) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbivaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
lg 1 määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama sätte lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud kokkuleppeid kohtualluvuse kohta. Tsiviilasi nr 2-04-632 Antud asjas on esitatud nõuded tulenevalt ülalpidamisasjast ning vanemate ja laste õigussuhetest.
lg-st 1 tulenevalt füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Ülalpidamisasjade puhul on
-s ette nähtud erandlik kohtualluvus –
. Ülalpidamisasjaks on tsiviilasi, mille hagi esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes või seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks –
lg 4 p 1 ja 4.
lg-te 2 ja 4 kohaselt võib Eesti kohus lahendada ülalpidamisasja kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.
lg-te 3 ja 4 järgi esitatakse Eesti kohtus lahendatavas ülalpidamisasjas hagi lapse elukoha järgi. Seega võiks
eelnimetatud sätete kohaselt ülalpidamisasja lahendada ühe poole elukohast lähtudes Eesti kohtus ja hagi esitada lapse elukoha järgi. Ülaltoodust lähtudes on hageja hagiavalduse menetlemine Eesti kohtus võimalik aga juhul, kui välislepingust ei tulene teisiti (
Seega tuleb kontrollida, kas on sõlmitud välislepingut ja kas see välisleping reguleerib võrreldes ülaltoodud
-i regulatsiooniga teistsuguselt võimalust ülalpidamisasjade ning vanemate ja laste õigussuhetest tulenevate asjade menetlemiseks Eesti kohtus. Välislepinguks on antud juhul Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (sõlmitud 26.01.1993, ratifitseeritud 12.05.1993, jõustus 19.03.1995, avaldatud RT II 1993, 16, 27, edaspidi tekstis Õigusabileping). Nimetatud Õigusabilepingu artikli 1 punkt 2 sätestab üldsättena, et ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Õigusabilepingu II osa sisaldab erisätteid õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja perekonnaasjades ning artikli 21 punkt 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnasju kui kostjal on tema territooriumil elukoht ning sama artikli punkt 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Eelnimetatud Õigusabileping ei sisalda eraldi definitsiooni ega loetelu mõiste „perekonnaasjad“ kohta, kuid lepingu II osa regulatsioon puudutab ka abielu lahutamisega, abikaasade isiklikke ja varalisi suhteid ning vanemate ja laste õigussuhted, mis ilmselgelt kuuluvad perekonnaasjade hulka. Ülalnimetatud artikli 21 punktis 2 osundatud poolte kirjalikku nõusolekut antud asjas kohtule esitatud ei ole. Seega kuuluks perekonnasjades pädevus üldreeglina Õigusabilepingu artikkel 21 punkti 1 kohaselt selle Õigusabilepingu poole kohtule, kelle territooriumil on kostjal elukoht ning seda juhul kui samas Õigusabilepingus ei ole ette nähtud erinevat regulatsiooni artikkel 21 punktis 1 toodud reeglist. 2
Vastavalt
lg 2 kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna tsiviilasi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, siis kohus jätab hagi läbivaatamata ja tagastab selle hagejale. Kohus selgitab
lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes
§-dest 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.