Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht 22.10.2008 saabus Tartu Halduskohtusse A.K. kaebus Tartu Vangla vastu (haldusasi nr 3-08-2111). Kaebuse materjalide kohaselt 30.07.2008, millal kaebuse esitaja etapeeriti Tartu Vanglasse, võeti läbiotsimise käigus Tartu Vangla ametiisiku poolt ära kaebuse esitajale kuuluv rist (ususümboolika) ja jäeti kaardile märkimata usuteemalised raamatud. Kinnipeetav A. K. esitas 05.08.2008 Tartu Vangla direktorile avalduse, milles taotles läbiotsimise käigus ära võetud ja lattu hoiule pandud risti väljastamist. Tartu Vangla keeldus oma 08.08.2008 vastuskirjas nr V1/5984 „Taotlusele vastamine“ A. K. risti väljastamisest. Kinnipeetavale selgitati, et temale kuuluv rist on üle 15 cm pikk ja umbes 8 cm lai ning sellise risti puhul on tegemist esemega, mida on võimalik ja lihtne kasutada löögirelvana ja seega ohustab antud ese inimeste julgeolekut. Samuti selgitati A. K., et usuliste vajaduste rahuldamiseks on võimalik pöörduda inspektor-kontaktisiku kaudu 1 vangla kaplani poole, kelle kaudu on võimalik saada vanglas sobilikke ususümboolikaid, mis ei ohusta vangla ega inimeste julgeolekut. Kaebuse esitaja leiab, et eeltooduga on Tartu Vanglas rikutud tema õigusi ja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla „Taotlusele vastamine“ 08.08.2008 nr V1/5984 ja kohustada Tartu Vanglat nimetatud risti tagastama. Kohtueelse kohustusliku menetluse läbimisel on A.K. vaie Justiitsministeeriumi 01.09.2008 vaideotsusega nr 11-7/8823 rahuldamata jäetud. Kaebusele lisatud taotluses palub A. K. enda vabastamist kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust maksujõuetuse tõttu. Kohtu telefonilisele järelepärimisele vastuseks saadud Tartu Vangla finantsosakonna tõendist-isikukonto väljavõttest nähtub, et A.K. isikuarvel on 05.11.2008 seisuga vaba raha 1,15 krooni ja samas nähtub ka, et A. K. rahalised vahendid isikuarvel on ebastabiilsed. Halduskohus asus seisukohale, et A. K. kaebuses esitatud nõudeid ei saa pidada isiku jaoks eluliselt olulisteks ja jättis 06.11.2008 kohtumäärusega kaebuse käiguta ning vabastas A. K. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt ja kohustas A. K. tasuma riigilõivu 40 krooni hiljemalt 17.11.2008 ning esitama kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument kaebuse juurde lisamiseks. Kohtumäärus on A.K. allkirja vastu kätte toimetatud 07.11.2008. 13.11.2008 esitas A.K. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.11.2008 kohtumäärusele riigilõivust osalise vabastamise osas haldusasjas nr 3-08-2111 vaidlustamiseks. 14.11.2008 kohtumäärusega võttis Tartu Halduskohus A. K. määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 28.11.2008 kohtumäärusega otsustas Tartu Ringkonnakohus jätta A.K. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.11.2008 määruse muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2008 määrus haldusasjas nr 3-08-2111 jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 21.01.2009 kohtumäärusega, millega otsustati jätta A.K. määruskaebus menetlusse võtmata kui ilmselt põhjendamatu. Kaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud puudust – tasumata on riigilõiv 40 krooni, pole esitatud ka taotlust riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks.
lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, seega kuulub A. K. kaebus haldusasjas nr 3-08-2111 tagastamisele kaebuse esitajale. Kaebuse koos lisadega tagastab kohus pärast kohtumääruse jõustumist. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Mare Priks kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.