KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 19.jaanuaril 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-12664 Tsiviilasi R T-J hagi V J vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 36.000.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: R T-J (i.k. xxx, elukoht xxx), Hageja nõustaja V Dementjeva Kostja: V J (i.k xxx, elukoht xxx) 18 detsembril 2008.a. esindajad Asja arutamine kohtuistungil RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista V J elatusraha tema poja AJ, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks R T-J kasuks summas 3340.- (kolm tuhat kolmsada nelikümmend) krooni kuus alates 07.04.2007.a., s.o. üks aasta enne elatisehagi kohtusse esitamist, kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta R T-J kohtuvälisest menetluskulust – tema nõustaja kulust - 66,80 % V J kanda ja 33,2 % R T-J enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielust sündis xxx.a. poeg AJ. Poolte abielu lahutati 2003.aastal. Poolte abielust sündinud laps elab koos hagejaga.
- Hagejal sündis uuest kooselust xxx.a. poeg M M .
- Kostja lapsendas oma elukaaslase AR tütre ja on nüüd P J isa.
- Kostja andis oma poja AJ ülalpidamiseks hagejale viimati raha 2006.aastal. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- Hageja palus kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 4000.- krooni kuus alates elatisehagi kohtule esitamisest. Eelmenetluse käigus suurendas hageja hagetavat elatist 5000.- kroonini kuus, ja palus kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 2007.a. märtsikuust, sest kostja on jätnud juba alates 2006.a. oktoobrikuust oma kohustused last ülal pidada täitmata.
- Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus suvel 16.300.- krooni ja talvel 17.859.- krooni, millest lapse toiduraha moodustab 4000.- krooni, reisimisele kulub 3000.- krooni, eluasemekuludele 900-1000.- krooni, riietele–jalanõudele 4300 – 6500.- krooni, transpordile 100.- krooni, koolitarvetele 200.- krooni taskurahale 200.- krooni. Meelelahutusele 200.- krooni. Lisaks eeltoodule käib poeg jalgpallitreeningul, mis maksab 300.- krooni kuus, selleks on vaja osta talle spordirõivaid ja lapsel käia laagrites, mis jagatuna 12 kuuga moodustab summa 800.- krooni kuus, talvekuudel õpib poeg ka eesti ja inglise keelt ning selle eest tuleb tasuda kuus kokku 1060.- krooni
- Hageja töötas hagiavalduse kohtusse esitamise ajal OÜ-s D projektijuhina, kohtuistungi toimumise ajaks oli hageja töötuna arvele võetud Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnas ning talle oli määratud töötutoetus 270 päevaks.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, A –B OÜ-st tõendi, et AJ õpib eesti keelt nimetatud äriühingu poolt korraldatavatel kursustel kus kuutasu suuruseks on 580.- krooni, tõendi MTÜ-st SK L selle kohta, et AJ tegeleb nimetatud klubis jalgpalliga ning treeningute hind on 300.- krooni, millele lisanduvad sõidurahad võistlustele sõiduks, G M i, hageja ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud laenulepingu, oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2008 – 24.04.2008.a. kohta, oma tuludeklaratsiooni 2007.a. kohta ja tõendi portaalist X-tee selle kohta, et hagejale makstakse peretoetusi kokku 1200.- krooni kuus. Hageja taotles lisaks dokumentaalsetele tõenditele kohtuistungil üle kuulata tunnistaja M T ja kohtu abi välja nõuda tõendid kostja varandusliku olukorra kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistas tema vastu esitatud hagi osaliselt ja oli nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 500.- krooni kuus.
- Kostja võttis omaks, et ta ei ole andnud lapsele elatist alates 2006.aastast ning põhjendas seda sellega, et alates sellest ajast muutus tema majanduslik olukord niivõrd halvaks, et tal ei olnud enam võimalik lapse ülalpidamiseks raha anda. Lk
(6)2
- Kostja väidetel on ta käesoleval ajal töötu, kuid töölepinguga töötanud ei ole ta juba vähemalt 10 aastat. Kostja väidetel on tal ka halb tervis. Kostjat peab väidetavalt üleval tema abikaasa, kostja tegeleb aga töö otsimisega. Vahepealsetel perioodidel on kostja teeninud raha ka väiksemate ehitustöödega.
- Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutused lapsele on üle paisutatud ja tõendamata.
