3-07-2311/35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2311 Haldusasi Menetlusosalised T.K.i kaebus Saue Vallavalitsuse 25.09.2007 korralduse nr 701 tühistamiseks Kaebuse esitaja – T.K.. Vastustaja – Saue Vallavalitsus, esindaja – Marju Põllu. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte kanda.
5. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21.06.
6. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Saue Vallavalitsus andis 25.09.2007 välja korralduse nr. 701 „Sunniraha määramine T.K.ile“ (edaspidi korraldus nr 701), milles kohustas T. K.t tasuma hiljemalt 14.10.2007 sunniraha 7000 krooni Saue Vallavalitsuse 18.12.2006 ettekirjutuse omavolilise ehitustegevuse peatamiseks täitmata jätmiseks.
8. 13.11.2007 esitas T.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus muuta korraldus nr 701 ja vähendada määratud sunniraha. Kohus jättis 28.11.2007 kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. 13.12.2007 esitas kaebaja kohtule kaebuse täpsustused ja kohus võttis kaebuse korralduse nr. 701 tühistamisnõudes 27.12.2007 menetlusse ning viis läbi eelmenetluse toimingud.
9. 11.04.2008 määras kohus tuginedes menetlusosaliste nõusolekule kaebuse lahendamise vormiks kirjaliku menetluse ja määras otsuse kuulutamise tähtaja. 1 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt tuleb Saue Vallavalitsuse 25.09.2007 korraldus nr 701 tühistada alljärgnevatel põhjustel:
11. 25.09.2006 sõlmis kaebaja Taari kinnistu omaniku A.L.iga kinnistu ostu-müügi eellepingu, mille kohaselt A.L. kohustus müüma talle ühe osa Taari kinnistust. Samal päeval esitas A.L. Saue Vallavalitsusele taotluse sooviga muuta elamumaaks 1,2 ha suurune osa temale kuuluvast kinnistust. Pärast korduvaid käimisi vallavalitsuses selgus, et selline taotlus ei sobi ja 16.01.2007 esitas A.L. avalduse sooviga jagada Taari kinnistu kolmeks. Kuna ka sellele taotlusele vastati, et see ei sobi, siis esitas A.L. 1.03.2007 Saue Vallavalitsusele järgmise avaldusele. Sellele vastati alles 11.04.2007 peale T.K.i pöördumist Harju Maavalitsusse. Vastusest tulenevalt esitas A.L. 21.05.2007 Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, kuid vallavalitsus ei hakanud maajagamist menetlema. 11.10.2007 arutati olukorda Saue Vallavalitsusega ja arutelu tulemusena esitas A.L. järjekordse taotluse maa jagamiseks. Kaebaja müüs A.L.iga sõlmitud leppe kohaselt oktoobris 2006 oma olemasoleva elamu ja üüris korteri kuni 2007 aasta juuni lõpuni arvestusega, et kui aprillis alustada uue maja ehitust, saab see juuni lõpuks valmis. Kaebaja eeldas, et aprilliks 2007 saab maa jagamise ja ehituslubade taotlemise protsess Saue Vallavalitsuses korda. Kaebaja on seisukohal, et vallavalitsus ei vastanud A.L.i taotlustele seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul ja see tingis temapoolse seaduserikkumise ehitustöödega alustamisel.
