← Eesti

3-08-1329/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1329 Otsuse kuupäev

  1. jaanuar 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Linda Tikk (Ristitee Talu) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 05.06.2008 vaideotsuse nr 13-25/226 p 1 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 07.01.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ristitee Talu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Edasikaebamise kord
  2. Tunnistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kontrollaruanne nr 06006539-001 õigusvastaseks.
  3. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.06.2008 vaideotsus nr 13-25/226 p.1 .
  4. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Ristitee Talu kasuks menetluskulud summas 13 629 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Ristitee Talu esitas
  5. mail
  6. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile pindalatoetuste taotluse nr 11006390411, taotledes ebasoodsamate piirkondade toetuse, ühtse pindalatoetuse ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse, mahepõllumajandusliku tootmise, Natura alade toetuse ja ohustatud loomatõu kasvatamise toetuse saamiseks 507,03 hektarile. 1 21.-
  7. augustil
  8. a viidi PRIA poolt kaebaja juures läbi kohapealne kontroll. Sama kontrolli raames mõõdeti osa põlde (nr 08R-2, 02R-5, 05R-2) septembris. Mõlema kohalkäimise tulemused vormistati kontrollaruandes nr 060065-39-001 . 28.12.2006 esitas Ristitee Talu vaide (pretensiooni) kontrolli tulemuste kohta. 08.01.2007 kirjaga pikendas PRIA vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra. 08.02.2007.a anti välja PRIA peadirektori käskkiri nr 1-3.11/107, millega määrati kaebuse esitajale osaliselt ühtne pindalatoetus summas 143 623,75 krooni.
  11. a esitas kaebaja vaide PRIA peadirektori
  12. veebruari
  13. a käskkirja nr 13.11/107 p 16 peale. PRIA peadirektori
  14. aprilli
  15. a vaideotsusega nr 12-14/37 rahuldati kaebaja vaided osaliselt (ühe põllu osas). 11.05.2007.a esitas L. Tikk Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 08.02.2007.a käskkirja nr 1-3.11/107 p 16 ja PRIA 13.04.2007.a vaideotsuse nr 12-14/37 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks. Tartu Halduskohtu 13.09.2007 otsusega haldusasjas nr 3-07-985 tühistas kohus PRIA
  16. veebruari
  17. a käskkirja nr 1-3.11/107 p 16 ning
  18. aprilli
  19. a vaideotsuse nr 1214/
  23. a tegi PRIA peadirektor uue vaideotsuse nr 13-25/226, mille punktis 1 jättis rahuldamata Ristitee Talu poolt 28.12.2006 esitatud vaide, punktis 2 jättis rahuldamata 05.03.2007 esitatud vaide ning punktis 3 rahuldas osaliselt 18.04.2008 esitatud vaide 08.07.2008 esitas Ristitee Talu (Linda Tikk) Tartu Halduskohtusse kaebuse PRIA peadirektori 05.06.2008 vaideotsuse nr 13-25/226 p 1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja palus teha vastustajale ettekirjutus Ristitee Talu kõigi 2006.a taotletud toetuste rahuldamiseks ja välja maksmiseks täies ulatuses kui kohapealset kontrolli mitte teostatud ettevõttele. 07.01.2009 kohtuistungil loobus kaebuse esitaja ettekirjutuse tegemise taotlusest. