2-08-79440 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-79440 Tsiviilasi T R (R ) avaldus täitemenetluse nr 052/2008/9217 peatamiseks Menetlustoiming avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja T R (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja esindaja M Venesaar (Alter Õigusbüroo OÜ; xxx) Puudutatud isik sissenõudja V P (isikukood xxx, elukoht xxx)
- jaanuar
- a. Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel osalenud isikud Avaldaja T R Avaldaja esindaja M Venesaar sissenõudja V P RESOLUTSIOON Jätta T R avaldus täiteasjas nr 052/2008/9217 täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud T R kanda. Edasikaebamise kord Avaldaja võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
- 26.11.
- a saabus Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja T R avaldus täitemenetluse nr 052/2008/9217 peatamiseks. Avalduse kohaselt on Harjumaa kohtutäitur U Tärno menetluses täiteasi nr 052/2008/9217, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu 01.07.
- a otsus nr 2-08-15442, millega mõisteti T R V P kasuks välja lapse A-AR ülalpidamiseks elatusraha summas 4 270 krooni alates hagi esitamisest 23.04.
- a kuni lapse täisealiseks saamiseni. T R on oma isaduse sissenõudja V P lapse A-AR osas (tsiviilasi nr 2-08-70543) Harju Maakohtus vaidlustanud, samuti on T R vaidlustanud Harju Maakohtu 01.07.
- a tsiviilasjas nr 2-08-15442 sissenõudja lapse A-AR kasuks väljamõistetud elatusraha suuruse. Täiteasjas nr 052/2008/9217 on kohtutäitur alustanud elatusraha sissenõudmist, edastades T R 1
(3)2-08-79440 vastava täitmisteate, kuid avaldaja hinnangul on täitemenetluse läbiviimine tema osas ebaõiglane ning halvendab oluliselt tema majanduslikku olukorda. Juhul kui tsiviilasja nr 2-0870543 menetluse käigus ilmneb, et avaldaja ei ole sissenõudja lapse A-AR isa või kui kohus teeb otsuse, millega vähendab varem väljamõistetud elatusraha suurust, ei saa avaldaja enam sissenõudjalt elatusraha tagasi nõuda, kuna perekonnaseadus sätestab elatise tasaarvestuse ja tagasinõude lubamatuse. Avaldaja leiab, et väljamõistetud elatist nimetatud suuruses ei ole võimalik igakuiselt tasuda. Avaldaja peab ülal ka teist last, kelle osas täidab avaldaja samuti ülalpidamise ja hoolsuskohustust. Tasudes sissenõudja kasuks Harju Maakohtu poolt A-AR ülalpidamiseks elatusraha summas 4 270 krooni, jääb avaldaja teine laps K R oluliselt halvemasse olukorda. Avaldaja igakuised kulutused moodustavad kokku 12 450 krooni (ei sisalda elatist A-AR ülalpidamiseks) ning avaldaja igakuine sissetulek on kokku 12 500 krooni. Arvestades hetke majanduslikku olukorda ei näe avaldaja võimalust suurendada veelgi oma igakuist palka, mistõttu on sissenõudja lapse A-AR ülalpidamiseks elatusraha tasumine summas 4 270 krooni praktiliselt võimatu. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtul peatada Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-08-70543 jõustumiseni Harju tööpiirkonna kohtutäitur U Tärno tegevus täiteasjas nr 052/2008/
- 29.12.
- a esitas puudutatud isik V P kohtule oma vastuse avaldusele. Nimetatud vastuses leiab puudutatud isik, et kohtule esitatud avaldusest ja selle lisadest ei ole näha, et avaldaja igakuiselt maksab oma teisele lapsele K R elatisraha, see fakt ei ole kinnitatud, ka ei ole kinnitatud, mis summas ta seda raha maksab. Lapse sünnitunnistus ei tõenda, et avaldaja täidab hoolsus ja ülalpidamiskohustusi. Avaldaja ei ole lisanud kinnitamiseks oma avalduses märgitud kulusid tõendavaid dokumente ning seega ei saa öelda, et need kulud on põhjendatud. Avaldaja poolt esitatud septembrikuu arvelduskonto väljavõte näitab ainult ühe kuu saadud palka, mis ei tähenda aga, et viimase kolme kuu jooksul ei ole avaldaja palk muutunud. Eeltoodust tulenevalt palus puudutatud isik jätta avaldus rahuldamata.
- 22.01.
- a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja kohtule esitatud avalduse juurde. 18.04.
