KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-1801 Tsiviilasi N OÜ avaldus esialgse õiguskaits

) § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 382lg 1 kohaselt kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist.

Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Tulenevalt

§-st 235 väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist lahendatakse hagita menetluses. Hagita menetluses on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik.

1. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 3.
2. Avaldaja soovib esitada kostja vastu hagi 50 000 krooni saamiseks. Avaldusest järelduvalt tuleb hagi tagada enne hagi esitamist, sest avaldaja vajab hagiavalduse vormistamiseks ja riigilõivu tasumiseks aega, kuid vahepeal võib kostja firma müüa. Kohus leiab, et see põhjendus ei anna alust hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Avaldaja on seisukohal, et äriühingu müümisel jäävad äriühingu võlausaldajate nõuded rahuldamata. Kohus leiab, et selline seisukoht on ekslik ja põhjendamatu. Avalduses on kostjaks märgitud M OÜ, kes on avalduses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt alltöövõtulepingu alusel hageja ees kohustatud isikuks ning hageja plaanib hagi esitamist just M OÜ vastu. Kohtule jääb arusaamatuks avaldaja väide „kostja soovib firmat müüa“. Müüa on võimalik osaühingu osasid, käesoleval juhul on M OÜ-l üks osa, mis kuulub füüsilisele isikule M K, mitte kostjaks märgitud osaühingule endale. Osaühingu kohustused ei teki ega lõpe üksnes osa omaniku vahetumisega. 3.2.

§ 378

lg 1 p 1 sätestab hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale kinnisasjale. Avalduses taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistule, mis kuulub M OÜ juhatuse liikmele M K. Avaldaja ei ole esile toonud, et ehituse alltöövõtulepingust tulenevate M OÜ kohustuste eest vastutab lisaks osaühingule juhatuse liige M. Kivimaa oma varaga või et hagi kavatsetakse esitada ka M Kivimaa vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda hagi tagamiseks koormata kohtuliku hüpoteegiga menetlusosaliseks mitteolevale isikule kuuluvat kinnisasja. 3.3. Lisaks kohus märgib, et hagi vormistamiseks ja riigilõivu tasumiseks aja puudumine ei ole käesoleval juhul piisav põhjendus, et tagada hagi enne hagi esitamist. Avaldusest nähtuvalt ei ole tegemist keerulise õigusliku vaidlusega. Avaldaja on vormistanud hagi tagamise avalduse, milles on võlgnevuse tekkimise asjaolud ja nõude suurus esitatud, samuti on tasutud riigilõivu. Kohtu hinnangul ei ole avaldajal mõjuvat põhjust, miks hagi tagamise avalduse asemel ei olnud võimalik vormistada ja kohtule esitada hagiavaldust. Samuti kohus selgitab, et rahalise nõudega hagi tagab kohus üksnes tagatise vastu (

§ 383lg 11).

Kuna kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata ning tagatis tuleks igal juhul avaldajale tagastada, ei pea kohus vajalikuks enne hagi tagamise taotluse lahendamist nõuda tagatise tasumist. 4. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi tagamise avalduse rahuldamata. Heli Käpp Kohtunik 2