Obsah (10)

§ 402§ 101§ 416§ 108§ 397§ 82§ 113§ 415§ 421§ 76

Tsiviilasi nr 2-08-3934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2009. a Tartu, tagaseljaotsus

) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (

§ 402

). 2 Vastavalt

§-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 416

lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

§ 108

lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt

§ 397

lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 82

lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 113

lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 113

lõike 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Vastavalt

§ 415

lõikele 1 tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

§ 421sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Ts

MS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga (tl 12-13), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 14-16), BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 17-19), kokkuleppega nr 1 (tl 23-24), kokkuleppe nr 1 maksegraafikuga (tl 25-27), BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 28-30), 07.11.

1. a ja 07.12.
2. a meeldetuletuskirjadega (tl 31-32), 28.12.
3. a lepingu ülesütlemise hoiatusega (tl 33), 23.01.
4. a lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 34) ning BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga (tl 35). Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.
5. a kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna

§ 415

lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 14 294,81 krooni väljamõistmiseks. Samuti 3 kuulub ümberarvestamisele viivis perioodi eest 23.01.

1. a kuni 27.01.
2. a, sest hageja on arvutanud viivist rahaliste kohustuste, mille hulgas on ka leppetrahv ja võla sissenõudmisega seotud kulu (mida hagis ei nõuta), tasumisega viivitamiselt. Õiguslikult on põhjendatud arvutada viivist summalt 71 774,03 krooni (86 968,84 – 14 294,81 – 900) ja peale kostja poolt 950 krooni tasumist summalt 70 824,03 krooni. Hageja viivise nõue kokku on 18 215,84 krooni ((6,69 + (71 774,03 x 25,18 % /365 x 275) + (70 824,03 x 25,18 % /365 x 94)). Täiendavalt lisab kohus, et alates 01.01.
3. a on TsMS § 461 lõige 4 kehtetu, mistõttu ei kuulu rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25,18 % viivist tagastamata intressi summalt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 76

lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 6, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 421 ning TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi A.T. vastu 97 098,58 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 4