- a sündis laps, tekkis kahtlus, et kas avaldaja ikka on lapse isa. Vanema kande tegid avaldaja ja puudutatud isik ühise avalduse alusel. Augustis
- a. läksid nad lahku. Puudutatud isik keeldus DNA-testi tegemisest, kuigi avaldaja oli nõus kulud kandma ja see tekitas avaldajas kahtlust. Elatise hagis tehti tagaseljaotsus ja avaldajal ei olnud võimalust sõna sekka öelda. Tagaseljaotsuse sai kätte töökohast, töökohta tuli ka hagimaterjal, sekretär võttis selle vastu ajal, mil avaldaja oli puhkusel. Avaldaja elukohta dokumente ei saadetud. Avaldaja leiab, et praeguse seisuga tuleks asi peatada. Kui avaldaja on kindlalt lapse isa, siis on nõus ka elatist maksma. Avalduse põhjenduseks on see, et lapse ema ei ole nõus vabatahtlikult ekspertiisi tegema, kuid elatisena juba makstud summat juhul, kui avaldaja ei ole lapse isa, ta tagasi ei saa. Täitemenetluse peatamine antud olukorras oleks avaldaja suhtes õiglane, ekspertiisi tegemine võtab aega.
- Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et on nõus DNA testi tegema vaid läbi kohtu, avaldajat ta ei usalda. Puudutatud isik ei ole nõus peatama täitemenetlust, avaldaja ei ole elatist üldse tasunud. Puudutatud isik on 100% kindel, et avaldaja on tema lapse isa. Avaldaja ja puudutatud isiku kooselu ajal oli avaldaja töötu, elasid puudutatud isiku palgal. Puudutatud isiku emapalk sai läbi ja ta pidi tööle minema. Olukord on raske, laps on hetkel xxx puudutatud isiku ema juures. Kohtumääruse põhjendused
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-le 2 vaatab kohus T R avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2
(3)2-08-79440 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja hinnangul on täitemenetluse läbiviimine tema suhtes ebaõiglane eelkõige seetõttu, et täitedokumendiks on Harju Maakohtu 01.07.
- a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-15442, millega on temalt välja mõistetud elatusraha A-AR ülalpidamiseks, kuid avaldaja on lapse sünniaktis tehtud isa kohta tehtud vanema kande vaidlustanud. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei muuda vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse jätkamist avaldaja suhtes ebaõiglaseks. TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamisel tuleb arvestada ka sissenõudja huve. Käesoleval juhul on sissenõudjaks lapsega kooselav vanem, kes vastutab muuhulgas lapse isikuhoolduse sh ülalpidamise eest. Seega on antud juhul esindatud sissenõudja kaudu lapse huvi saada ülalpidamist, millega kohtul tuleb arvestada. Kohtu arvates on sissenõudjal õigustatud huvi saada tema isikuhoolduse all oleva lapse ülalpidamiseks elatusraha isiku käest, kes on ise avaldanud, et ta on lapse isa vaatamata sellele, et hiljem on kohustatud isik tema avalduse alusel tehtud vanema kande vaidlustanud ka sundtäitmise kaudu. Nimetatud huvi teostumist ei muuda ebaõiglaseks ka asjaolu, et kohustatud isikul puudub seadusest tulenevalt makstud elatise tagasinõudeõigus, sest prevaleerivaks on lapse huvi saada tema vanemana sünniakti kantud isikult ülalpidamist nii kaua, kuni kanne või täitedokument kehtib. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanema kande vaidlustamise ja elatusraha vähendamise hagi esitamine ei muuda vaidlusaluses asjas täitedokumendi kehtivust kuni jõustunud kohtuotsuseni. Seega täitemenetluse peatamine iseenesest ei lõpeta elatusraha maksmise kohustust.
- Avaldaja hinnangul tuleb täitemenetlus peatada ka seetõttu, et tema majanduslik olukord halveneb vaidlusaluse täitemenetluse läbiviimise tõttu samal ajal, kui ta täidab ka teise lapse ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et ka nimetatud asjaolud ei anna alust täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 järgi, vaid võivad olla elatise vähendamise nõude aluseks, mida kohus hindab tsiviilasja nr 2-08-70543 raames. Kohus jääb selle juurde, et kuna täitemenetluse peatamine elatusraha maksmise kohustust iseenesest ei lõpeta, siis võib suurenev võlgnevus avaldaja majanduslikku olukorda kokkuvõttes veelgi halvendada, mistõttu ei oleks täitemenetluse peatamine abinõuna ka otstarbekas.
- Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 3
(3)