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja märgib, et vaidlustatav vaideotsus ja selle alusel välja antud käskkirjad rikuvad tema õigust saada ühtset pindalatoetust ja teisi toetusi vastavalt 2006.a. esitatud taotlusele. Vaideotsuses ei ole arvestatud ühegi kaebaja poolt esitatud vastuväitega, kohapeal ei ole midagi üle kontrollitud. Toetutakse ainult kontrolli läbi viinud PRIA inspektorite ütlustele. Ristitee Talu ei ole pindalatoetuste taotlusele lisatud põllumassiivide kaartidele joonistanud ühtegi põldu väljapoole katastri aluskaarti ega väljapoole PRIA põllumassiivide registris olevaid põllumassiivide piire. Põllud nr 01R1, nr 05R2 ja nr 08R2 ei mõõdetud toetusõigusliku pindala hulka põhjusel, et need on pillirooga kaetud alad. Pilliroog on püsikrohttaim, mis kasvatab igal aastal uue maapealse osa ja ei moodusta võra, mille all saaks niita või karjatada. Pillirooga kaetud alasid ei saa lugeda mittetoetusõiguslikuks alaks siis, kui ühel aastal ei ole seal toimunud põllumajanduslikku tegevust. Mitte niitmist tuleb lugeda sel juhul tegemata tööna, mille puhul ei lähe see ala mittetoetusõigusliku maa hulka, vaid selle võrra vähendatakse toetust. Pilliroo vahel on hooldatud alasid, mida visuaalselt ei ole võimalik kindlaks teha. Seda oleks saanud kindlaks teha järelkontrolli käigus, mida aga ei tehtud. Ristitee Talu 2006 kontrolli käigus tehti kindlaks, et kindlakstehtud pind (416,49 ha) on taotletud pinnast (507,03 ha ) 90,54 ha väiksem ja erinevus moodustab kindlakstehtud pinnast 21,7%. Seega sai Ristitee Talule raskete tagajärgede tekkimisel otsustavaks 1,7%, 2 mis moodustab ainult 7,07 ha kogu kindlakstehtud pinnast. Kui oleks koheselt saadud need suured vaidlusalused pinnad üle kontrollida, oleks saanud 2 kontrolli andmeid võrrelda ja objektiivse otsuse teha. Kuna kohapealse kontrolli tulemusi kohapeal ei tutvustatud ega saadud ülevaadet, kus eksimus tuvastati, ei saa väita, et kontrollaruanne on iseenesest tõend. Kontrollaruandel ega tema lisadel ei ole märgitud, millise seadmega on pinnasuurused kindlaks tehtud. Kaebaja ei ole teada saanud, milliste seadmetega ja millise meetodiga toimus 2006.a kohapealne kontroll, kas mõõtmine toimus reaalajas või järeltöötlusega, kas kasutati GPS signaali parandit ja kui kasutati, siis kui kaugel asus baasjaam. Kontrollaruanne ei kajasta objektiivset olukorda, sellel on märgitud, et kontrollimine toimus ainult 21.08-23.08.
  24. Seega ei saa see kontrollaruanne kajastada septembris toimunud kontrollimist. Kontrollaruande järgi viis kontrollimise läbi kaks inspektorit, kuid septembrikuu kontrollimise, kus tuvastati just suured erinevused, teostas kontrolli ainult üks inspektor. Ärakuulamisõiguse võimaldamine aastaid hiljem ei taga seadusega kaitstud õigusi. Kaebaja õigust vaide läbivaatamisele seadusest tuleneva eesmärgi tagamiseks on rikutud ja see rikkumine oli kestev. Seda ei saa heastada 2008.aastal vaide uuesti läbivaatamisega, sest kontrolli läbiviimise ajal looduses eksisteerinud faktilisi asjaolusid ei ole võimalik taastada ega kohtuotsuse aluseks olevaid kaebaja õigusi rikkuvaid menetlusnormide rikkumisi olematuks teha. Seetõttu tuleb kaebaja toetuse taotlusesse suhtuda kui mitte kohapealset kontrolli läbinud taotlusesse. Vastustaja vastuväited Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kontrollaruandes kajastatakse objektiivset olukorda kaebaja põldudel - kontrollaruandelt on nähtavad mõlema kohapealse kontrolli tulemused. Kontrollaruandel puudub küll märge, et teatud põldude osas on kontroll teostatud septembris, ent see ei saa olla kontrollaruandes fikseeritud asjaoludega mittearvestamise aluseks. Tegemist on ilmse ebatäpsusega kontrollaruandes, kuhu on ekslikult jäänud märkimata teise kontrolli toimumise kuupäev. Nimetatud ilmne ebatäpsus ei mõjuta sellegipoolest kontrollaruande sisu. Erinevad kaebaja poolt esitatud dokumendid jms on üldise sisuga ega tõenda ühelgi viisil seda, et maad, millele kaebaja taotles
