← Eesti

3-07-2311/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2

) § 61 lg 4 p 3). 4) Vallavalitsus tungis korduvalt omavoliliselt eraomaniku maavaldusesse (asjaõigusseaduse (AÕS) § 32, § 33 lg 1 ning § 40 lg 2 ja 3). 5) Vallavalitsuse poolt Xxxxx kinnistul korraldatud vaatlused ei ole seaduslikud, kuna nendest ei teavitatud maaomanikku. Väidetavalt 16.08.2007 koostatud vaatlusprotokoll tuleb lugeda

§ 60

lg 1 p 2 alusel meelevaldseks ja õigustühiseks, sest on tõendamata, et see on koostatud just protokollis märgitud ajal ja kohas. Seega on rikutud menetluse vorminõudeid. 6) Haldusakti ei ole põhjendatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuete kohaselt. 3. Saue Vallavalitsuse vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. 1) ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustust.

§ 61

lg 6 kohaselt on ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha ülemmäär 10 000 krooni. Arvestades ettekirjutuse rikkumise kordumiste arvu ja isiku ilmselget soovimatust seadusi ja ettekirjutust järgida, ei ole sunniraha liiga kõrge, pigem liiga väike, sest kaebaja jätkas ebaseadusliku ehitustegevusega nii pärast hoiatuse saamist kui ka pärast ettekirjutuse tegemist. 2)

§ 60

lg 1 p 1 sätestab vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuse kontrollida ehitusseaduse täitmist. Ehitise omaniku teavitamine vähemalt 24 tundi varem on kohustuslik juhul, kui kontrollitakse kasutuses olevat ehitist (

§ 60lg 1 p 2).

Ettekirjutuse täitmise kontrollimise eesmärgil teostatud vaatlused ja vaatluse protokollid on seaduslikud. 3) ATSS § 3 lg 2 kohaselt ei käsitleta sunnivahendi rakendamist karistusena, vaid selle eesmärk on sundida isikut täitma oma kohustusi. Kaebaja ei saa oma pidevat ja korduvat õigusvastast tegevust õigustada väitega, et vallavalitsus ei ole järginud haldusmenetluse reegleid. Isegi kui vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt, ei annaks see kaebajale õigust seadust rikkuda. Oma õiguste kaitseks on isikul õigus pöörduda kohtusse. Isik ei saa lähtuda eeldusest, et kui ta ei saa ehitusluba nii kiiresti kui soovib, on õigustatud ehituse ebaseaduslik alustamine. 2

