HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-16661 Määruse kuupäev 25.august 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi K M avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja K M - (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja esindaja adv. T Lindma Puudutatud isik J P L ( sünd. xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku esindaja adv M Henriksen Viimsi valla esindaja M Kürsa Kohtuistungi toimumise aeg 21.august 2008 Resolutsioon Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning määrata K M ja J P L suhtlemiskord oma laste M L (isikukood xxx) ja K V L (isikukood xxx) järgmiselt:
- Lapsed viibivad üldjuhul ühe vanema juures ainult koos, välja arvatud kui vanemad ei ole erandolukorras kokku leppinud teisti.
- Õppeperioodil viibivad lapsed koolipäevadel ema juures ja ülejäänud ajal isa juures (s.o. nädala esimesest koolipäevast alates lähevad lapsed koolist ja lasteaiast ema juurde ning nädala viimasel koolipäeval lähevad lapsed koolist ja lasteaiast isa juurde), arvestades käesolevas korras sätestatud erisusi.
- Märtsikuu esimesel nädalavahetusel (sh. juhul, kui 1.märts langeb pühapäevale) ja oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel (sh. juhul, kui l.oktoober langeb pühapäevale) viibivad lapsed ema juures. Kevad- ja sügisvaheajal viibivad lapsed isa juures.
- Talvevaheajal (s.o. alates viimasest koolipäevast enne vaheaega) viibivad lapsed ema juures kuni
- detsembrini ning seejärel isa juures kuni vaheaja lõpuni, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
- Suvevaheajal viibivad lapsed vanemate juures selliselt, et isa on lastega koos kolmel võrdse päevade arvuga perioodil (kui päevad ei jagune võrdselt, on üks või kaks antud perioodidest ühe päeva võrra pikem või lühem), kusjuures esimene periood algab õppeaasta viimase koolipäeva jätkuna ning viimane periood langeb suvevaheaja lõpule selliselt, et vastava perioodi viimane päev langeb uue õppeaasta esimesele koolipäevale (s.o. lapsed lähevad esimeselt koolipäevalt ja lasteaiast ema juurde). Ema on lastega koos kahel perioodil, mis langevad isa esimese ja teise ning teise ja kolmanda perioodi vahele. Isa kolme perioodi kogupikkus ja ema kahe perioodi pikkus suvevaheajal arvestatakse selliselt, et isa kolme perioodi kogupikkus on ema perioodidest pikem nende päevade arvu võrra, mille võrra isa sai olla suvevaheaja välisel ajal lastega koos vähem päevi võrreldes emaga.
- Vaheaegadel antakse lapsed ühelt vanemalt teisele üle vastava vanema perioodi viimasel päeval kell 15.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
- Laste üleandmisega hilinemine ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui hilinemist ei olnud võimalik ette näha ja vältida. Hilinev vanem on kohustatud hilinemisest ja eeldatavast üleandmise ajast teist vanemat viivitamatult informeerima. Juhul, kui üks vanem hilineb laste üleandmisega, on lapsed teise vanema juures täiendavalt hilinenud päevade võrra selle teise vanema poolt vabalt valitud ajal, ent mitte koolivaheaegadel, teatades sellest hilinenud vanemale 1 nädal ette.
- Juhul, kui üks vanem soovib minna lastega ajal, mil temal on õigus lastega koos olla, väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike, Schengeni riike või Šveitsi, on ta kohustatud eelnevalt teatama teisele vanemale reisi eesmärgi, sihtpunkti ja Eestist lahkumise ning Eestisse tagasi jõudmise kuupäeva elektposti või kirja teel. Lastega reisiv vanem on kohutatud tegema lastele täieliku reisikindlustuse kogu reisi ajaks ükskõik millisele reisile väljaspool Eestist. Samuti tuleb teist vanemat teavitada lapse reisimisest väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike, Schengeni riike või Šveitsi koos kooli esindaja või treeneriga.
- Õppetöövälised huvitegevused, abiõpetaja ja kooli (ja muud samalaadsed) vahetused määratakse kindlaks vastavalt laste soovile vanemate ühisel kokkuleppel. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, määratakse huvitegevused arvestades laste soove ning nii ema kui isa elukohajärgse, s.o. hetkel Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Viimsi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja arvamust.
