Vastavalt
lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 7171,40 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Poolte vahel on vaidlus intressimäära suuruse ja viiviste arvestuse osas. Kohtule esitatud laenulepingu p 3.1. on lepingus kokkulepitud intressiks (intressimäär) 4,5 % kuus. Lepingu p 5.1 on kostja kohustatud maksma intressimääras so 4,5 % kuus intressi vastavalt seadusele. Kohus leiab, et kostja on valesti mõistnud lepingu teksti. Kohus möönab, et lepingu p 5.1 on sõnastatud selliselt, et see võimaldab tõlgendada lepingu sätet mitmeti. Samas on pooled lepingu p 3.1 selgesõnaliselt leppinud kokku seaduses sätestatud erinevas intressimääras.
Sellisel juhul tuleb kohaldada, lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest, lepingus kokku lepitud intressimäära.
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 3472,77 krooni.
Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 4,5 % kuus, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 2330,91 krooni. Kostja möönab oma vastuses lepingu rikkumist ega vaidle sellel vastu. Kostja möönab, et jätis maksegraafikus sätestatud osamaksed tasumata. Asjaolu, et kostja ei ole saanud hageja poolt saadetud meeldetuletusi, ei tee lepingu rikkumist olematuks. Kohus leiab, et hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks on põhjendatud. Pooled on lepingu p 5.1. kokku leppindu leppetrahvi suuruse ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 2151,42 krooni. TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.