KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-66321 Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2009, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi D. N. avaldus lastega suhtlemiskorra määramiseks. Kohtu
§ 49
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ja vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda (
§ 50
lg 1).
§ 52lg 1 alusel, lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi 2 lõike alusel, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Vanemate vahel ei ole vaidlust selle üle, et: - avaldaja võtab iga kuu esimesel ja viimasel reedel alates kella 19.00 lapsed E.N.´i juurest ja lapsed viibivad D. N.´iga kuni pühapäevani; - suvekoolivaheajal veedab D. N. lastega katkematult 1,5 kuud ning talvevaheajal katkematult 1 nädala; - üks kord kahe aasta jooksul jäävad lapsed talvevaheajal D. N.´iga uue aasta pidustuseks 31.detsembrist vastu 1.jaanuari. Sellisel moel jäävad lapsed ühel uuel aastal E. N.´iga, teisel D. N.´iga; - D. N. võib arvestades lapse soove võtta lapsed enda juurde peo- ja puhkepäeviti täiendaval kokkuleppel E. N.´iga, hoiatades sellest ette vähemalt kaks päeva. Vanematel on vaidlus selle üle, mis kell peaks avaldaja lapsed E. N.´i juurde pühapäeviti tagasi tooma ning ka avaldaja võiks suviti sõita lastega väljapoole Eestit. Avaldaja soovib lapsed pühapäeviti tagasi tuua kell 18.00, puudutatud isik soovib, et lapsed toodaks tagasi hiljemalt 16.
- Mõlemad vanemad põhjendavad oma poolt pakutud kellaaegu sellega, et neil oleks seetõttu rohkem aega lastega tegelemiseks. Kohus leiab, et lähtuda tuleb mitte vanemate soovidest, vaid eelkõige laste huvidest. Kuna enamuse ajast viibivad lapsed tööpäeviti koolis või lasteaias, on lastel viimasel puhkepäeval ilmselt vaja uueks nädalaks ette valmistuda (sh õppida, vannis käia, puhata jms), mistõttu kohus leiab laste huvidest lähtudes põhjendatud olevat määrata, et avaldaja tooks lapsed pühapäeviti ema juurde tagasi kell 17.
- Vanemad vaidlevad selle üle, kas avaldaja võib sõita lastega välismaale. E. N. on viidanud asjaolule, et pojal I. N. on probleeme tervisega ning ta talub halvasti pikki vahemaid. Samas puudutatud isik seda väidet kinnitavaid kirjalikke tõendeid esitanud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et avaldajal on õigus sõita lastega suvisel koolivaheajal välismaale, kuid tal lapsevanemana on kohustus jälgida laste, sh I. N.´e tervislikku seisundit. Puudutatud isikul on omakorda kohustus esitada avaldajale välismaale sõiduks vajalikud laste passid ja isiklikud asjad. Avaldaja on palunud kohustada puudutatud isikut juhul, kui ta sõidab lastega väljapoole Euroopa Liitu, saama selleks avaldajalt kirjaliku loa. Kohus leiab, et avaldaja on sellise nõude esitanud mitte lähtuvalt laste huvidest, vaid oma huvides. Juhul, kui mõnda väljaspool Euroopa Liitu asuvasse riiki lastega sisenemisel nõutakse vanemalt teise vanema kirjalikku nõusolekut, on see nõue vastava riigi seadusandlusega kehtestatud ning ei sõltu mingilgi moel Eesti kohtu otsustusest. 4
(5)Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja avaldaja ja puudutatud isiku seisukohad, leiab laste huvidest lähtudes põhjendatud olevat määrata avaldaja ja laste suhtlemise kord järgmiselt: • Iga kuu esimesel ja viimasel reedel alates kella 19.00 võtab D. N. lapsed E. N.´i juurest ja lapsed viibivad D. N.´iga kuni pühapäevani kella 17.00-ni. Kui üks lastest on haige, võib teine lastest vastavalt oma soovile kohtumise edasi lükata. Sel juhul ja juhul kui mõlemad lapsed on haiged, lükatakse kohtumine edasi järgmisele vabale nädalavahetusele. • suvekoolivaheajal veedab D. N. lastega katkematult 1,5 kuud. Avaldajal on õigus sõita lapsega suvisel koolivaheajal välismaale, kuid tal lapsevanemana on kohustus jälgida laste, sh I. N.´e tervislikku seisundit. Puudutatud isikul on omakorda kohustus esitada avaldajale välismaale sõiduks vajalikud laste passid ja isiklikud asjad. • Talvevaheajal veedab D.N. lastega katkematult 1 nädala. • Üks kord kahe aasta jooksul jäävad lapsed talvevaheajal D. N.´iga uue aasta pidustuseks 31.detsembrist vastu 1.jaanuari. Sellisel moel jäävad lapsed ühel uuel aastal E. N.´iga, teisel D. N.´iga. • D. N. võib arvestades lapse soove võtta lapsed enda juurde peo- ja puhkepäeviti täiendaval kokkuleppel E. N.´iga, hoiatades sellest ette vähemalt kaks päeva. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lastega suhelda ka muul ajal. Eeltoodud alustel määrab kohus kindlaks lastega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad suhtlemiskorra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus märgib J. N.´le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Samas peavad vanemad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus ega või teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega (
§ 50lg 4). Menetluskulud Vastavalt Ts
MS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna vaidlus lahendati eelkõige laste huvidest lähtudes, leiab kohus põhjendatud olevat jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558 lg 1 ning 661 lg 2. Helgi Vinni Kohtunik 5
(5)