) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Seadus ei näe ette intressi vähendamise võimalust kohtu poolt. Intress on kokkulepitud tasu teisele isikule kuuluva raha kasutamise eest. Hageja on omandanud kostjale müüdava asja, makstes selle eest. Seega kasutab kostja, tasudes kauba eest osamaksetena, hagejale kuuluvat raha. Intress on selline lepingutingimus, mis tuleb täita võetud kohustusena maksta tasu. Kostjalt tuleb välja mõista intress arvutatuna lepingu lõppemiseni summas 898.68 krooni.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel võib kohus ebamõistlikult suurt viivist vähendada lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud andmeid oma majandusliku olukorra kohta. Ainuüksi nelja kooliskäiva lapse olemasolu ei näita isiku majanduslikku olukorda. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,5 % viivitatud summalt päevas. Kostja ei ole järelmakseid tasunud alates märtsist 2006, maksekäsu avaldus on kohtusse esitatud 03.03.2008. Kokkulepitud viivisemäära järgi tehtud arvestuse kohaselt on kostja viivis 16 923.85 krooni. Nõudes kostjalt 6505.72 krooni suuruse viivise väljamõistmist, on hageja juba vähendanud arvestuslikku viivist 2,5 korda. Kohus on seisukohal, et arvestades maksmisega viivitatud kahte aastat on 6505.72 krooni suurune viivis mõistlikus suuruses ja põhjendatud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.