Obsah (9)

§ 174§ 415§ 416§ 142§ 407§ 367§ 139§ 162§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2008. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasi AS-i

§ 174lg 1, 2, 3).

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.03.

1. a laenulepingu nr 2008098407, mille alusel andis hageja kostjale laenu 15 000.- krooni. Kostja kohustus tagatama laenu osamaksetena laenu tagastamise lõpptähtajaga 20.04.
2. a ja maksma hageja intressi laenu kasutamise eest 4,5% kuus. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 25.09.
3. a saadetud teatega. Kostja ei ole käesoleva ajani laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja tagastamata laenu 14 584.- krooni, intressi 2 822.- krooni, viivise 722.- krooni, leppetrahvi 7 292.- krooni, kokku 25 420.- krooni ja menetluskulu 1 750.- krooni. 15.12.
4. a esitas hageja kohtule avalduse hagiavalduse täpsustamiseks, millega vähendas viivise nõuet 481.- kroonini. 16.12.
5. a esitas hageja kohtule eelmisel päeval esitatud avalduse täpsustuse, milles selgitas, et viivisenõude vähendamise tõttu on ka nõue kokku vähenenud 25 179.- kroonini. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

Kohus toimetas hagimaterjalid ning tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte 12.11.

1. a ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja 15.12.
2. a ja 16.12.
3. a esitatud avaldused ei ole kostjale kätte toimetatud, ei takista hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Nimetatud avalduses taotletu on kergendanud kostja olukorda, sest hageja vähendas viivise nõuet. Arvestades hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 25 179.- krooni. Hageja on esitanud

§ 367alusel viivise nõude määras 4,5% kuus.

Kohus leiab, et viivise nõude arvestamise selguse tagamiseks tuleb viivise määr konverteerida aasta baasil arvestatud viiviseks. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise 54% (12*4,5%) aastas tasumata põhivõlalt alates 18.10.2008. a kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 1 750.- krooni.

§ 139

lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§-le 124 lg 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

133 lg 2 alusel ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja nõuab kostjalt kokku 25 179.- krooni väljamõistmist, millest põhinõue 2 moodustab 14 584.- krooni ja leppetrahv 7 292.- krooni. Seega on hagihinnaks 21 876.krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagihinnale 21 876.- krooni vastav riigilõiv riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi on 1 500.- krooni ja hagejal on õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist.

§ 162

lg 1, 2, § 174 lg 1,3 ja § 1741 lg 3 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 500.- krooni.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik 3