  25. aastal pindalapõhiseid toetuseid, oleksid olnud heas põllumajanduslikus korras ja täies ulatuses toetusõiguslikud. PRIA on nii kontrollaruandel fikseerituga kui ka kohapealseid kontrolle läbi viinud inspektorite kui pädevate isikute selgitustega tõendanud mitmete rikkumiste esinemise kaebaja majandusüksuses
  26. aastal. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist. PRIA inspektorid on pädevad tuvastama põldudel reaalse olukorra visuaalselt, kasutades vajadusel ka GPS-seadet, millega tuvastatakse põldudel tehtud või tegemata tegevused. Vastavalt inspektorite poolt fikseeritule vormistatakse ka kontrolli tulemused. Asjaolu, et põllumajandustootja on põlluraamatusse märkinud vastuolulised andmed võrreldes tegelikult teostatud töödega, ei saa olla kontrolli tulemuste tühistamise aluseks. Kohapeal kontrollitakse põlluraamatu olemasolu ning seda, et kõik põllud oleksid vajalike andmetega põlluraamatusse kantud, kuid kohapeal ei ole võimalik üksikasjalikult põlluraamatu sisuga tutvuda ega avastada selles valekandeid. 3 PRIA pidas
  27. ja
  28. aastal mittevajalikuks kaebaja majandusüksuses läbi viia uued kohapealsed kontrollid, kuivõrd inspektorite selgituste kohaselt kontrollide teostamisel kahtlusi ega ebakõlasid ei esinenud ning kontrollides mõõdeti niigi kogu toetusõiguslik pind. Lisaks ei olnud enam
  29. aasta lõpul ega hiljem võimalik tuvastada
  30. aasta vegetatsiooniperioodil ega konkreetselt kohapealsete kontrollide hetkel olnud asjaolusid. Seega ei pidanud PRIA võimalikuks teostada kaebaja majandusüksuses ka uusi kontrolle seoses
  31. toetusaastaga. Lisaks märgib PRIA, et kahtluste puudumisel ei ole PRIA-1 kohustust teostada mitmekordseid kontrolle. Tulenevalt Euroopa Komisjoni 21.04.
  32. a määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 30 lõikest 2 võib põllu kogupindala arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala. Seega juhul, kui kaebaja vältel on Lääne-Eesti saartel loomade karjatamine pilliroos küll tavapärane, kuid kaebaja ei ole enda majandusüksuses asuvaid pillirooga kaetud alasid järjestikustel aastatel loomade karjatamiseks ega sööda varumiseks kasutanud, ei saa tegemist olla kasutatava alaga. Põhjendamatu on kaebaja nõue arvata toetusõigusliku pindala hulka alasid, mida kaebaja pole üldse põllumajanduslikuks tegevuseks kasutanud, ja maksta nendele pindadele toetust, seda vaid teatud % võrra vähendades. Juhul, kui on näha, et põllumajanduslikku tegevust teatud põllul üldse ei tehta ning see pole ka konkreetsel aastal enam võimalik, seda pinda toetusõigusliku pinna hulka ei arvata. Ka kaebaja põldudel, mis olid kaetud pillirooga, ei olnud
  33. aastal kontrolli toimumise hetkel mitte mingisugust põllumajanduslikku tegevust toimunud, samuti ei olnud see
  34. aastal enam võimalik, sest pärast kontrolli toimumise hetke ei olnud enam võimalik roogu söödaks varuda. Käesoleval juhul on ilmne, et pillirooga kaetud alad ei olnud kasutatavad alad Euroopa Komisjoni 21.04.
  35. a määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 30 lõike 2 mõttes, mida möönab ka kaebaja ise. Kaebaja on ekslikult mõistnud vaideotsuses pillirooga kaetud alade niitmise ja/või karjatamise käsitlust. Vaideotsuses on mõeldud pilliroo niitmist või loomade karjatamist selliselt, et loomad kasutavad toiduks pillirooga, mitte pilliroo alustaimestiku niitmist ja/või karjatamist.
