Obsah (7)
§ 218§ 187§ 468§ 657§ 439§ 162§ 1632-08-5291 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2009, Tallinn Tsiviil
§ 218
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
§ 187
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu lahutati 10.04.2007 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-07-2434. Poolte abielust on sündinud XX.XX.XXXX tütar A.. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele pidi kostja tasuma lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kostja maksab lapse ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus, aga mitte regulaarselt. See summa on väiksem kui igakuise elatusraha alammäär. Hageja töötasu on 9 000 krooni kuus, lisaks saab lapsetoetust 300 krooni kuus. Tütar õpib XXXXXX XXXXXXXXXX üheksandas klassis. Kostja väide, et tema töötasu on 9 870 krooni kuus, ei ole kooskõlas kostja esitatud dokumentidega ja tema väitega, et tema igakuised väljaminekud eluasemele, toidule, riietele, transpordile ja võlakohustustele moodustavad 13 919 krooni. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tema keskmine sissetulek 24 365 krooni. Alates 2007 jaanuarist kuni käesoleva aasta aprillini tasus kostja kokku 7 500 krooni, mis moodustab 625 krooni kuus. Väär on kostja väide, et ta annab lapsele igakuiselt sularahas 500 krooni ja väide, et ta ostis tütrele mobiiltelefoni maksumusega 4 000 krooni. Uus telefon maksab 2 600 krooni, kasutatud sama telefon 1 400 krooni. Kostja kulutused toidule 4 600 krooni ja riietele ning jalanõudele 2 000 krooni, ei ole usutavad. Tõepärased ei ole kostja esitatud kulutused sõidukile. Kostja ei tõendanud, et tema igakuine sissetulek ei võimalda maksta lapsele elatist 3 000 krooni. Kostja ei vaidlusta, et tütrele tehtavad kulutused moodustavad 6 253 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest 3 000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja nõustus elatise väljamõistmisega hagejale tütre ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus. Kostja palus arvestada elatisraha suuruse määramisel igakuist sissetulekut ja elamiseks vajalikke igakuiseid väljaminekuid eluasemele, toidule, riietele, transpordile ja võlakohustustele, mis igakuiselt moodustavad 13 919 krooni. Kostja sissetulek on 9 870 krooni. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja maksab elatist 1 000 krooni kuus. Kostja on tasunud 1500 krooni kuus ning elatise maksmisega viivitamisel on alati hagejat informeerinud ning seejärel ka teinud ettemakse järgmise kuu eest. Kostja on tütart materiaalselt toetanud, andes talle igakuiselt sularaha 500 krooni, 22.12.2007 ostis kostja tütrele mobiiltelefoni 4 000 krooni, sünnipäevaks kinkis 1 000 krooni. Kostja maksab igakuist krediiti 2 400 krooni XXXXX tänava korteri eest, mis jääb poolte kokkuleppel tütrele pärast täisealiseks saamist. Kostja igakuiseks väljaminekuks on korteriüüri 2
(5)maksmine Xxxxx xx-xx korteri eest 1 600 krooni, elektri eest 70 krooni ja kaabeltelevisiooni eest 99 krooni. Kostja kulutused sõiduautole on 2850 krooni, toidule 4 600 krooni, riietele ja jalanõudele 2 000 krooni ja ravimitele 300 krooni. Seega kokku 13 919 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis S. V.lt alates 13.02.2008 välja igakuise elatise tütre A. V. (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 3630 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema O. V. kasuks. Esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja on osalenud tütre ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses (tl 27-28). Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Kostja väide, et ta on tasunud 1500 krooni kuus ning elatise maksmisega viivitamisel on alati hagejat informeerinud ning seejärel teinud ettemakse järgmise kuu eest, on paljasõnaline. Kostja väited, et ta teeb lisaks makstud summadele kulutusi lapse ülalpidamiseks, ei ole käesoleva vaidluse objektiks, sest last kasvataval vanemal on õigus nõuda PKS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Kostja ei vaidle vastu lapse kulutustele ühes kuus. Seega puudub kohtul vajadus anda hinnang lapse vajadustele ning hageja poolt kohtule esitatud lapse kulutusi tõendavatele tõenditele (18-20). Kostja märkis, et ta on nõus tasuma elatist 2175 krooni kuus, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja sissetulekuks on 9096 krooni kuus ning lapsetoetus 300 krooni kuus. Seoses asjaoluga, et kostja töötab alates 01.01.2008 uues töökohas – M. E. OÜ-s, arvestab kohus elatise väljamõistmisel kostja uut töötasu, milleks on keskmiselt 19 865 krooni. Asjaolud, et kostjal on sõlmitud laenuleping ja et kostja peab tasuma korteri üüri ning muid makseid, ei vabastada kostjat oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Hinnates esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejal lasuvast kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust ning lapse vajadusi, on põhjendatud kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21%, seega 3 630 krooni. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksumäär aastal 2008.a on 21%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus 3 000 krooni. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes
§ 468
lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Apellatsioonkaebuse põhjendused Sergei Vasjagin palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtu järeldused ei vasta asjas kogutud tõenditele. Kohus ei arvestanud elatise suuruse määramisel kostja kulutustega. Hageja väitis, et kostja töötasu on 24 365 krooni kuus. Hageja võttis arvesse vaid töötasu jaanuari 3
