lg 2 enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära kuulama ka valla- või linnavalitsuse ja muude isikuga koos elanud pereliikmete arvamuse ning kinnise asutuse, kus isik viibib, juhi või tema määratud ametiisiku. Valkla Hooldekodu arsti Kairi Mägi arvamusel ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid O J paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse ja O J vajab ka edaspidi hooldamise jätkamist, ravi ja järelevalvet. Kohus on 09.01.2009.a kohtuistungil ära kuulanud avaldaja Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esindaja ja asjast puudutatud isiku. Kohus määras O J suhtes 05.11.2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis on läbi viidud 21.01.2009.a. ekspert Anu Arold poolt (ekspertiisiakt nr 13-09). Eksperdiarvamuse kohaselt põeb O J käesoleval ajal vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul ning tal esineb muu psüühikahäire erinevatest psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvuse kujul. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt on O J ohtlik iseendale ja teistele ning ta vajab ööpäevaringset järelevalvet. O J vajab käesolevalt jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud hoolekandeasutuses. Kui O Jeestkostja on võimeline tagama tema hoolduse, ravi ja järelevalve muul viisil, ei ole vajalik O J paigutamine hoolekandeasutusse. O J vaimne seisund ei võimalda tal oma tahet avaldada ning tema ärakuulamine kohtuistungil ei ole tema seisundist tulenevalt võimalik. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja oma seisukoha juurde ja palus pikendada O J hoolekandeasutuses viibimise tähtaega üheks aastaks. O J esindaja arvab, et on vaja pikendada tähtaega, toetab Narva linna avaldust. Kohus leiab, et Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus O J hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et O J vajab pidevat ööpäevaringset järelvalvet st. jätkuvat viibimist tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutuses. Arvestades seda, et O J on kohtule esitatud andmete kohaselt viibinud ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusel alates 11.01.2008.a ning pole ära langenud asjaolud, mis tingisid O J paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse, siis on tema kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ilma tema nõusolekuta vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 täidetud, sealhulgas pole tuvastatud, et muude abinõude kasutamine oleks võimalik, seega leiab kohus, et esinevad kõik alused O J kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks. Vastavalt SHS § 19 lg 3 loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta kaupa.
lg 1 kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale ja avaldajale ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikutele ja valla- või linnavalitsusele.
lg 3 kohus võib tunnistada määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale või tema esindajale või avaldajale, üleandmisega kolmandale isikule täitmiseks või avalikult teatavakstegemisega. Kohus peab vajalikuks lugeda käesolev määrus
541 lg 3 jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega O J ning O J esindajale määratud korras Narva Linnavalitsusele. Määrusest tuleb teavitada TsMS § 541 lg 1 kohaselt ka kinnist asutust, kus isik viibib ja avaldajat. Natalja Losevtsova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.