12. Kaebaja tunnistab, et detsembris 2006 rajas ta Taari kinnistule elamu vundamendi, kuna tulenevalt soojadest ilmaoludest ja ehitajal sel hetkel olnud vabast ajast pakuti võimalust see vundament kiiresti ära teha. Pärast ettekirjutise saamist Saue Vallavalitsuselt ehitamine peatati. Kuna aga vallavalitsus tegi kaebaja arvates põhjendamatuid ja arusaamatuid takistusi A.L.i kinnistu jagamiseks, aprillis 2007 varastati kaebajalt Taari kinnistul suures koguses ehitusmaterjale ja üürileping lõppes juunis, alustas kaebaja elamu ehitamisega. Probleemide tõttu vallavalitsusega ei saanud kaebaja kasutada ka esialgselt kokku lepitud ehitusfirmat, mis tõi kaasa juhutööjõu palkamise ja maja valmisehitamata jäämise. Kaebaja pidi 5-liikmelise perega elama 25 ruutmeetrises soojakus. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et talle sunniraha määramine on otseselt seotud vastustajapoolse tegematajätmisega ning tahtliku takistamisega tal seadust järgides ehitustegevus ehitusseaduse § 61 lg 4 p 3 alusel .
13. Kaebaja leiab samuti, et vallavalitsuse poolt Taari kinnistul korraldatud vaatlusi ei sa pidada seaduslikuks, kuna maaomanikku nendest ei teavitatud. Vastustaja poolt väidetavalt 16.08.2007 koostatud vaatlusprotokoll tuleb lugeda ehitusseaduse § 60 lg 1 p 2 alusel meelevaldseteks ja õigustühiseks, sest mitte miski ei tõesta, et see on koostatud selles märgitud ajal ja kohas. Kuna rikutud on menetluse vorminõudeid, siis tuleb korraldus nr.701 tühistada.
14. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti andmisel põhjendada ka selle faktiline alus. Seada vastustaja kaebaja arvates teinud ei ole.
15. Vastustaja Saue Vallavalitsus ei nõustu kaebusega ja leiab, et see on põhjendamata ning tuleks jätta rahuldamata alltoodud põhjustel: 2
16. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule võib kohus haldusakti tühistada. Tühistada saab vaid õigusvastast haldusakti. Haldusakti õigusvastasus võib seisneda selles, et haldusakti andmisel on rikutud vorminõudeid, menetlusnõudeid või materiaalõiguse norme. Vastustajale jääb arusaamatuks, milles seisneb kaebaja arvates Saue Vallavalitsuse
17. oktoobri 2007 korralduse nr 701 õigusvastasus.
18. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et määratud sunniraha on põhjendamatult kõrge. “Asendustäitmise ja sunniraha seaduse” § 3 lg 3 sätestab, et: “Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.”. Vastavalt “Ehitusseaduse” § 61 lõikele 6 on antud juhul sunniraha ülemmäär 10 000 krooni. Arvestades ettekirjutuse rikkumise kordumiste arvu ja isiku ilmselget soovimatust seadusi ja ettekirjutust järgida, ei leia vastustaja, et sunniraha oleks liiga kõrge. Pigem võiks väita, et sunniraha on määratud liiga väike, sest vaatlusprotokollidest nähtub, et kaebaja jätkas ebaseadusliku ehitustegevusega ka pärast hoiatuse saamist, millega ta võimaliku sunniraha suuruse teada sai.
19. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ettekirjutuse täitmise kontrollimise eesmärgil teostatud vaatlused ja vaatluse protokollid oleksid ebaseaduslikud. “Ehitusseaduse” § 60 lg 1 p 1 sätestab vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuse kontrollida ehitusseaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas. Ehitise omaniku eelnev 24 tunni teavitamine on kohustuslik juhtumil, kui kontrollitakse kasutuses olevat ehitist (Ehitusseaduse § 60 lg 1 p 2), millega antud juhul ei ole tegemist.
20. Kaebaja ei ole eitanud ega vaielnud vastu sellele, et ta on ehitist ebaseaduslikult ehitanud ka pärast ettekirjutuse tegemist. Vastupidiselt, kaebaja on seda kohtule esitatud kaebuses kirjalikult tunnistanud.
21. Asjakohatu on kaebaja viited nn ”karistust kergendavatele asjaoludele”. ”Asendustäitmise ja sunniraha seaduse” § 3 lg 2 kohaselt ei käsitleta sunnitvahendi rakendamist karistusena, vaid selle eesmärk on sundida isikut täitma oma kohustusi.
