Obsah (5)

§ 142§ 143§ 144§ 146§ 147

Tsiviilasi nr 2-06-44479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks8. jaanuar 2009 Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsivi

§ 142

lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143

). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (

§ 144). Kostja taotleb nõudele aegumise kohaldamist.

Kohus leiab, et kostja taotlusel tuleb hageja nõudele kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 kohaselt kolm aastat.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi mobiiltelefoniteenuste lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Esitatud hagis nõuab hageja tasumist 02.12.2002, 27.09.2002, 27.08.2002 ja 27.07.2002 esitatud arvete alusel. Seega algas lepingus kokku lepitud mobiiltelefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

§ 147lg 3 teise lause alusel 1.

jaanuaril 2003 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes

§ 146lg-t 1 arvestades 31.

detsembril 2005 kell 24.00. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 29.12.2006, millest tulenevalt on möödunud

§ 146lõikes 1 sätestatud 2 kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas.

Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Hageja on tuginenud väitele, et kostja ei ole vabatahtlikult rahalist kohustust täitnud ning viidanud, et ta saatis lisaks arvetele kostjale ka ühe võlanõude. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole piisavad kohaldada

§ 146lg 4.

Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et

§ 147

lg 3 sätestab rahalise kohustuse täitmisele aegumistähtaja algusele teistsuguse regulatsiooni, kui üldreegel, mille kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb

§-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1; 147 lg 3 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 3