  36. aastal kaebaja majandusüksuses toimunud kohapealsetes kontrollides kasutati kahte GPS seadmekomplekti - THALES ProMark3 (seadme seerianumber: 0120470015943) ning THALES Navigation Mobile Mapper (seadme seerianumber: CH002244). Kaebaja majandusüksuses toimunud kohapealsetes kontrollides kasutati nii reaalajas mõõtmise meetodit kui ka mõõtmist järeltöötluse meetodil. Järeltöötlus teostati baasjaama andmete suhtes, mis paikneb Tartus, s.o umbes 220 km kaugusel kaebaja majandusüksuses asuvatest maadest. Järeltöötlus teostati põldude 01R-3, 02R-3 ja 09R-1 osas, kõigi ülejäänud põldude osas kasutati reaalajas mõõtmise meetodit. PRIA on akrediteeritud mõõteasutus, mis tähendab seda, et PRIA poolt kasutatavaid GPSseadmeid, mõõdistamismeetodeid ning teostatavaid mõõdistamisi tervikuna on võimalik pidada usaldusväärseteks. Lisaks eeltoodule peab PRIA vajalikuks rõhutada, et kõikide abikõlbulikkuskriteeriumite (s.o toetusõigusliku pindalaga seotud) kohapealse kontrolli alusel läbi viidud kohapealse kontrolli kohta koostatakse vastavalt Euroopa Komisjoni 21.04.
  37. a määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 281 lõikele 1 kontrolliaruanne, mis võimaldab läbi viidud kontrollide üksikasju läbi vaadata. Viidatud õigusnormis on ammendavalt toodud loetelus esitatud kontrollaruande kohustuslikud rekvisiidid - muuhulgas tuleb kontrollaruandele märkida kasutatud mõõtmismeetodid, kuid mitte kasutatud seadmete spetsiifilisi andmeid. Kaebaja viited sellele, et kaebaja ei ole saanud PRIA-lt teada, milliste seadmetega ja millise 4 meetodiga toimus
  38. aastal kohapealne kontroll, on alusetud, kuivõrd kaebaja ei ole PRIA poole seni kordagi pöördunud sooviga vastavat infot teada saada. Kohtu põhjendused ja otsus Vaidlustatud vaideotsuses on lahendatud 3 Ristitee Talu poolt esitatud vaiet: 28.12.2006 esitatud vaie kontrollaruande nr 060065-39-001 peale (vaideotsuse punkt 1), 05.03.2007 esitatud vaie PRIA peadirektori 08.02.2007 käskkirja nr 1-3.11/107 peale (vaideotsuse punkt 2), 18.04.2008 esitatud vaie PRIA peadirektori 19.03.2008 käskkirja nr 1-3.13-5/88 peale (vaideotsuse punkt 3). Kaebuse esitaja on vaidlustanud 05.06.2008 vaideotsust punkt 1 osas, milles on lahendatud 28.12.2006 esitatud vaie 2006 läbiviidud kohapealse kontrollimise kohta. Vastavalt HMS §-le 87 lg 1 on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega HMS § 87 lg 2 kohaselt võib vaideotsus olla õigusvastane sel juhul, kui sellega rikutakse isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Antud juhul on kaebaja sisuliselt vaidlustanud haldustoimingu, so. PRIA poolt 2006 augustis ja septembris läbiviidud kohapealse kontrollimise, mille tulemusena on vormistatud kontrollaruanne nr 060065-
  39. Kuigi kaebaja on taotlenud ainult vaideotsuse tühistamist ehk vaidlustanud ainult vaideotsuse ja ei ole selgesõnaliselt taotlenud ka haldustoimingu õigusvastaseks tunnistamist, on tema poolt kaebuse esitamise tegelikuks eesmärgiks vaideotsuse tühistamise kaudu saavutada 2006 läbiviidud kontrolli kohta vormistatud kontrollaruande õigusvastaseks tunnistamist. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja ei kohtule esitatud kaebuses ega kohtuistungil väitnud, et vaideotsus ise, sõltumata kontrollaktist, oleks õigusvastane ega pole taotlenud vaideotsuse tühistamist kontrollaktist sõltumatult. Kaebaja on taotlenud vaideotsuse tühistamist põhjusel, et haldustoiming, s.o kohapealse kontrolli teostamine ja selle tulemusena vormistatud kontrollaruanne on õigusvastased. Seega tuleb antud asjas käsitleda kaebuse esemena vaideeesemeks olnud haldustoimingut. