TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Kostja 26. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas nr 2-09

) §-le

1. Hageja on esialgselt taotlenud elatise väljamõistmist 2 175 krooni kuus alaealise tütre S K ülalpidamiseks. Kohtuistungil hageja vähendas elatise nõuet 1 500 kroonini ja taotledes selle väljamõistmist
2. veebruarist
3. 1.
4. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid Hageja väitel esineb asjaolu, et kostja ei ole osalenud piisavalt lapse ülalpidamises. Poolte 9 aastane laps elab hageja juures, kes teda kasvatab ja peab üleval peab. Hageja ülal pidada on veel 13 aastane laps S V. Hageja saab invaliidsuspensioni (40% töövõimetus) 1 900 krooni kuus ja lastetoetust 900 krooni. Veel on perekonnas hageja ema (II grupi invaliid). Kelle pension on 2 500 krooni kuus. Perekond elab korterelamus.
5. Kostja põhjendused 2.
6. Kostja seisukoht nõudes Kohtulikus menetluses kostja pool nõustus elatise maksmisega 1 200 krooni kuus. 2.
7. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väitel ta töötab AS Matork turbaoperaatorina, sissetulekuks on 7 500 krooni. Tal on maja kinnistuna 0,7 ha, kus ta elab ja omab ka autot Opel (
8. a väljalase): Maja lahusvarana ostetud eelmisel aastal. Kostja on leidnud, et laps hakkab vahel ka tema juures olema ja siis on tal ka seoses sellega kulutusi. Varasemalt oli hageja nõus olnud elatisega 700 krooniga, mida kostja on ka vahepeal maksnud. Siis tuli raske majanduslik olukord ega saanud enam maksta. Kostja väitel on suuteline elatist maksema 1 200 krooni kuus. Rohkemaks pole suuteline, kuna peab ka maksab pangalaenu 3 500 krooni kuus.
9. Kohtu põhjendused 3.
10. Menetluse käik Asja toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.
11. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada kostja elatisraha suurus hageja juures elava poolte alaealise tütre S K ülalpidamiseks.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis hetkel on 2 175 krooni. 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

§ 61

lg-st 4 tuleneb, et miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) on vanem kohustatud lapse ülalpidamisest osa võtma, sõltumata vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest. Hageja on ise taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära 1 500 krooni ulatuses.

§ 61

lg 6 p 3 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust alla miinimummäära kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjustel.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla

§ 61

lg-s sätestatud miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud ning kostja ei ole ka kohtule esitanud erandlikke asjaolusid, mille kohaselt tuleks kostjalt elatis välja mõista kostja poolt omaks võetud 1 200 krooni ulatuses. Hageja taotletud elatis 1 500 krooni, on seaduses sätestatud alammääras oluliselt väiksem, s. o 675 krooni võrra. Veelgi väiksem elatis ei tagaks kostja poolt lapse ülapidamist vajalikul määral. Vähendamine kostja taotletud ulatuses on ebamõistlikult suur. Arvestada tuleb ka asjaoludega, et kostja majanduslik taust ja ka potentsiaalne töövõime on kostja omast parem, mis võimaldab kostjal lapse ülapidamisest suuremal määral osa võtta. Kostja väide pangalaenust, mis ei võimalda elatist 1 500 krooni kuus tasuda, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu tuleks elatist kostja taotletud ulatuses miinimummäärast vähendada. Eelkõige peab kostja täitma seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust. 4. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). 2 Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb TsMS § 164 (Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 3