana töid tegi, kinnitas, et tööd tehti hoopis Lemmiku 39 eramus. Tööde kirjeldus sarnaneb seejuures tööde kirjeldusele, mida väidetavalt kaebaja kontoris tehti, kuid mille tegemist teised tunnistajad ei kinnita. Ringkonnakohus on eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et Raidor Ehitus OÜ arve alusel ettevõtlusega seotud kulude kandmine on tõendatud osaliselt, OÜ OÜ Clanders Holding arve (III kd tl 45-46) ulatuses. Asjaolu, et maksumenetluses pole suudetud tuvastada tööde vahetut tegijat, pole seejuures oluline. Kaebaja maksustamisel ei oma tähtsust, kas OÜ Clanders Holding on oma raamatupidamises ja maksudeklaratsioonide esitamisel olnud hoolikas. Maksuhaldur asus kohtumenetluses (22.12.2006 vastus) seisukohale, et arve kajastab vaid väheses ulatuses AS Pristis ettevõtlusega seotud teenuseid (OÜ Clanders Holding arve). Siiski ei tulene sellest õigus sisendkäibemaksu maha arvata, sest puudused Raidor Ehitus OÜ arve sisus ja mahus on sedavõrd suured. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib juhul, kui kaebaja esitab OÜ Raidor Ehitus parandatud arve. Kolleegium märgib, et vastustaja on sellega ka ise õigeks võtnud, et tulumaksu määramine ettevõtlusega mitteseotud kulult oli OÜ Clanders Holding arve osas summas 43 070 kr ebaõige. Maksuotsus tuleb selles osas tühistada. Asjaolu, et Raidor Ehitus OÜ arve kajastas ka ettevõtlusega mitteseotud kulusid, ei tähenda, et selle arve alusel ettevõtlusega seotud kulude tasumine ei oleks nõuetekohaselt tõendatud. 26
(27)3-06-1658 Kolleegiumi arvates on käibemaksu määramine nimetatud OÜ Clanders Holding arves näidatud summa osas samuti ebaõige.

§ 22

lg 1 kohaselt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse § 28 lõike 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel. Asjaolu, et

§ 28

lg 1 punktides 4-6 nimetatud kirjelduse osas on arve ebaõige, kajastades töid suuremas ulatuses ja väärtuses, ei tähenda, et arve alusel ei saaks sisendkäibemaksu maha arvata selles osas, milles arve on õige. Seetõttu tuleb maksuotsus tühistada ka käibemaksu määramise osas OÜ Clanders Holding OÜ arves näidatud summa ulatuses toimunud käibelt. Kolleegium nõustub vastustajaga selles, mis puutub kaebaja väiteid seoses 17.01.2006 väljastatud arvega nr

  1. Toimikus sellist arvet ei sisaldu. Kokkuvõte
  2. Ringkonnakohus tühistab eeltoodud põhjustest lähtuvalt halduskohtu otsuse osaliselt. Kohtuotsus tuleb tühistada, kaebus rahuldada ja maksuotsus tühistada osades, millega: 1) määrati tulumaks ja käibemaks OÜ Bois MM arvete alusel tasutud summadelt; 2) Raidor Ehitus OÜ arve alusel tasutud summalt suuruses 43 070 kr. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega kaebus osaliselt rahuldati, ning selles osas jätta kaebus rahuldamata. Samuti tuleb tulenevalt sellest, et ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, muuta ka menetluskulude jaotust. Halduskohtus taotles menetluskulude väljamõistmist kaebaja ning halduskohus mõistis vastustajalt välja kaebaja menetluskulud vastavalt kohtukulude nimekirjale proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osale kogu maksuotsusest. Täpse summa väljaarvutamise jättis halduskohus ettekirjutusega maksuhalduri ülesandeks. Kolleegium leiab, et selles proportsioonis, kuigi ringkonnakohtu poolt muudetud osas, tuleb maksuhalduril arvutada ka menetluskulude suurus, mis kaebajale tuleb välja mõista.
  3. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses vastustajalt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist summas 5 000 kr riigilõivu eest ja 36 000 kr õigusabikulude eest, kokku 41 000 kr. Kulude kandmine on tõendatud. Kulud tuleb jätta osaliselt kaebaja kanda. Põhjendatud ei ole menetluskulude väljamõistmine 21.08.2007 arve nr 644-KK alusel (summa 9 750 kr), kuna selle arve alusel tasuti PMTK apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja selle redigeerimise eest. Nimetatud apellatsioonkaebuse kolleegium rahuldas. Ülejäänud osas märgib kolleegium, et menetluskulude väljamõistmine toimub ulatuses, milles menetluskulude kandmine on vajalik ja põhjendatud. Kaebaja kandis õigusabikulusid apellatsioonimenetluses summas 36 000 kr, kusjuures apellatsioonimenetluses uusi tõendeid ei esitatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning kaebuse rahuldatud osa suurust kogu vaidlustatud maksusummast, tuleb vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1000 kr. Lilianne Aasma Ruth Virkus Oliver Kask 27

(27)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.