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Haldusasjas nr 3-07-985 vaidlustas Ristitee Talu PRIA 08.02.2007 käskkirja, mis oli välja antud ühtse pindalatoetuse määramise kohta ning 13.04.2007 vaideotsust. Nii käskkirja kui vaideotsuse vaidlustamise aluseks oli 2006 aasta augustis ja septembris läbiviidud kohapealse kontrollimise tulemused. Selles asjas halduskohus tühistas nii peadirektori käskkirja kui 13.04.2007 vaideotsuse põhjusel, et vastustaja oli rikkunud haldusmenetluse norme, kuna ei olnud enne vaideotsuse tegemist ära kuulanud taotleja selgitusi ja vastuväiteid. Antud asjas vaidlustatud vaideotsuse tegemisele eelnevalt võttis vastustaja Ristitee Talu pindalatoetuste taotluse uuesti menetlusse ning andis kaebajale võimaluse oma arvamuse, vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Peale kaebuse esitaja täiendavate seisukohtade saamist on PRIA peadirektor teinud 05.06.2008 uue vaideotsuse, jättes ka seekord kaebaja vaide kontrollimise läbiviimise ja kontrollaruande peale rahuldamata. 5 Kaebuse esitaja taotles 2006 aastal pindalatoetusi 507,03 hektarile. Augustis ja septembris 2006 läbiviidud kontrollimise tulemusena koostatud kontrollakti kohaselt ja ka sellele järgnevate toetuste määramise käskkirjade kohaselt on taotletud pinna suuruseks loetud 507,03 ha ja toetuskõlbulikuks 416,49 ha , toetuskõlbmatu seega 90,54 ha. 2006 aasta septembrikuus kontrolliti ja mõõdeti kohapeal põllud 08R-2, 02R-5 ja 05R-
  40. Ülejäänud põldude mõõtmine oli toimunud eelnevalt sama aasta augustikuus. Kontrollaruande kohaselt on taotletud ja mõõdetud pindade osas esinenud erinevused umbes 20 põllu osas, suuremad erinevused taotlemise ja kontrollimise tulemusena on olnud põldude nr.01R-1 (taotletud 41,75, mõõdetud 20,61) ja nr 08R-2 ( taotletud 109,60, mõõdetud 61,67) osas. Kuigi mõõtmise tulemusena on erinevus tuvastatud vähemalt 20 taotletud põllu osas, on kontrollaruandes puuduse kood märgitud ainult 4 põllu osas. Nende eespool välja toodud põldude osas, kus mõõtmise tulemused olid suuresti erinevad taotletud pindade suurusest, ei ole märgitud ühtegi koodi ega põhjendust, mis tõendab ka, et kontrollaruande põhjal ei ole võimalik hiljem kontrollida, millistele tingimustele põllud tegelikult ei vastanud. Kohus on seisukohal, et 2006 augustikuus ja septembrikuus PRIA inspektorite poolt läbi viidud kohapealne kontrollimine ei ole toimunud vastavalt eeskirjadele. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ artiklile 28 lg 1 koostatakse kohapealse kontrollimise kohta kontrolliaruanne, mis võimaldab läbi viidud kontrollide üksikasju läbi vaadata. Artikli 28 lg 2 kohaselt antakse talupidajale võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada tähelepanekuid. Haldusasjas nr 3-07-985 tegi kohus juba kindlaks, et kontrolliaruanne esitati kaebajale alles 21.12.2006 ehk 4 kuud hiljem kontrollimise läbiviimisest. Kohapealse kontrollimise ajal esitati kaebajale allkirjastamiseks ainult kontrollaruande põhisosa, ilma lisadeta, ehk ilma kontrolllehtedeta, kus tegelikult fikseeritakse mõõtmistulemused. Vastustaja poolt kohtule esitatud kohapealse kontrolli läbiviimise ja kontrolliaruande täitmise juhendi kohaselt tuleb kontrolllehe märkuste lahtrisse inspektori poolt märkida ka juhud, kui põld on väiksemaks mõõdetud, nt võsa, metsa või mittepõllumajandusliku maa tõttu. Antud juhul ei ole ei kohtule ega kaebuse esitajale esitatud sellist kontrolllehte, kus