2-08-11357/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-11357 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember
4. a Kohtuasi S. K. hagi S.B. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: S.K. (sünd. xxx. a; elukoht: xxx) Kostja: S.B. (S.B.) (isikukood xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada.
6. Välja mõista S.B. (S.B.) S.K. kasuks poja D.B. (D.B.) (isikukood xxx, sünd. xxx. a) ülalpidamiseks elatis igakuuliselt ¼ (üks neljandik) S.B. töötasust kuni D.B. täisealisuseni, so kuni xxx. a. EDASIKAEBE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
7. D.B. (Eesti rahvastikuregistris ka D. B.) on sündinud Eestis Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx a. D.B. on Venemaa kodakondsus.
8. D.B. sünnitunnistusele kanti isa: S.B. (isikukood xxx) ja ema: V.B. (isikukood xxx).
9. Viru Maakohtu
10. veebruari
11. a kohtuotsusega võeti lapsevanematelt – V.B. ja S. B. ära vanema õigused laste D.B. ja J.B. suhtes. Kohtuotsuse kohaselt jäid lapsed vanemate eluviisi tõttu vanemliku hoolitsuseta.
12. aastal võttis V.B. õde S.K. alaealise lapse J. enda kasvatada ja viis ta elama välismaale – Sankt Peterburgi linna. D. paigutati lastekodusse. Lapse tädi on käinud D. lastekodus vaatamas ning soovib, et mõlemad lapsed elaksid tema juures Sankt Peterburis.
13. Viru Maakohtu
14. juuni
15. a maksekäsu kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-06-39935) nõuti S.B. lapse J.B. kasuks elatis igakuise elatusrahana 1 500 krooni alates 28.12.
16. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, elatis perioodi eest 28.12.2006 – 27.06.
17. a (kuus kuud) oli 9 000 krooni. Jevgeni sai 18-aastaseks xxx. a.
18. S.K. ja Sankt Peterburgi Poljustrovo munitsipaalringkonna munitsipaalhariduse kohaliku administratsiooni (eestkoste- ja hoolekandeorgan) vahel on 01.08.
19. a sõlmitud leping lapse kasvatamisele andmiseks kasuvanemale. Lepingu järgi anti kasulaps D.B. S. K. kasuperesse. Lepingu sõlmimise momendist sai kasuvanem S.K. kasulapse suhtes hooldaja (eestkostja) õigused.
20. S.K. taotleb hagis elatise väljamõistmist kostjalt seadusega sätestatud miinimummääras (Eesti Vabariigis kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4 alusel).
21. S.K. muutis 22.10.
22. a avalduses (tl 29) hagi alust, ning taotles elatise väljamõistmist murdosas kostja sissetulekust vastavalt Vene Föderatsiooni Perekonnakoodeksi §
23. Hageja oli nõus asja arutamisega kohtus hageja osavõtuta. KOHTUISTUNG
24. Kostja hagiga ei nõustunud ning selgitas, et ta ei ole D.B. bioloogiline isa. Laps sündis kostja ja S.B. abielu ajal ning kostja kanti sünniakti lapse isana. Kostja märkis, et ta ei ole kannet lapse sünniaktis vaidlustanud. KOHTU PÕHJENDUSED
25. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
26. Kohaldatav õigus. 2 Asja materjalidest nähtub, et laps D.B. on Venemaa kodanik ning elab Venemaal oma tädi kasuperes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.01.
27. a sõlmitud õigusabilepingu artikli 30.2 kohaselt, kui vanem ja laps elavad erinevate riikide territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Vene Föderatsiooni Perekonnakoodeksi § 163 kohaselt kohaldatakse lapsele elatise nõudes selle riigi seadusandlust, millise riigi territooriumil laps elab. Eeltoodust tuleneb, et kohus peab kohaldama antud asjas Vene Föderatsiooni seadust. Hageja taotleb elatist lapsele murdosana kostja sissetulekust. Vene Föderatsiooni Perekonnakoodeksi § 81 sätestab, et kohus mõistab elatise vanemalt igakuuliselt ühele lapsele – 1/4 , kahele lapsele 1/3, kolmele ja enamale lapsele 1/2 vanema palgast ja/või muust sissetulekust. Kuna kostja vabatahtlikult lapsele elatist ei maksa, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele lapse D.B. ülalpidamiseks ¼ osas kostja palgast.
28. Hageja nõudeõigus. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt elatist. Asja materjalidest nähtub, et kostja poega kasvatab hageja. S.K. ja Sankt Peterburgi Poljustrovo munitsipaalringkonna munitsipaalhariduse kohaliku administratsiooni (eestkoste- ja hoolekandeorgan) vahel on 01.08.
29. a sõlmitud leping lapse kasvatamisele andmiseks kasuvanemale. Lepingu järgi anti kasulaps D.B. S.K. kasuperesse. Lepingu sõlmimise momendist sai kasuvanem S. K. kasulapse suhtes hooldaja (eestkostja) õigused (tl 2-7). Vene Föderatsiooni Perekonnakoodeksi § 84 kohaselt mõistetakse elatis lastele, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, laste hooldajatele (eestkostjatele), kasuvanematele kooskõlas § 81-
30. Perekonnakoodeksi § 153 järgi on kasuvanemal kasulapse suhtes hooldaja (eestkostja) õigused ja kohustused.
31. Kostja vastuväide. Kostja vastuväide, et ta ei ole D.B. isa, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Laps on sündinud Eesti Vabariigis xxx. a lapse vanemate abielu ajal. Lapse põlvnemine on tuvastatud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtiva perekonnaseaduse §-ga 39 lg 1, mille kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus (samasugune säte on ka Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksis, § 48 lg 2). Kostja ei ole põlvnemist (vanema kannet) vaidlustanud (Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 44, Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi § 52). Kohtunik 3