- M L jätkab abiõpetaja teenuste kasutamist senises korras.
- Kõik laste tervishoidu puutuv otsustatakse vastastikusel nõusolekul. Kui ühe vanema perioodil laps haigestub, peab see vanem viivitamatult informeerima teist vanemat ning pärast arstiga konsulteerimist peab vanem informeerima teist vanemat lapse haiguse sisust ja ravimismeetoditest.
- Reeglina viibivad lapsed öösel vastava vanema juures. Kui ema või isa ei saa temale ette nähtud perioodil lastega koos olla võivad lapsed erandina ööbida teise vanema, vanavanemate, vastava vanema sugulase, hõimlase (abikaasa jt) või kolmanda isiku juures arvestades laste soove.
- Juhul kui lapsed viibivad ühe vanema juures, võib teine vanem lastega kontakteeruda, helistades vanemale, kelle juures lapsed viibivad, kes omakorda võimaldab lapsel teisele vanemale helistada (välja arvatud laste sünnipäevadel, sugulaste sünnipäevadel, riiklikel pühadel, emade- ja isadepäeval, mil vanemad võivad helistada otse lastele). 2 Selline suhtlemine telefoni teel võib toimuda mitte tihedamini kui üks kord päevas Lastel on igal ajal õigus helistada oma vanematele.
- Kõik teated edastavad pooled alljärgnevatel aadressidel: K Makaraov Viimsi vald JPL xxx
- Juhul, kui poole andmed muutuvad, on pool kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult või elektposti teel teist poolt informeerima.
- Käesolev kord jõustub 1.septembrist 2008.a. ning kehtib kummagi lapse osas tema täisealiseks saamiseni.
- Emal on õigus veeta lastega koos 6 lisapäeva temale vabalt valitud ajal 2008/2009 õppeaastal (v.a. koolivaheaegadel), teatades sellest isale ette vähemalt 1 nädal. Antud päevad ei saa langeda järjestikuliselt (s.t antud päevi ei saa ema võtta kahel järjestikusel isaperioodil - nädalavahetusel). Nimetatud 6-st päevast on lapsed ema juures 2-l päeval,
- -
- augustil
- Antud suhtlemise korra punkt jõustub menetlusodaliste kokkuleppel koheselt määruse avaldamisel.
- Mõlemad vanemad on kohustatud käima perenõustamisel Tallinna Perekeskuses psühholoog A V juures vähemalt 1 korral hiljemalt 1.novembriks 2008 ning kui psühholoog peab edaspidist nõustamist vajalikuks ja otstarbekaks, siis jätkama nõustamisel käimist vastavalt tema poolt määratud ajal ja kordadel. Menetluskulud kannavad K M ja J P L võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kätte saamisest. Menetluse käik ja kohtu järeldused PKS § 52 lg 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus suhelda lapsega. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi 2.lõike järgi kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. 28.06.2006 pöördus K M (endine perekonnanimi A) Harju maakohtusse avaldusega vanema õiguste määramiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Nimetatud tsiviilasjas sõlmiti kompromiss lastega suhtlemise korra osas, mille kohus kinnitas määrusega 01.12.