(6)3-07-2311 4) Kui isik müüb oma eluaseme ära ajal, mil ta pole uue ehitamiseks veel maadki omandanud (ega saa olla kindel, kas ta selle omandabki, kuna kaebaja viidatud maa müügi eelleping on tühine seaduses nõutava vormi järgimata jätmise tõttu), rääkimata ehitusloast ning pole kindel, kas ja millal ta selle üldse saada võiks, siis sellise tegevuse eest vastutab isik ise ega saa selles süüdistada kohalikku omavalitsust või õigustada sellega oma ebaseaduslikku ehitustegevust. 5) Kaebus on vastuoluline. Kaebuses väidetakse, et eeldati ehitusloa saamist aprilliks, kuid ehitustegevust alustati juba detsembris. 6) Kaebuses pole ühtegi pädevat argumenti, mis viitaks sunniraha määramise õigusvastasusele. 4. Tallinna Halduskohtu 22.05.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Sunniraha määramist käsitleb asendustäitmise ja sunniraha seadus. Sunniraha määramine ei kujuta endast haldusakti andmist, vaid selle täitmistoimingut, mis on vahendiks, et kallutada seaduserikkujat ettekirjutust järgima ja seaduserikkumist lõpetama. ATSS § 3 lg 2 kohaselt ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. 2) ATSS § 2 toodud sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud – kaebajale on 18.12.2006 tehtud ettekirjutus Xxxxx külas Xxxxx kinnistul omavolilise ehitustegevuse peatamiseks; kuna ta ettekirjutust ei täitnud, tehti talle 26.06.2007 hoiatus, et 18.12.2006 ettekirjutuse täitmata jätmise ja Saue Vallavalitsuse poolt ehitustegevuse jätkamise igakordsel fikseerimisel Xxxxx külas Xxxxx maaüksusel peale 25.06.2007 rakendatakse sunniraha 7000 krooni; vaatlusprotokollidest nähtub ja menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja jätkas ebaseaduslikku ehitamist vaatamata talle 26.06.2007 tehtud hoiatusele. Antud juhul puuduvad ATSS § 8 lg-s 3 toodud sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud. 3) Kaebaja väide, et korraldus tuleks tühistada vastustaja tegevus(etus)e tõttu A. Loogi kinnistu jagamise ja detailplaneeringu algatamisega seotud avalduste lahendamisel, on asjakohatu, sest nimetatud tegevuse vaidlustamisel on kaebeõigus A. Loogil, keda aga ei puuduta käesolev asi – sunniraha määramine kaebajale. Isegi kui vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt, ei annaks see kaebajale õigust seadust rikkuda. Isik ei saa lähtuda eeldusest, et kui ta ei saa ehitusluba nii kiiresti, kui soovib, siis on õigustatud ehituse ebaseaduslik alustamine. Samuti ei tee sunniraha määramist õigusvastaseks asjaolu, et väidetavalt elab kaebaja oma perega soojakus. Kaebaja vastutab ise eluaseme müügi ja selle tagajärjel kujunenud olukorra eest ning ei saa selles süüdistada kohalikku omavalitsust või õigustada sellega oma ebaseaduslikku ehitustegevust. 4) Saue Vallavalitsuse 16.08.2007 vaatlusprotokoll on koostatud seadusi järgides ja sellel on kõik vajalikud rekvisiidid. Protokoll koostamise aluseks on

§ 60

lg 1 p 1, mille rakendamine ei nõua ehitise omaniku eelnevat teavitamist, nagu seda nõuab kaebaja viidatud

§ 60lg 1 p 2.

Vaatlusprotokolli juurde lisatud fotost nähtuvalt ei ole kontrolli teostamisel viibitud kaebaja valduses, sest rikkumise asjaolude fikseerimine seda otseselt ei nõudnud. Protokolli kohaselt on foto tehtud kinnistu piiri taga asuva tee pealt. Seega ei ole kaebaja valdust rikutud. Asjakohatu on ka viide AÕS § 142 lg-le 1, mis näeb ette maaomaniku loa kontrolli läbiviimiseks. Seadusandja on andnud

§ 60

lg 1 p-s 1 toodud asjaoludel ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule loa ka ilma maaomaniku nõusolekuta viibida tema kinnisasjal ehitusjärelevalve teostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele viitab ka

§ 60

lg 3, mis tähendab, et vajadusel ja maaomaniku nõudmisel peab ametiisik tõendama oma ametit ja isikut. Kaebaja kinnitas kohtus nende menetlustoimingutega kindlaks tehtud asjaolusid. Vaatlusprotokolli tegemise aeg on protokollis fikseeritud ja koha suhtes ei saa olla kahtlust lähtuvalt lisatud fotost. Kaudselt tõendavad protokolli õigsust ja tema tegemise ligikaudset aega ka sellest varem ja hiljem tehtud vaatlusprotokollid ja muud kaebaja ebaseaduslikku tegevust tõendavad dokumendid, mis on lisatud vastustaja vastusele. 5) Kaevatav korraldus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Korralduses on selgelt välja toodud kõik faktilised asjaolud, millele tuginedes see anti ja sunniraha määrati. 3