22. Vastustaja leiab, et kaebaja ei saa oma pidevat ja korduvat õigusvastast tegevust õigustada sellega, et vallavalitsus väidetavalt ei ole järginud haldusmenetluse reegleid. Isegi kui vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt, ei annaks see kaebajale õigust omakorda seadust rikkuda. Oma õiguste kaitseks on meie õiguskorras ette nähtud vastavad vahendid – õigus pöörduda kohtusse. Isik ei saa lähtuda eeldusest, et kui ta ei saa ehitusluba nii kiiresti kui soovib, siis on õigustatud ehituse ebaseaduslik alustamine.
23. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas peaks sunniraha määramise õigusvastasust näitama kurb jutustus sellest, kuidas kaebaja koos perega elab soojakus. See oli kaebaja enda vaba valik ja seega vastutab ta ka tagajärgede eest. Kui isik müüb oma eluaseme ära, kui ta pole uue ehitamiseks veel maadki omandanud (ega saa olla kindel kas ta üldse kunagi omandab selle, kuna kaebaja poolt viidatud maa müügi eelleping on tühine seaduses nõutava vormi järgimata jätmise tõttu) rääkimata ehitusloast ning pole kindel, kas ja millal ta selle üldse saada võiks, siis sellise 3 tegevuse eest vastutab kaebaja täielikult ise ega saa süüdistada selles kohalikku omavalitust või õigustada sellega oma ebaseaduslikku ehitustegevust.
24. Vastustaja leiab, et kaebaja jutt on vastuoluline, kuna alguses ta väidab, et eeldas, et saab ehitusloa aprilliks, kuid ometi alustas ehitustegevust juba detsembris, mil ei saanud juttugi olla mingisugusest menetluse venimisest. Samuti on väär väide nagu oleks kaebaja vahetult ettekirjutuse tegemise järgselt ehitustegevuse peatanud, kuna vastustaja on oma 20.12.2006 vaatlusprotokolliga tuvastanud ehitustegevuse jätkumise. Taoline käitumine seab sügava kahtluse alla kaebaja kavatsuse seaduskuulekalt käituda.
25. Kaebajale sunniraha määramine on seotud kaebaja õigusvastase tegevusega, mille keelamiseks tehtud kehtivat ettekirjutust kaebaja tahtlikult, korduvalt ja süstemaatiliselt on rikkunud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi pädevat argumenti, mis viitaks sunniraha määramise õigusvastsusele.
26. Vastustaja ei tea ühtegi põhjust, mis kaebajal oleks võimatu talle kätte toimetatud sunniraha määramise korraldusi täita. Kaebaja ei ole vaielnud vastu sellele, et ta on tegelenud ebaseadusliku ehitustegevusega pärast selle tegevuse keelamiseks tehtud ettekirjutuse kättesaamist.
27. Vastustaja on seisukohal, et 25.09.2007 korraldus nr 701 “Sunniraha määramine T.K.’ile” on õiguspärane haldusakt ja pole alust ega põhjust selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
28. Sunniraha määramist käsitleb Asendustäitmise ja sunniraha seadus (edaspidi ASS). Kohus leiab kõigepealt, et sunniraha määramine ei kujuta endast haldusakti andmist, vaid selle täitmistoimingut, mis on vahendiks, et kallutada seaduserikkujat ettekirjutust järgima ja seaduserikkumist lõpetama. Lisaks eeltoodule peab kohus siinkohal vajalikuks eraldi märkida, et vastavalt ASS § 3 lg 2 ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena.
