← Eesti

2-08-73509/4

Obsah (8)§ 415§ 317§ 142§ 187§ 444§ 468§ 162§ 1741

Tsiviilasi nr 2-08-73509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2009. a Tartu, tagaseljaotsus

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

  1. novembril
  2. a esitas Tartu linn Tartu Maakohtusse hagi U.N. vastu eluruumi üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 65 782,75 krooni ja viivise summas 13 869,65 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt asus kostja sotsiaaleluruumi aadressil X 7-1 Tartus elama
  3. mail
  4. a sõlmitud üürilepingu alusel. Viimati kasutas kostja nimetatud eluruumi
  5. mail
  6. a sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1830 alusel. Leping lõpetati
  7. aprillil
  8. a. Kostja vabastas eluruumi
  9. juulil
  10. a. Vaatamata eluruumi ning hooldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele, ei tasunud kostja üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt üürilepingus kokkulepitud tingimustele. Sellest tulenevalt tekkis kostjal võlgnevus.
  11. oktoobril
  12. a sõlmisid pooled võlatunnistus-kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja likvideerima hageja ees võlakohustuse hiljemalt
  13. detsembriks
  14. a, tasudes 502,60 krooni igakuiste maksetena iga kuu 30.-ndaks kuupäevaks. Lisaks igakuisele maksele tuli kostjal tasuda täies mahus igakuiselt esitatavad üüri- ja kõrvalkulude arved. Kostja kokkulepet ei täitnud. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata perioodi
  15. jaanuarist
  16. a kuni
  17. juuli
  18. a üüri ja kõrvalkulude eest 65 782,75 krooni, millele on lisandunud viivis summas 13 869,65 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 79 652,40 krooni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 79 652,40 krooni, millest üüri ning kõrvalkulude võlgnevus on 65 782,75 krooni ja viivis 13 869,65 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud nimekirja alusel. Muud menetluskulud jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja on hagiavalduse punktis 5 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks (tl 5). Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et U.N. sai menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu teate) isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte
  1. detsembril
  2. a (tl 32), jättes samas määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selles eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 292 lõikele 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 esimene lause sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemiku järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS § 30 lõike 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub 2 raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud
  3. mai
  4. a üürilepinguga (tl 7-9), sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1454 ja selle lisaga nr 2 (tl 9-12), sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1830 ja selle lisaga nr 2 (tl 13-16), väljavõttega hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 18) ning võlatunnistus-kokkuleppega (tl 19-20). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 292 lg 1 ja § 294 rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu linna hagi U.N. vastu 79 652,40 krooni (võlgnevuse 65 782,75 krooni ja viivise 13 869,65 krooni) nõudes. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) kuni

  1. detsembrini
  2. a kehtinud redaktsiooni § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3 750 krooni ja hageja esindaja kulud 5 000 krooni, kokku 8 750 krooni. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.