Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE 07.06.2007.a esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi M.L. vastu 29.04.1998.a sõlmitud liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud teleteenuse võlgnevuse nõudes, kogusummas 10 994,94 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 10 994,94 krooni, riigilõivu 350 krooni, õigusabikulud 2202,59 krooni, esindaja sõidukulud summas 300 krooni ja menetlusdokumendi edastamisel ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded eest tasutud riigilõiv summas 100 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 järgi teeb kohus kohtuistungile kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Vastavalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 14.10.2008.a on kohus avaldanud kohtukutse Ametlikes Teadaannetes 19.11.2008.a toimuvale eelistungile ja hoiatanud kostjat, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kostja on kohustatud õigeaegselt teatama kohtusse mitteilmumise seaduslikust takistusest. Teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes loetakse kohtukuse kostjale kätteantuks. 19.novembril 2008.a toimus eelistung, millele kostja ei ilmunud. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a, enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust s.o tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena Lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Liitumislepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕSRakS §-st 11, TsK §§-st 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1, 2 ja 231 lg 1 ning
, 3, lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1, 5, 33. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente muul viisil kätte toimetada ja seega tuleb
lg 1 p 1, lg 3, 4 p 1 ja 3 alusel toimetada käesolev otsus kostjale kätte avalikult. Väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb avaldada kohtuotsuse väljavõte, kus märkida asja arutav kohus, pooled ja menetluse ese ning lahendi resolutsioon. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud tasutud riigilõiv 350 krooni, õigusabikulud 2205,59 krooni ja 100 krooni AT tasu kostja. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.