29. Sunnivahendi rakendamise lubatavuse eeldused on toodud ASS § 8 lg
30. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et ei oleks täidetud sunnivahendi rakendamiseks ASS § 2 toodud sunnivahendi rakendamise eeldused. Vastustaja on 18.12.2006 teinud kaebajale ettekirjutuse Tuula külas Taari kinnistul omavolilise ehitustegevuse peatamiseks ja see on kaebaja poolt samal kuupäeval vastu võetud. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et T.K. ettekirjutust ei täitnud ja 26.06.2007 tegi vastustaja talle ASS § 7 lg 1 vastava hoiatuse (t.l. 76), et 18.12.2006 ettekirjutuse täitmata jätmise ja Saue Vallavalitsuse poolt ehitustegevuse jätkamise igakordsel fikseerimisel Tuula külas Taari maaüksusel peale 25.06.2007 rakendatakse sunniraha 7000 krooni. Kaebaja esitatud kaebusest ja vastustaja esitatud 16.08.2007 vaatlusprotokollist (t.l. 73-74) ja 19.06.2007 vaatlusprotokollist (tl. 77-78) nähtub üheselt ja menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja jätkas ebaseaduslikku ehitamist vaatamata 26.06.2007 talle tehtud hoiatusele. Ka on vaidlusalune korraldus nr. 701 kaebajale kätte toimetatud ja ning selle üle ei ole vaidlust. Käesoleva kaebuse puhul ei esine ka muid asjaolusid, mis vastavalt ASS § 8 lg 3 välistaks sunnivahendi rakendamise.
31. Kohus loeb täiesti asjakohatuks kaebaja väite, et vaidlustatud korraldus tuleks tühiseks tunnistada põhjusel, et vastustaja tegevus(etus) A.L.i mitmesuguste krundi jagamise ja detailplaneeringu algatamisega seotud avalduste lahendamisel oli põhjuseks, miks kaebaja 4 ebaseaduslik ehitamine on põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud küsimustes on vajadusel kaebeõigus eelkõige A.L.il. Kohtule teadaolevalt ei ole A.L. käesolevat asja puudutavas ajavahemikus ühtegi kaebust kaebaja viidatud vastustaja väidetava ebaseadusliku käitumise vaidlustamiseks kohtule esitanud ei ole. Samuti ei puuduta käesoleva kohtuasja ese (sunniraha määramine) A.L.i õigusi. Kohus saab neid kaitsta vastavas kohtumenetluses, kui see algatatakse. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et isegi kui vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt, ei annaks see kaebajale õigust omakorda seadust rikkuda. Oma õiguste kaitseks on Eestis kehtivas õiguskorras ette nähtud vastavad vahendid – õigus pöörduda kohtusse. Isik ei saa lähtuda eeldusest, et kui ta ei saa ehitusluba nii kiiresti kui soovib, siis on õigustatud ehituse ebaseaduslik alustamine. Samuti nõustub kohus vastustajaga , et sunniraha määramist ei tee õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja elab väidetavalt koos oma perega soojakus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui isik müüb oma eluaseme ära olukorras, kus ta pole uue ehitamiseks veel maadki omandanud (ega saa olla kindel kas ta üldse kunagi omandab selle, kuna kaebaja poolt viidatud maa müügi eelleping on tühine seaduses nõutava vormi järgimata jätmise tõttu) rääkimata ehitusloast ning pole kindel, kas ja millal ta selle üldse saada võiks, siis sellise tegevuse eest vastutab kaebaja täielikult ise ega saa süüdistada selles kohalikku omavalitust või õigustada sellega oma ebaseaduslikku ehitustegevust. See oli kaebaja enda vaba valik ja seega vastutab ta ka tagajärgede eest.