oleks olemas märkuste osa ja kus oleks näidatud, milliseid põlde ja kui suures osas loeti metsaks, võsaks või mittepõllumajanduslikuks maaks. Vastav juhend näeb ka ette, et inspektor ja taotleja või taotleja esindaja allkirjastavad põldude kontrolllehe iga lehe. Seega tuli 2006 augustikuus ja septembrikuus läbiviidud kontrollimiste kohta kohapeal vormistatud kontrolllehtedele võtta taotlejalt või tema esindajalt igale lehele allkirjad ning anda üks eksemplar sellest taotlejale. Antud juhul seda ei tehtud, kontrolllehti üldse taotlejale ei tutvustatud, need saadeti taotlejale 4 kuud hiljem ja seda ka taotleja enda avalduse alusel. Kaebuse esitaja on 28.12.2006 vaides vaidlustanud ja taotlenud uue kontrollimise läbiviimist just põldude 08R-2 ja 01R-1 osas, kuna kaebaja ei saanud aru, kust tekkis suur erinevus taotlusel oleva pinna ja kontrollimisel saadud pinna vahel. Kohus on seisukohal, et lahendust ei ole selles osas toonud ei kaebaja vaide kohta tehtud 13.04.2007 vaideotsus ega ka 05.06.2008 vaideotsus, vaid on andnud alust kahelda kontrollmõõtmise ja aruande tegelikkusele vastavuse osas. PRIA peadirektori 05.06.2008 vaideotsuses on märgitud, et põldudel nr 01R-1, 05R-2 ja 08R-2 ei mõõdetud toetusõigusliku maa hulka kasvava pillirooga kaetud alasid. Selles vaideotsuses on märgitud, et aladel, kus oli kasvav roostik, ning mille osas oli võimalik tuvastada, et seda ei olnud 2006 aastal põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatud (roostik oli niitmata ning ilmselgelt ei olnud karjatatud loomi), ei ole võimalik käsitleda kasutatavana Euroopa Komisjoni 21.04.200.a määruse nr 796/2004 artikli 30 lõike 2 mõttes. 6 Kuid 13.04.2007 vaideotsuses on märgitud, et põllu nr 01R-1 osas ei mõõdetud toetuskõlbuliku maa hulka ala (20,61 ha), mida katab pidevalt üleujutusvesi ning et üleujutatud alad ei kuulu tegelikult põllumajanduslikus kasutuses oleva maa hulka ning sellistel aladel ei ole võimalik täita toetuste saamiseks vajalikke tingimusi. 13.04.2007 vaideotsuses ei olnud märgitud, et põld nr 01R-1 oleks olnud toetuskõlbmatu, kuna on kaetud pillirooga, nagu sama põllu kohta on seda märgitud 05.06.2008 vaideotsuses. Veel enam, 05.06.2008 vaideotsuses on märgitud, et kuna see ala, sealhulgas põld nr 01R-1, ei ole alaliselt vee all olev pind, oleks seda saanud toetuskõlbulikuks lugeda, kui sellel kasvav pilliroog ja kõrkjad oleksid olnud niidetud või karjatatud. Seega on vastustaja kahes erinevas vaideotsuses põhjendanud ühe ja sama põllu toetuskõlbmatuks tunnistamist erinevatel põhjustel, mis annab põhjuse järeldada, et kohapealse kontrollimise käigus ei ole fikseeritud tegelikult, mis põhjusel alasid toetuskõlbmatuks loeti ja mõõtmisest välja jäeti. Samas on inspektor A.Laid 18.12.2007 antud kirjalikus seletuses märkinud, et pinna sisse ei mõõdetud tihedaid kadastikke, metsa, pilliroogu ja pidevalt veega kaetud ala ning et mingit üleujutust ega liigvett ei olnud. Kuid 13.04.2007 vaideotsuses on just 20,61 ha välja jätmist põhjendatud üleujutusveega. Erinevused on ka teiste põldude osas. Nii ei ole 05.06.2008 vaideotsuse järgi mõõdetud põllu nr 05R-2 puhul toetusõigusliku ala hulka alasid, mis olid pillirooga kaetud. Kuid 13.04.2007 vaideotsuses ei ole põllu nr 05R-2 toetusõigusliku pinna vähendamist põhjendatud kasvava pillirooga, vaid sellega, et see põld ei asunud täies ulatuses registrisse kantud põllumassiivide pinnal ning põllumassiivide piire ületanud põllu osa ei loetud toetusõiguslikuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastustaja poolt 2006 aasta augusti ja septembrikuus Ristitee talus läbiviidud kohapealne kontrollimine ei ole toimunud nõuetekohaselt ja kontrollaruanne ei vasta Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ artiklis 48 sätestatule. Kohapealse kontrollimise läbiviimise tulemused ei ole kontrollitavad, kuna aruanne ei ole nõuetekohaselt täidetud, kontrollaruanne on põhjendamata, selles ei ole välja toodud, miks põld ei ole toetuskõlbulik või miks on toetusõiguslikke alasid vähendatud. Sama vaide läbivaatamisel on vastustaja erinevates vaideotsustes põhistanud toetusõiguslike alade mõõtmise tulemusi erinevate põhjustega, mis annab alust kahelda mõõtmistulemuste tegelikkusele vastavuses. Kaebuse esitaja on oma vaides taotlenud põldude nr 08R-2 (märgitud 08R-3) ja nr 01R-1 uue kontrollimise läbiviimist. Vastustaja on märkinud, et nad ei pidanud 2006 ja 2007 aastal vajalikuks viia kaebaja majandusüksuses läbi uusi kohapealseid kontrollimisi, kuivõrd inspektorite selgituste kohaselt kontrollide teostamisel kahtlusi ega ebakõlasid ei esinenud ning kontrollides mõõdeti niigi kogu toetusõiguslik pind. Kohus antud järeldusega ei nõustu. Vastustaja seisukoha järgi tehakse korduskontrollimine juhul, kui inspektoril tekib kontrollimise teostamisel kahtlus või esineb ebakõla. Arusaamatuks jääb, kuidas saab inspektor kontrollaruande koostada ja mõõtmise tulemused fikseerida kontrolli teostamise kahtluse ja ebakõlade korral. Kohus leiab, et antud juhul oleks tulnud vaide lahendamiseks läbi viia uus mõõtmine, nii nagu kaebaja on vaides taotlenud, kuna vastustajal pidi vaide lahendamisel tekkima kahtlus kontrollimise tulemuse osas. Kahtlus pidi tekkima juba sellest, et vastustajal ei ole vaiet läbivaadates olnud üheselt selge, millistel põhjustel üks või teine põld või ala ei mõõdetud toetusõigusliku pinna hulka. Selliseid kahtlusi oleks saanud vältida ainult uue kontrollimise tulemusena. Enne vaidlusaluse vaideotsuse vastuvõtmist oli vastustajal reaalselt võimalik tuvastada, kas alad on alaliselt vee all, või oli tegemist ajutise üleujutusega, kas alad on kaetud tiheda kadastikuga jne. Oluline on, et vaidlustatud kontrollaruanne ei ole olnud aluseks ühe toetuse määramisel, vaid kõikide 2006 pindalapõhiste toetuste määramisel ja vastustaja selgituste kohaselt ka järgnevate aastate toetuste määramisel. Tegelikkuses on 7 vastustaja vähendanud või jätnud kaebuse esitaja pindalatoetustest ilma just vaidlusaluse kontrollaruande tulemuste alusel. Kontrollaruande ja kontrollimise tulemuste õigsuse või ebaõigsuse tõendamise kohustust ei saa panna ainult taotlejale, ja seda olukorras, kus taotlejat ei ole nõuetekohaselt teavitatud kontrolli tulemustest nelja kuu jooksul. Kuna kohus tunnistab Ristitee Talus 2006 aasta augustikuus ja septembrikuus läbi viidud kontrollimise alusel koostatud kontrollaruande nr 060065-39-001 kui haldustoimingu õigusvastaseks eelpool toodud põhjustel, ei pea kohus vajalikuks käsitleda teisi kaebaja põhjendusi ega vastustaja vastuväiteid. 05.06.2008 vaideotsuse p 1 aluseks oleva kontrollaruande õigusvastaseks tunnistamise alusel tühistab kohus ka vaideotsuse selle vaidlustatud osas. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 80 krooni ja kasutanud kohtumenetluses õigusabi, õigusabi eest on tasutud summas 13 629 krooni. Kohus rahuldab kaebuse esitaja taotluse ja loeb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt taotletud summas põhjendatuks. Eda Muts Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.