Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega (
Kohus saadab põlvnemise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks isiku sünniakti. (
Avalduse asjaolud. Esitatud avalduse kohaselt sündis xxx.a. V P ja G K l kooselu ajal poeg T P (avaldaja). V P selgituse kohaselt jäi T P sünniaktis G K isadus fikseerimata seetõttu, et tol ajal polnud vabaabielu puhul võimalik isa nime sünnitunnistusele kanda. V P ja G K ostsid koos xxx talumaja, V P omades eelnevalt kooperatiivkorterit, osteti talumaja G. K nimele. Koos kasvatati poega kuni xxx, mil V P sai teatavaks, et mehel on suhe teise naisega töökaaslase M L , kes oli sünnitanud tütre. Teadaolevalt on G K ka kaks poega M P ja T K. G K suri xxx.a. Avaldaja T P palub tuvastada, et ta põlvneb xxx.a. surnud G K st. Menetluse käik. Kohus on määranud asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks DNA ekspertiisi, esitades eksperdile küsimuse, kas xxx.a. sündinud T P saab põlvneda M P (ik xxx, kelle isa oli G K) samast isast. Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ekspertiisi läbiviimiseks vajalike toimingute tegemiseks osalesid ekspertiisis avaldaja, surnud isiku laps M P ja M P ema P P ja avaldaja ema V P. Kohtumääruse põhjendused Avaldaja T P palub tuvastada, et ta põlvneb xxx .a. surnud G K st. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma.
kohaselt määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Antud juhul on võimalik põlvnemise tuvastamine teha kindlaks ilma surnud isikut matmiskohast väljakaevamata, kuivõrd surnud isiku laps M P ja M P ema P P on elus, samuti M K ja T K. Kohus on menetluse käigus
lg 1 alusel ära kuulanud puudutatud isiku M P ema P P ja avaldaja ema V P ning M K ja T K . Kohus on ära kuulanud menetluse käigus ka avaldaja, kes jäi oma avalduse juurde. T P soovib osaleda pärimismenetluses oma isa järgi. M P seadusliku esindaja P P ütluste kohaselt ei esita ta mingisuguseid vastuväiteid esitatud avalduse osas ning leiab, et T P on G K poeg. Talle teadaolevalt G K toetas avaldajat, kui avaldaja ülikoolis käis. P P tutvus G K umbes 20 aastat tagasi, kui nad töötasid koos AS-s E . Kooselu ei olnud, P P ei teadnud, et G K abikaasa oli väga raskelt haige. G K salgas ka, et T P on tema poeg, kuigi kõik töökaaslased seda rääkisid ja ta ise toetas last. P. P arvates on T P väga oma isa sarnane. Avaldaja ema V P ütluste kohaselt elas ta avaldaja isa G K koos 12 aastat, kooselu lõppes põhjusel, et talle sai teatavaks G K suhe teise töökaaslasega, kellega sündis tal tütar M L (K). Avaldaja lapsepõlv möödus koos G K ühiselt ehitatud maamajas. Viime P seletuse kohaselt sai just tema eriloaga võimaluse ehitada maamaja, mis aga oli vormistatud G K nimele, sest temal oli kooperatiivi liikmelisus, kahte asja ei võimaldatud.. V P on seisukohal, et avaldus on põhjendatud.
lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik ja võimalik, märgib kohus selle asjaolu ekspertiisimääruses.
lg 1 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. PKS § 42 lg 1 ja 2 kohaselt, kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel ning põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr GE-0923-08/2580 kohaselt leiab ekspert, et DNA analüüsi tulemuste põhjal võivad T P ja M P suure tõenäosusega põlvneda samast bioloogilisest isast. Kohus kuulas ära G K lapsed T K ja M K , kes vastuväiteid ei esitanud, küll ei pidanud õigeks avaldaja osalemist pärimisel. T K ja M K ei soovinud osaleda ekspertiisis ja nõustusid asjas läbiviidud ekspertiisitulemusega. Seega järeldab kohus esitatud tõendist- ekspertiisiaktist ja arvestades puudutatud isikute seletusi, et avaldaja T P isa on G K. Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et T P põlvnemise osas G K ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtukulu jätta avaldaja enda kanda (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.