Obsah (7)

§ 475§ 477§ 423§ 426§ 173§ 174§ 172

Tsiviilasi nr 2-08-57441 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2009. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-57441 Tsivi

) § 322 lõike 1 alusel määruse võlgnikule kättetoimetatuks. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole J.J. kohtu nõuet täitnud. Määruses hoiatas kohus võlgnikku, et tähtajaks kohtu määratud summa tasumata jätmisel jäetakse ekspert määramata ja loetakse, et käesoleva menetluse algatamise aluseks olnud vaidlustamist ei ole toimunud (Täitemenetluse seadustik (TMS) § 74 lõige 9), mistõttu kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Vastavalt

§ 475

lõikele 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

§ 477

lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud

1. (§ 408, 409) ja
2. peatükis (§ 423).

§ 423

lõige 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TMS § 74 lõike 9 kolmanda lause kohaselt hinna vaidlustanud isiku poolt kulude ette tasumata jätmisel loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Seega on täitemenetluse seadustikus toodud tagajärg samane

§ 426

lõikes 1 toodud hagi läbivaatamata jätmise tagajärjega (hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud). Eeltoodu tõttu on õige tõlgendada TMS § 74 lõike 9 kolmandas lauses toodud tagajärge tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt avalduse läbivaatamata jätmisena. Seega jätab kohus võlgniku poolt eksperdikulude tasumata jätmise tõttu Pärnu kohtutäitur Rocki Albert’i avalduse eksperdi määramiseks täiteasjas nr 176/2008/1809 läbi vaatamata. Tulenevalt TMS § 74 lõikest 9 tuleb õiguslikult asuda seisukohale, et võlgnik J.J. ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud kinnisasjade hindu, mistõttu langeb kohtu jaoks ära käesoleva kohtumenetluse alus ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt

§ 174

lõikest 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 172

lõike 1 teise lause kohaselt võib kohus mitme menetlusosalisega hagita menetluses jätta menetluskulud täielikult ühe menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Kuivõrd J.J. ei täitnud eksperdikulu ettemaksmise kohustust ja seetõttu loetakse seadusest tulenevalt, et hinna määramist ei ole vaidlustatud, tuleb asuda seisukohale, et vastav isik oma käitumisega, s.o seadusest tuleneva kohustuse ja kohtu nõude täitmata jätmisega, lõi olukorra, kus käesoleva kohtumenetluse alus langes ära, mistõttu jätab kohus menetluskulud J.J. kanda. Kohtunik 2