- Elatise väljamõistmisel palub kostja arvestada ka sellega, et tema ülalpidamisel on ka tema elukaaslase tütar P J, kes on sündinud xxx.a. ja kelle kostja oli kohtuistungi toimumise ajaks lapsendanud.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja tõendi Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnast selle kohta, et ta on töötuna arvele võetud ning talle on määratud töötutoetus 270 päevaks, tõendid SA-st Põhja-Eesti Regionaalhaigla kostja suhtes tehtud uuringutest ja analüüsidest, P J (enne lapsendamist R ) sünnitunnistuse, KÜ arved J J . Kostja taotles lisaks dokumentaalsetele tõenditele kohtuistungil üle kuulata ka tunnistaja A R . Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, uurinud kohtule poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kohtu poolt väljanõutud dokumentaalseid tõendeid poolte varandusliku olukorra kohta, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
- Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, sest kohtuotsuse p-s 14 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapseülalpidamiseks kuus suvekuudel 16.300.- krooni ja talvekuudel 17.859.- krooni. Kostja on seisukohal et hageja poolt lapse ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud ja ei vasta lapse tegelikele vajadustele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on hagiavalduses näidanud lapse ülalpidamiskulud suurematena kui need tegelikult on või põhjendatud oleks. Arvestades asjaoluga, et poolte laps on 11-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad AJ ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõenditega tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi summasid: - söögiraha – 2500.- krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Tallinna linnas, samuti seda, et teismeline laps vajab igapäevaselt täisväärtuslikku toitu ning ka puuvilju ja maiustusi, kuid ka seda, et ta kasvab 4-liikmelises perekonnas, kus toitu ostetakse ja valmistatakse ilmselt kogu perele korraga, on 2500.- krooni piisav summa, millega on võimalik laps kõige eeltooduga vajalikus ulatuses kindlustada. Asjaolu, et laps vajab Lk
(6)3 elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; - eluasemekulu 500.- krooni. Kohus on seisukohal, et lapse eluasemekulude hulka saab arvestada üksnes kulutusi kommunaalteenustele, s.o. vee, elektri, kütte vmt ostmiseks tehtavaid kulutusi, mis sõltuvad eluruumis elavate isikute arvust. Asjaolu, et G M ja R T-J on soetanud elamu kus nad elavad pangalaenuga, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, sest eluasemelaenu ei saa lapsele väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt ei ole AS Sampo Pank ja G M i ja R T-J vahel sõlmitud laenuleping asjakohane tõend käesolevas vaidluses ning kohus jätab selle otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata; - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 700.- krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades asjaoludega, et 11aastane laps kasvab kiiresti, et last tuleb riietuda vastavalt aastaajale ja kliimale ja et riiete ja jalanõude hinnad on olnud viimastel aastatel pidevas kasvutendentsis. Kohus arvestab nimetatud summa kindlaksmääramisel aga ka seda, et igal hooajal ei ole vaja uuendada kogu garderoobi ning välisriideid ostetakse vähemalt paariks hooajaks korraga; - transpordikulu 100.- krooni, arvestades sellega, et laps kasutab ühiskondlikku transporti ja sõidab kuukaardiga; - koolitarvete ostmiseks tehtavad kulutused 200.- krooni; - taskuraha 200.- krooni; - meelelahutus 200.- krooni; - kulutused seoses reisimisega 1000.- krooni. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud on võimaldada lapsel ka osaleda välisreisidel, mida korraldatakse kas kooli poolt või võetakse ette koos perega, kuid samas ei saa pidada mõistlikuks, et nimetatud reisidele kulub lapsel 36.000.- krooni aastas ehk siis 3000.- krooni kuus nagu väidab hageja. Kohtu arvates on piisav võimaldada teismelisel lapsel reisida maksimaalselt kahel korral aastas; - jalgpallitreeninguga seotud kulutused 700.- krooni. Kohtu käsutuses olev tõend MTÜ-st SK L tõendab, et AJ käib jalgpallitennis, mille hinnaks on 300.- krooni kuus, treeningutega seoses on lapsel ka kulutused võistlustest osavõtmisele ja spetsriietusele; - keeleõppega seotud kulud 580.- krooni kuus. Kohtutoimikus olev tõend A ja B OÜ-st tõendab, et AJ käib nimetatud osaühingu poolt korraldatavatel eesti keele kursustel mille kuutasu suuruseks on 580.- krooni. Tõendeid selle kohta, et laps käiks ka inglise keele kursustel hageja esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 6680.- krooni. 18. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord, mida kohus peab samuti arvesse võtma elatise suuruse kindlaksmääramisel ning millised on muud asjaolud mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel ning kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. . Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised tõendid: Lk