(6)3-07-2311 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. T. Kiileri apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus järgmistel põhjendustel: 1) Kuna vaidlustatud korraldusega tekitati kaebajale kohustus, on sunniraha määramise näol tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes. 2) Saue Vallavalitsuse 26.06.2007 hoiatuse kohaselt oli sunniraha rakendamise eelduseks ehitustööde jätkumise igakordne fikseerimine. Ehitustööde jätkumist saab fikseerida ainult paikvaatluse teostamise käigus koostatud vaatlusprotokolliga. Vaatlusprotokolli koostamiseks on justiitsministri 16.12.2002 määrusega nr 82 kehtestatud kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormid. Kuna vallavalitsus algatas antud asja raames väärteomenetluse nr 015/06, tuleb asja käsitleda väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 49 lg 2 p-de 5 ja 8 ning lg 3 kohaselt – menetlustoimingu protokolli lisatakse menetlustoimingule allutatud isiku isikuandmed, menetluse käigus tuleb selgitada õigusi ja kohustusi ning koostatud protokollile tuleb võtta menetlusaluse isiku allkiri. Selleks peab menetlusalune isik viibima menetluse juures. Menetlusalune isik ei saanud menetluse juures viibida, sest vallavalitsus ei teavitanud toimuvast vaatlusest.

§ 60

lg 3 p 1 kohaselt peab ehitusjärelevalvet teostav ametiisik oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. Seda saab teha vaid ametniku juuresolekul. 3) HMS § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud ning selles peab olema nii faktiline kui õiguslik alus. HMS § 63 lg 3 kohaselt toob haldusakti osa tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata poleks haldusakti antud. Väidetavad vaatlusprotokollid on vaidlustatud korralduse osaks. Ehitusjärelevalvet teostanud ametnik on rikkunud vormi- ja menetlusnõudeid. HMS § 54 kohaselt tuleb lugeda väidetavad vaatlusprotokollid õigustühisteks ja seeläbi tunnistada õigustühiseks ka vallavalitsuse korraldus nr

  2. Saue Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja leitakse, et ettekirjutus on haldusakt ja sunniraha on sunnivahend selle täitmiseks. Viide justiitsministri 16.12.2002 määrusele nr 82 on asjakohatu, sest kaevatav korraldus ega 18.12.2006 ettekirjutus, mille täitmiseks see anti, ei ole antud väärteomenetluse raames. Ebaseadusliku ehitustegevuse tõttu läbiviidav väärteomenetlus ja ehitusseaduse alusel läbiviidav ehitusjärelevalve menetlus (haldusmenetlus), on erinevad menetlused, mida võib läbi viia paralleelselt, kuid millele kohaldatakse erinevaid seadusi. Väärteomenetlusele kohaldatakse väärteomenetluse seadustiku sätteid ja ehitusseaduse alusel läbiviidavale ehitusjärelevalve menetlusele, mille käigus rakendati sunniraha, kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et kaevatav korraldus on haldusakt ja vaatlusprotokollid selle osad, mis on vormi- ja menetlusnõuete rikkumise tõttu õigustühised ning see toob kaasa kogu korralduse õigustühisuse.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega. Saue Vallavalitsuse 25.09.2007 korraldus nr 701 tugineb 16.08.2007 valla ehitusnõuniku poolt koostatud vaatlusprotokollile, millega tuvastati Xxxxx kinnistul ehitustegevuse jätkumine pärast kaebajale 26.06.2007 hoiatuse tegemist. Apellatsioonkaebuse viited teistele enne kaevatava korralduse tegemist koostatud vaatlusprotokollidele ei ole asjakohased, sest need ei saa mõjuta kaevatava korralduse õiguspärasust.
  5. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt (nagu ka Riigikohtu 06.08.2008 määrusega jõustunud 28.05.2008 kohtuotsuses T. Kiileri kaebuses Saue Vallavalitsuse 09.10.2007 sunniraha määramise korralduse nr 734 tühistamise nõudes haldusasjas nr 3-07-2310), et kõnealuse (16.08.2007 4

(6)3-07-2311 koostatud) vaatlusprotokolli näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoimingut (vaatlus) fikseeriva dokumendiga. Järelikult ei ole võimalik rääkida protokolli tühisusest, kuna tühine saab olla üksnes haldusakt. Asjakohased ei ole ka kaebaja viited HMS §-dele 54, 56 ja 63, sest need rakenduvad üksnes haldusaktide, mitte aga menetlustoimingute suhtes. Samuti ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses märgitud VTMS ja justiitsministri 16.12.2002 määruse nr 82 rikkumised, sest vaatlust ei viidud läbi väärteomenetluse raames. Vaatlus toimus ehitusjärelevalve raames. 10. Halduskohus saab 16.08.2007 toimunud vaatluse õiguspärasust kontrollida üksnes osas, kas vaatluse läbiviimisel, so menetlustoimingu tegemisel rikuti õigusnorme sellisel määral, et see võis kaasa tuua ka kaevatava korralduse õigusvastasuse. Halduskohus leidis õigesti, et asjakohane ei ole kaebaja viide