32. Kohus loeb asjakohatuks ka kaebaja taotluse tunnistada õigustühiseks Saue Vallavalitsuse 16.08.2007 vaatlusprotokoll. Kohus leiab, et nimetatud vaatlusprotokoll on koostatud seadusi järgides, sellel on kõik vajalikud rekvisiidid ja kaebaja on ekslikul seisukohal, et selle õigustühisuse põhjustab asjaolu, et protokolli koostamisel ei rakendatud Ehitusseaduse § 60 lg 1 p 2 kohaselt ettenähtud ehitise omaniku teavitamise kohustust. Nähtuvalt vaidlustatud protokollist on selle koostamise aluseks olnud mitte kaebaja viidatud ehitusseaduse säte, vaid EhS § 60 lg 1 p 1, mis asjaolusid arvestades on kohane ja seaduslik alus ning selle rakendamine ei nõua ehitise omaniku eelnevat teavitamist. 16.08.2007 vaatlusprotokolli juurde lisatud fotost nähtuvalt ei ole kontrolli teostamisel tingimata viibitud ka kaebaja valduses, sest rikkumise asjaolude fikseerimine seda otseselt ei nõudnud. Protokollis on fikseeritud, et foto on tehtud kinnistu piiri taga asuva tee pealt. Seega on asjakohatud kaebaja viited tema valduse rikkumisele. Kohus peab siinkohal ebaõigeks kaebaja väidet, et tulenevalt asjaõigusseaduse § 142 lg 1, tuleb kontrolli teostaval isikul tingimata saada maaomaniku luba kontrolli läbiviimiseks. Nimetatud säte lõpeb sõnadega “, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. Kohus leiab, et seadusandja on andnud ehitusseaduse § 60 lg 1 p 1 toodud asjaoludel ehitusjärelevalvet teostavale ametisikule loa ka ilma maaomaniku nõusolekuta viibida tema kinnisasjal ehitusjärelevalve teostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellel viitab sisuliselt ka kaebaja poolt viidatud ehitusseaduse § 60 lg 3, mis tähendab, et vajadusel ja eelkõige maaomaniku nõudmisel peab ta maaomanikule tõendama oma ametit ja isikut. Lisaks peab kohus siinkohal oluliseks asjaolu, et nende menetlustoimingutega kindlaks tehtud asjaolusid kinnitab oma kohtule esitatud kaebuses ka kaebaja ise. Asjakohatu on kaebaja väide, et mitte miski ei tõenda, et 16.08.2007 vaatlusprotokoll on koostatud selles tehtud ajal ja kohas. Protokolli tegemise aeg on protokollis fikseeritud ja koha suhtes ei saa olla kahtlust juba ainuüksi protokollile lisatud fotost lähtudes. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kaudselt tõendavad protokolli õigsust ja tema tegemise ligikaudset aega ka sellest varem ja hiljem tehtud vaatlusprotokollid ja muud kaebaja ebaseaduslikku tegevust tõendavad dokumendid, mis on lisatud vastustaja vastustele (tl. 6890). Kohtul puudub alus kahelda 16.08.2007 protokolli õiguspärasuses. 5
33. Kohus leiab eelpooltoodust ja korralduse nr. 701 (tl. 18) tekstist lähtuvalt, et alusetud on kaebaja väited nimetatud korralduses selle aluseks olevate faktiliste asjaolude välja toomata jätmises. Nimetatud korralduses on selgelt ja eesti keeles välja toodud kõik faktilised asjaolud, millele tuginedes on korraldus tehtud ja sunniraha määratud. Kaebaja vastupidine väide saab kohtu arvates tugineda ainult asjaolude pahatahtlikul moonutamisel ja püüdel kohut eksitada või lugemisoskuse puudumises. Viimases kohus kaebajat kahtlustada ei saa, sest korraldusest nr. 701 arusaamist kinnitab juba ainuüksi selle peale kaebuse esitamine.
34. Eelpooltoodust lähtudes leiab kohus, et Saue Vallavalitsuse 25.09.2007 korraldus nr 701 on seaduslik ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Kohus jätab kaebuse rahuldamata tuginedes lisaks eelpooltoodule HKMS § 26 lg 1 p
36. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kannab menetlusulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kasuks. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks ja seetõttu jäävad menetluskulud poolte kanda.
37. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ja juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Daimar Liiv Kohtunik 6