(6)4 - dokumentaalne tõend, mis kinnitab, et hageja töötas töölepingu alusel OÜ-s D projektijuhina, kuid hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt lahkus ta töölt omal soovil alates 01.09.2008.a.; - tõend selle kohta, et hageja on registreeritud töötuna Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnas alates 15.12.2008.a. ja talle on määratud töötutoetus 270 päevaks; - tõend selle kohta, et kostja on registreeritud töötuna Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnas alates 28.05.2008.a. ja talle on määratud töötutoetus 270 päevaks; Hageja pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2008 – 24.04.2008.a. kohta; - hageja 2007.a. tuludeklaratsioon; - väljatrükk portaalist X-tee hagejale makstavate peretoetuste kohta; kinnistusraamatu väljavõte, mille kohaselt kuulub hagejale 75/1003 kaasomandis olevast elamumaast Tallinnas, xxx; - väljatrükk portaalist X-tee selle kohta, et hagejale ei kuulu sõidukeid; - väljatrükk kinnistusraamatust selle kohta, et kostjale kuulub ½ kaasomandis olevast korteriomandist xxx, Tallinnas; - väljatrükk portaalist X-tee selle kohta, et kostjale ei kuulu sõidukeid; - Maksu- ja Tolliameti vastus kohtule, et kostja ei ole esitanud ei 2006.a. ega 2007.a. maksuametile oma tuludeklaratsiooni; - AS SEB Panga vastus kohtule, et kostjal on avatud seal pangas arvelduskonto, kuid, et pangakontol olev 417.- krooni on broneeritud inkassonõude katteks; Arvestades eelpoolnimetatud tõenditega, mille kohaselt on mõlemad pooled käesoleval ajal arvel töötutena tööturuametis, samuti sellega, et mõlemal poolel on lisaks poolte ühisele lapsele veel üks ülalpeetav alaealine laps (hagejal xxx.a. sündinud poeg M M ja kostjal xxx.a. sündinud tütar P J), asub kohus seisukohale, et kummagi vanema varaline olukord ei ole märgatavalt parem teise vanema omast, mistõttu tuleb poolte alaealise lapse ülalpidamiskuludest mõlemal vanemal kanda võrdne osa.
- Kohus on seisukohale, et hageja poolt taotletud tunnistaja M T tõendas kohtuistungil, et kostjal on olnud juhutöid, mille eest ta on teeninud kuni 10.000.- krooni kuus, mistõttu on kostja jätnud kohusetundetult oma lapse ülalpidamiskohustused juba rohkem kui kahe aasta vältel täitmata.
- AR kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ei ole kostja töötanud kogu selle aja mis nad koos on elanud ja elatist on kostja teeninud üksnes vähesel määral ja juhutöödega, ei vabasta kostjast kohustusest välja mõista elatis alla seaduses sätestatud alammäära.
- SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla uuringute tulemused ja analüüside vastused ei tõenda, et kostjal oleks niivõrd tõsiseid tervisehädasid mille tulemusel kostja tööl saaks käia või mille tagajärjel oleks alust välja mõista kostjalt elatist väiksemas määras kui seadus selle sätestab.
- Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - KÜ arved J J – jätab kohus otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, sest kostja poolt kohtuistungil väidetu kohaselt elab ta koos oma elukaaslasega viimase vanemate juures kus ta eluaseme kasutamise eest midagi maksma ei pea. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatusraha poolte ühise alaealise lapse ülalpidamiseks kuus summas 3340.- krooni.
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Lk
(6)5 Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole andnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 2006.a. oktoobrikuust, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, kuulub elatis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele alates 07.04.2007.a., s.o. tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist nagu võimaldab TsMS § 70 lg
- Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 66,80 % ulatuses esitatud nõudest, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja nõustaja kulu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 66,8% ulatuses kostja kanda, 33,2 % ulatuses jääb hageja nõustaja kulu hageja enda kanda. Kohtunik: Lk
(6)6