- Pärast kohtumääruse tegemist tekkis pooltel erimeelsused lastega suhtlemise korra osas. Pooled püüdsid erimeelsusi lahendada läbirääkimiste teel, kuid kokkuleppele ei jõutud, mistõttu pöördus K M kohtusse lastega suhtlemise korra täpsustamiseks. 3 Asja menetlemise ajal käisid laste vanemad perenõustaja juures. 19.juunil 2008 esitas J P L kompromissettepaneku lastega suhtlemise korraldamiseks. K M nõustus J P L poolt tehtud kompromissettepaneku enamus punktide osas. Erimeelsused ilmnesid ainult mõningates punktides. 21.augustil 2008 toimunud kohtuistungil menetlusosalised kompromissi sõlmimiseni ei jõudnud, mistõttu lähtuvalt TsMS § 563 lg 6 tunnistab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Kohus, määrates kindlaks vanemate suhtlemise korra oma seisukohti ning lähtub eelkõige laste huvidest. lastega, arvestab menetlusosaliste Mõlemad vanemad leidsid, et lastega suhtlemise korraldamisel on otstarbekas lähtuda J P L poolt 19.06.2008 esitatud korrast. Nimetatud korra punktides 1-10, 13, 16,17 ja 19 saavutasid menetlusosalised kokkuleppe ning kohus ei pea vajalikuks neid punkte täiendavalt käsitleda. Punktid 11 ja 12 oma sisult ei käsitle lastega suhtlemise korda. Kohtuistungil nõustusid vanemad nimetatud punktid lastega suhtlemise korrast välja jätma. Punkt 11 käsitleb lapse koolist puudumist ning punkt 12 lastega seotud kulutuste kandmist. Punkt 14 (määruse punkt 12), milline käsitleb olukorda, mil vanem ei saa viibida lastega koos öösel. K M arvamuse kohaselt peaks andma lastele võimaluse ise otsustada, kelle juures nad soovivad ööbida juhul, kui vanem ei saa olla koos lastega. Sageli on lapsed ise avaldanud soovi ööbimiseks ema venna ja venna laste juures või ema abikaasa juures. J P L aga leiab, et kui ema või isa ei sa temale ette nähtud perioodil lastega koos olla vähemalt üks öö, tuleb jätta lapsed esimesel võimalusel teise vanema juurde või vanavanemate juurde. Laste jätmine kolmandate isikute juurde võiks toimuda üksnes poolte kokkuleppel. Viimsi valla esindaja arvates on M , kus tal on õigus endal otsustada, kelle juures ta soovib ööbida, kas teise vanema, vanaema, onu või sõbra ning tema vanemate juures. Pealegi on vanem, kelle juures hetkel lapsed viibivad, nende eest vastutav ja kohustatud kindlustama lastele turvalisuse ka ajal, mil ta ei ole nende juures. Kohus nõustub K M ja Viimsi valla esindaja arvamusega. Asja arutamisel selgus, et kordi, mil emal ei olnud võimalik öösel koos lastega kodus viibida, on olnud käesoleva ajani ainult mõned. Sellistel erandlike kordadel aga tuleks arvestada kindlasti laste arvamuse ja soovidega. Punkt 15 (määruse punkt 13) kohaselt soovib J P L, et vanematel oleks vabadus helistada lastele ning olla nendega kontaktis iga päev. K M sellise suhtlemise korraldusega ei nõustu, sest sellisel juhul helistaks isa M kümneid kordi päevas ning see häiriks last väga. Viimsi valla esindaja leiab, et vanemal on õigus helistada lapsele, kuid see peaks olema tasakaalus lapse privaatsusega. Oluline on ka see, mida vanem räägib. Kui laps ei soovi vanema kõnet vastu võtta, siis ei ole vanemal õigus last selle eest emotsionaalselt karistada. Viimsi valla esindaja pakkus välja järgmise suhtlemise korra: ajal kui lapsed viibivad ema juures võib isa lastega suhelda läbi teise vanema ning seda mitte rohkem kui ühel korral päevas. Viimsi valla esindaja ettepanekuga nõustus ka K M. Kohus leiab, et selliselt korraldatud suhtlemine lastega ajal, mil nad viibivad teise vanema juures on käesoleval ajal mõistlik ning tagab lapsele privaatsuse ning isale vajaliku teabe lapse koolipäevast. Samas on lastel võimalik igal ajal oma vanematele helistada või kontakteeruda muul viisil. Kohus leiab, et lastega suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata kuni laste täisealiseks saamiseni. Juhul kui kinnitatud korda ei ole võimalik enam täita muutunud olukorra tõttu või üks vanematest 4 seda rikub ning vanemad ei suuda omavahel muudatuste osas uut kokkulepet saavutada, on võimalik lastega suhtlemise korraldamiseks pöörduda kas lastekaitse töötaja poole või avaldusega kohtusse. Mis puudutab edaspidist perenõustaja juures käimist, siis selle otstarbekust saab hinnata ainult perenõustaja (psühholoog) A Vaher. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohtulahend on tehtud mõlema menetlusosalise huvides, siis on otstarbekas ja õiglane jätta menetluskulud K M ja J P L kanda võrdsetes osades. Koidula Laurisaar kohtunik 5