← Eesti

2-07-54032/14

Obsah (6)§ 142§ 143§ 144§ 146§ 147§ 116

Tsiviilasi nr 2-07-54032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks8. jaanuar 2009 Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsivi

§ 142

lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143

). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (

§ 144). Kostja taotleb nõudele aegumise kohaldamist.

Kohus leiab, et kostja taotlusel tuleb hageja nõudele kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 kohaselt kolm aastat.

§ 147

lg 3 tulenevalt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuni 01.07.2002 kehtinud

§ 116

sätestas aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 26.12.2007, millest tulenevalt on möödunud

§ 146

lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas (alates 1. juulist 2002). Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Hageja on tuginenud väitele, et kostja ei ole vabatahtlikult rahalist kohustust täitnud ning 2 viidanud, et ta saatis lisaks arvetele kostjale ka ühe võlanõude. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole piisavad kohaldada

§ 146lg 4.

Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et

§ 147

lg 3 sätestab rahalise kohustuse täitmisele aegumistähtaja algusele teistsuguse regulatsiooni, kui üldreegel, mille kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb

§-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.