(5)eest, mille suuruseks märkis töötasu 18 000 krooni ja päevaraha 9 000 krooni. Esitatud pangaväljavõtte kohaselt oli kostja jaanuari töötasu 14 800 krooni. Töötasu 24 365 krooni oli ühekordne tasu Norras töötamise eest, sama aja eest maksti päevaraha 9000 krooni, mille kostja tasus eelnevalt Norras elupaiga üürimisele. Kostja viimane keskmine töötasu on 9 870 krooni. Kuivõrd kostja viibis kohtuistungi ajal Venemaal, ei olnud tal võimalik esitada tõendeid töötasude kohta veebruarist kohtuistungini. Kohus luges põhjendamatult kostja keskmiseks töötasuks alates 01.01.2008 19 865 krooni. Kohus ei põhjendanud, millistest tõenditest lähtuvalt ja millisel arvestuslikul alusel kohus nimetatud järelduseni jõudis. Maakohus ei kontrollinud hagis toodud töötasude suuruse vastavust esitatud töötasu suurust tõendavate dokumentidega. Kostja ei nõustunud tulumaksu lisamisega elatise summale. Hageja sellist nõuet ei esitanud. Elatise summa määramisel tuli arvestada kostja reaalsete majanduslike võimalustega. Elatise suuruse määramise eesmärgiks ei tohi olla kostja maksejõuetuks muutmine ning olukorra tekitamine, kus kostja ei suuda täita oma seadusjärgseid ja lepingulisi kohustusi teiste võlausaldajate ees. Samuti tuleb arvestada kostja mõistlike vajadustega. Vastus apellatsioonkaebusele O. V. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb
§ 657
lg 1 p 2 järgi tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ja välja mõista elatis 3 000 krooni kuus. Kolleegium saab muuta ise väljamõistetava elatise suurust ja asja uueks saatmiseks maakohtule puudub alus. Sellekohane apellandi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
§ 439
sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja on palunud välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise 3 000 krooni kuus, kuid maakohus on vaidlustatud otsuses välja mõistanud elatise 3 630 krooni. Seega on maakohus ületanud nõude piire, mille tõttu on väljamõistetud elatise suurus ebaõige. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ja lõige 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajaduste katteks kuluva raha arvestuse on vastustaja esitanud hagiavalduse lisas (tl 18), tuues välja arvestuse kululiikide lõikes. Arvestuse kohaselt kulus A. V. ülalpidamiseks 6 253 krooni kuus. Kostja lapse vajaduste katteks kuluva osas vastuväiteid esitanud ei ole ega ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuses hageja poolt esiletoodud kulutuste suurusest lähtumist. Järgnevalt tuleb hinnata vanemate varalisi võimalusi lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja sissetulekuks on palk, mis vastavalt P. E. AS-i poolt esitatud tõendile (lk 17) on keskmiselt 9 097 krooni kuus. Apellant seda kaebuses vaidlustanud ei ole. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus tuvastas tema varalised võimalused elatise maksmiseks. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kostja töötasu on 4
(5)keskmiselt 19 865 krooni, mida apellant peab ebaõigeks ja väidab, et tema tegelik töötasu on keskmiselt 9 870 krooni. Kolleegium leiab, et kaebaja väide keskmiselt saadava töötasu kohta on ebatäpne. Maakohus on lähtunud kostja poolt
- aastal saadud töötasust (tl 36-47), mis jaanuarikuu eest oli 14 800 krooni ja veebruarikuu eest 24 930 krooni. Seega on keskmine palk arvestatud õigesti. Maakohus ei ole arvestanud välislähetuses makstud päevarahasid. Vastupidist järeldust ei saa teha ka apellatsioonkaebusele lisatud pangakonto väljavõttest töötasu laekumise kohta, kuna märtsikuu töötasu on olnud 16 130 krooni. Aprillis ja mais on kostja saanud puhkuseraha ja töövõimetushüvitist, kuid kaebuses ei ole apellant täpsustanud, millisel perioodil oli ta haige ja millal puhkas. Seega ei saa kaebusele lisatud pangakonto väljavõttest järeldada, et kaebajal on väiksemad sissetulekud, kui maakohus on tuvastanud. Täiendavalt eeltoodule tuleb kolleegiumi arvates arvestada asjaolu, et kostja pangakontole kantud töötasust on eelnevalt maha arvestatud tulumaks, kuid elatis tasutakse töötasust enne tulumaksu mahaarvestamist ja tulumaksu tasub elatiselt selle saaja. Kolleegium märgib, et kostja on esitanud ka Hansapanga (Swedbank) konto väljavõtte, mille kohaselt on kostja maksnud ise sularahas oma arvelduskontole või on kantud sinna teiste isikute poolt keskmiselt 4 000 krooni kuus, mis kolleegiumi arvates näitab, et kostjal on lisaks töötasule ka muid sissetulekuid. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohus oleks pidanud tema varaliste võimaluste tuvastamisel arvestama igakuiseid väljaminekuid, mis kostja selgituse kohaselt olid 13 919 krooni kuus. Kolleegium leiab, et apellandid poolt maakohtu menetluses märgitud püsikulutused ei anna alust välja mõista väiksemat elatist. Kostja poolt saadud palgast on võimalik tasuda nii elatis, kui ka kanda püsikulutused. Lisaks sellele on vanema kohustus last ülal pidada esmane ja selle täitmiseks peab vanem vajadusel teisi kulutusi piirama. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagis nõutud elatis 3 000 krooni alates hagi esitamisest 13.02.
- Kuna hagi kuulus rahuldamisele, siis maakohtu menetluskulud tuleb jätta
§ 162lg 1 järgi kostja kanda.
Apellatsioonimenetluse kulud tuleb
§ 163lg 1 järgi seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätta poolte kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 5
(5)