) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka
lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses.
järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik.
lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 22 128,61 krooni ja viivis alates 07.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,01% tagastamata krediidisummalt aastas. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad solidaarvõlgnikud menetluskulude kandmisel vastaspoole ees samuti solidaarselt. Hageja kandis menetluskulusid 5114 krooni, millest 1250 krooni on hagilt tasutud lõiv, 264 krooni apellatsioonkaebuselt tasutud lõiv ja 3600 krooni vastavalt õigusabikulud, mis on tasutud OÜ S , sj 10.11.2008 ja 12.01.2009 toimunud kohtuistungitel J. R osalemise eest. Õigusabikulude suurus ei ole vastuolus Vabariigi Valituse määruse 04.09.2008 nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § -s 1 lg-s 1 sätestatud piirmääradega, mille kohaselt hagihinna puhul 10 00050 000 krooni on lepingulise esindaja menetluskulude piirmäär vastavalt 25000 krooni. Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv kokku summas 5114 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.