§ 60

lg 1 p-le 2, mis sätestab, et ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevuses on kontrollida

täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi. Kuna Xxxxx maaüksusel valmiva ehitise näol ei olnud tegemist kasutatava ehitisega, vaid alles valmimisjärgus oleva ehitisega, oli asjakohane

§ 60

lg 1 p 1, mis sätestab ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevuse kontrollida

täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas. Kuigi

§ 60

lg 1 p-st 1 selgesõnalist omaniku teavitamise kohustust ei tulene, ei saa sellest veel järeldada, teavitamiskohustus üldse puudub. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on ehitise vaatluse puhul tegemist spetsiifilise menetlustoiminguga, kuhu tuleks ehitise omanik üldjuhul kaasata. Vaatluse läbiviimine omanikku eelnevalt teavitamata võib aga erandjuhtudel olla põhjendatud. Analoogiana võib siinkohal viidata näiteks HMS § 40 lg-le 3, mille p-st 4 tulenevalt võib jätta isiku haldusmenetluses ära kuulamata, kui haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest eelnev teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Vaatluse puhul võib selline olukord esineda näiteks juhul, kui oluline on tuvastada, et ehitusel viibivad töömehed. Eelneva teavitamise korral ei oleks menetlustoimingu eesmärk saavutatav, sest ehitise omanik saaks vaatluse toimumise ajaks tagada, et ehitusel kedagi ei ole. Käesolevas asjas oli 16.08.2007 oluline fikseerida, kas võrreldes 19.06.2007 seisuga, kui tehti eelmine vaatlus, oli ehitustegevust jätkatud. Seega ei olnud vaatluse tegemise ajal oluline nn üllatusmoment. Ringkonnakohus leiab, et kaebajat oleks tulnud vaatluse toimumise ajast teavitada. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks seda teinud. 11. Kuigi vaatluse tegemisel 16.08.2007 menetlusnõudeid rikuti, ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist ajaoluga, mis võiks kaevatava korralduse õiguspärasust mõjutada. Hinnata tuleb, kas juhul, kui kaebaja oleks vaatluse juures viibinud, oleks tuvastatud teistsugused asjaolud ja kas see oleks mingil viisil mõjutanud sunniraha määramist. Ringkonnakohus peab sellise mõju esinemist ebatõenäoliseks. Sunniraha on määratud objektiivsete asjaolude tõttu – kaebaja poolt 18.12.2006 ettekirjutuse mittetäitmise ja ehitustööde jätkamise tõttu pärast 26.06.2007 hoiatuse tegemist, mis tuvastati 16.08.2007 vaatlusega. Kaebaja ei oleks saanud oma kohalviibimisega eelnimetatud asjaolusid mõjutada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber 16.08.2007 vaatluse käigus tuvastatud asjaolud. Apellatsioonkaebuse täpsustuses toodud etteheite, et ei ole tuvastatud, kes ja millal kõnealusel maaüksusel ehituslikke töid teostas, ei ole asjakohane. Nimetatud asjaolud ei mõjuta kaevatava 5

(6)3-07-2311 korralduse õiguspärasust. Kaebaja on tunnistanud kaebuses ja selle täpsustustes A. Loogile kuuluvale Xxxxx kinnistule oma pere tarbeks elamu ehitamist ja põhjendanud takistusi maja valmis ehitamisel juhutööliste palkamisega vastustaja tegematajätmiste ja ehitustegevuse takistamise tõttu. 12.

§ 60

lg 3 p 1 rikkumine (töötõendi mitteesitamine) ei saa iseseisva alusena vaatluse õiguspärasust mõjutada, sest on hõlmatud juba rikkumisega, mis seisnes kaebajat vaatlusest mitteteavitamises. 13. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.